Pompejist lii kavnum juhlesali, mii lii tievâ seinitaaiđâtuojijn

Pompeji kaavpug pasâttâsâin lii kavnum juhlesali. Sali lii tievâ seinitaaiđâtuojijn ađai freskoin, moh kovvejeh Troija suáđi.

Pompeji lâi roomalâš kaavpug, mii ive 179 paasij laava vuálá Vesuvius tullâvääri russoom keežild. Taat kaavpug lii koivum uáinusân 1700-lovo rääjist. Pompeji lâi tááláá Italia kaavpug Napoli aldasijn. Onnáá peeivi tot lii ohtâ pivnohumos tuuriistsoojijn Italiast. 

Juhlesali lii suullân 15 meetter kukkosâš, já ton kobdodâh lii kuttâ meetter. Sali seeinih láá čappâdeh, já mosaiiklättee lii vielgâd. Lättee lii masa tievâslii oornigist. Totkei mielâst seeinij čapis ivne lii eromâš. Pompeji arkeologisii kuávlu hovdâ Gabriel Zuchtriegel muštâl, ete seeinih láá čappâdeh tondiet ko toin naalijn lâi älkkeb uáiniđ oljolaampui suovâ. Totkee já kirječällee Daisy Dunn mielâst seeinij čapis ivne tyehin lii kuittâg tuše esteetlâš suijâ. 

”Ulmuuh lijjii tääbbin ehidist piäiváályeštim maŋa. Laampui njuovčâtullâ adelij illuusio tast, ete freskoh lihâdiččii – aainâs-uv muádi viinilaasâ maŋa”, Zuchtriegel muštâl juhlesalist.  

Freskoh láá pyere oornigist, veikkâ toh láá-uv 2 000 ihheed puáráseh. Totkeeh aneh máhđulâžžân, ete toh máálájuvvojii eidu ovdilgo Vesuvius tullâvääri rusoi. Salist láá kavnum hilgum tyejipiergâseh já huksimtarbâšeh sehe tagareh taaiđâtyejeh, moh iä lah veltihánnáá aaibâs valmâšeh. Tot tuárju teoria tast, ete freskoh liččii máálájum eidu ovdil tullâvääri russoom. Sali seeinist kávnojii meiddei nommâpuustaveh ARV, já arkeologeh oskoh, ete toh kuleh Aulus Rustius Verusân. Sun lâi riges páihálâš politikkár, kii eelij eidu ton ääigi. 

BBC muštâl, ete arkeologij mielâst freskoh láá ”fijnásumoseh, moh Pompeji pasâttâsâin jo láá kavnum”. Freskoi teeman lii ruokkâdvuotâ já sáŋgárvuotâ, mutâ meid kolgâmuš. Toh kovvejeh Troija suáđi sáŋgárijd já antiikääigi imelijd. 

Käldee:

– Pompejin raunioista löytyi juhla­sali täynnä poikkeuksellisen hyvin säilyneitä maalauksia (www.hs.fi)

Kove: Viaggia in Campania (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...