Ive 2025 jotolâh­torvolâš­vuotâ ij puáránâm ollágin

Jotoluv torvolâšvuođâ ovdánem lii orostâm, muštâl Jotolâhtorvo čielgiittâs loppâive 2025. Majemui kuulmâ ihán tile ij lah ollágin puáránâm. Ton mield čuávuvái ivij tile kalga aktiivlubbooht mutteđ, vâi puátteevuođâ tile puáráničij.

Statistiikkuávdáá munetiäđui já Jotolâhtorvo čokkim lostâtiäđui mield maađijjotoluvvâst láá ive 2025 loopâ räi jáámmám 187 olmožid já lammâšum 3 204 olmožid.

Suomâ ulmen lii kepidiđ jotolâhjämimij mere suullân piälán ihán 2030 ive 2020 tääsist. Taat meerhâš jämimij kiäppánem suullân čuátán ivveest. Jotolâhtorvo mield ihelove algâ moonâi pyereeb kuávlun, mut tääl ulmij juksâm váátá eenâb tooimâid.

Maađijkevtteejuávhuin ihe lii lamaš täässiv, mut ive 2025 ääigi persovnautoin láá jáámmám eenâb mađhâšeijeeh, eromâšávt nuorah. Ive 2025 nuorah láá jáámmám kuohtii eenâb ko verdid ovdebáá ihán. Lasanem lii merhâšittee meid viiđâ ive koskâáárvun verdiddijn.

Jotolâhkuávdáá mield nuorâi luhottesvuođâin lii tijpâlâš, et sáátust láá mađhâšeijeeh já et luhottesvuođah kyeskih maŋgâsân. Iänááš nuorah láá jáámmám olgosvyeijimij ohtâvuođâst. Táválávt toid lohtâs meendu korrâ liähtu já torvopuáhháá kevttim hilgom.

Nuoráid sáttojii päärtih meid šleđgâčiehčâmluovdijn. Kyevtis, kiäh jaamijn ive 2025 ääigi, láin joođoost šleđgâčiehčâmluovdijn. Kuohtuuh láin 15–24‑ihásiih. Poolis tiäđui mield čiehčâmlyevdipäärtih láá lasanâm ihán 2024 verdiddijn.

Kesimáánu pelimuddoost vuáimán poođij uđđâ laahâ, mon mield mikrojotolâhân poođij proomiil- já aherääji. Laavâ vaiguttâsâid ferttee kuittâg čuávvuđ kuhheeb paje. Laahâ lii adelâm poolisân máhđulâšvuođâ väldiđ äššin šleđgâčiehčâmluovdijn vyeijim uáivist já meid adeliđ vaanhimáid kievrâb viestâ tast, et šleđgâčiehčâmlyevdi ij lah párnái fiävru. Puátimin láá meid vyeijimkorttâlaavâ uđâsmittem já jotolâhtorvostrategia peividem, moh kolgâččii pyerediđ eromâšávt nuorâi jotolâhtorvolâšvuođâ.

Käldeeh:

Vuosi 2025 ei tuonut liikenneturvallisuudessa käännettä parempaan (www.liikenneturva.fi)

Ajankohtaiset tilastot (www.liikenneturva.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Artemis II ‑astronauteh kolliis­tâlleh ESA komo­vuotâ­kuávdáást Vuáládâh­enâmijn

Artemis II ‑mánudâškirdem puoh nelji astronaut, NASA-astronauteh Reid Wiseman, Victor Glover já Christina Koch sehe Kanada komovuotâornijdume astronaut Jeremy Hansen láá Euroopist. Sij kolliistâllii vuossaargâ...

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...