Pompejist lii kavnum juhlesali, mii lii tievâ seinitaaiđâtuojijn

Pompeji kaavpug pasâttâsâin lii kavnum juhlesali. Sali lii tievâ seinitaaiđâtuojijn ađai freskoin, moh kovvejeh Troija suáđi.

Pompeji lâi roomalâš kaavpug, mii ive 179 paasij laava vuálá Vesuvius tullâvääri russoom keežild. Taat kaavpug lii koivum uáinusân 1700-lovo rääjist. Pompeji lâi tááláá Italia kaavpug Napoli aldasijn. Onnáá peeivi tot lii ohtâ pivnohumos tuuriistsoojijn Italiast. 

Juhlesali lii suullân 15 meetter kukkosâš, já ton kobdodâh lii kuttâ meetter. Sali seeinih láá čappâdeh, já mosaiiklättee lii vielgâd. Lättee lii masa tievâslii oornigist. Totkei mielâst seeinij čapis ivne lii eromâš. Pompeji arkeologisii kuávlu hovdâ Gabriel Zuchtriegel muštâl, ete seeinih láá čappâdeh tondiet ko toin naalijn lâi älkkeb uáiniđ oljolaampui suovâ. Totkee já kirječällee Daisy Dunn mielâst seeinij čapis ivne tyehin lii kuittâg tuše esteetlâš suijâ. 

”Ulmuuh lijjii tääbbin ehidist piäiváályeštim maŋa. Laampui njuovčâtullâ adelij illuusio tast, ete freskoh lihâdiččii – aainâs-uv muádi viinilaasâ maŋa”, Zuchtriegel muštâl juhlesalist.  

Freskoh láá pyere oornigist, veikkâ toh láá-uv 2 000 ihheed puáráseh. Totkeeh aneh máhđulâžžân, ete toh máálájuvvojii eidu ovdilgo Vesuvius tullâvääri rusoi. Salist láá kavnum hilgum tyejipiergâseh já huksimtarbâšeh sehe tagareh taaiđâtyejeh, moh iä lah veltihánnáá aaibâs valmâšeh. Tot tuárju teoria tast, ete freskoh liččii máálájum eidu ovdil tullâvääri russoom. Sali seeinist kávnojii meiddei nommâpuustaveh ARV, já arkeologeh oskoh, ete toh kuleh Aulus Rustius Verusân. Sun lâi riges páihálâš politikkár, kii eelij eidu ton ääigi. 

BBC muštâl, ete arkeologij mielâst freskoh láá ”fijnásumoseh, moh Pompeji pasâttâsâin jo láá kavnum”. Freskoi teeman lii ruokkâdvuotâ já sáŋgárvuotâ, mutâ meid kolgâmuš. Toh kovvejeh Troija suáđi sáŋgárijd já antiikääigi imelijd. 

Käldee:

– Pompejin raunioista löytyi juhla­sali täynnä poikkeuksellisen hyvin säilyneitä maalauksia (www.hs.fi)

Kove: Viaggia in Campania (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Etna lii oppeet rusomin – kirdemjotolâh Catania kirdemkiedist koskâlduttum

Nuorttâ-Sisilia tevdui koovjâin majebaargâ, tastko Euroop stuárráámus aktiivlâš tullâvääri Etna rusoi suullân käävci kilomeetterid ollâ kovjâpoolvâ Sisilia oolâ. Kovjâ laavdâi pirrâ Etna kuávlu, meiddei...

NASA vuolgâttij ráp-muusik Venusân, mätki piištij suullân 14 minuttid

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuolgâttij ovtâstumstaatâlii ráp-artist Missy Elliott pitá komovuotân. NASA tiäđáttâs mield radioanteneh Kaliforniast vuolgâttii Elliott pitá "The Rain (Supa Dupa Fly)"...

Ovtâstum staatâi tááláš president Joe Biden kiäsádât presidentkištoost

Ovtâstum staatâi 46. president Biden almottij miärádâsâstis aalmugân syeinimáánu 21. peeivi viestâpalvâlus X:st: "Tii presidentin toimâm lii lamaš muu eellim stuárráámus kunnee." Biden čaalij...

Piäluštâsvuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštâsvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ, syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi, syeinimáánu 26. peeivi. Hárjuttâsân uásálisteh...

Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen

Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást...