Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui njuhčâmáánu 28.–29. peeivi Avelist. Mun jieš oppim uáli ennuv, veik äigi ij lamaškin eenâb ko 16 tijmed. Kuursâ uásálisteeh lijjii kyehtnubáloves.
Škuávlejeijen tooimâi Mika Sillanpää, kiäst lii kuhes pargohistorjá vuosâtipšoost Suomâst, Ruotâst já meid Espanjast. Tääl sun parga Länsi-Pohja pyecceiviäsust Laapi pyereestvaijeemkuávlust. Sun škuávlee vuosâišeaašijd koskâmiärálávt kyehti peeivi ohhoost, porgâmkuávlun suullân ubâ Suomâ.
– Táváliih ulmuuh láá stuorrâ roolâst talle ko lii eeti. Maŋgii eidu sij láá vuosmustáá iššeedmin, já tondiet lii tehelâš tiettiđ, maid porgâđ, Sillanpää tiäddut.
Ášástâllâm etikuávdáin
Kurssâ aalgij toin naalijn, et čielgejui, kuás kalga teikâ puáhtá leđe ohtâvuođâst etikuávdážân já maid tohon kalga muštâliđ. Tehelâš lii almottiđ päikkikode já čujottâs, maggaar etitiileest lii saahâ já mii lii tábáhtum. Máttáátteijee ravvij meid luođiđ puhelimân 112 Suomi ‑heiviittâs, moin naalijn etikuávdážân suáitidijn etikuávdáš tállân tiätá, kogobeht suáittee lii. Mun lyeđejim tom tállân jieččân puhelimân. Tot lii ávhálâš heiviittâs, nuuvt et avžuum kale juáhháá porgâđ siämmáánáál, jis veik mottoom saajeest lii väädis čielgiđ, kogobeht eidu talle lii joođoost.
Iällááttemtábáhtusah
Kuursâ ääigi monnui čoođâ, maggaar olmooš lii táináskâm teikâ iäluttem. Kuohtuin tábáhtusâin olmooš ij reagist, mut táináskâm olmooš vuáiŋá, ko vist iäluttes olmooš ij vuoiŋâ. Jis olmooš ij vuoiŋâ, te talle lii tehelâš mättiđ iällááttiđ suu: vuorâsulmuin kyehti posolem, 30 teedâšmid viehâ tempoin kaskoo rade nuuvt et radde teeddâš kuttâ seenti vuáloskulij. Iäláskittem puáhtá joskâđ talle, jis olmooš virkosmuvá já vuoiŋâškuát teikâ talle ko vuosâiše juátká iäláskittem – teikâ talle, jis iäláskittee jieijâs vyeimih noheh. Ávhálâš ličij, jis puávtáččij vuáruttâllâđ teedâšmáin kiäinnii, tastko tot tuođâi lii lusis pargo.
Iällátmist lii ávhálâš kevttiđ meid defibrillaattor adai váimučaskee. Mun jieš jiem lam kuássin ovdil tiättám, maht tot tuáimá. Almolijn soojijn tot kávnoo pyereest, ige tien mašinist taarbâš poollâđ: tot lii rahtum táválii kevttee várás, já tom ko piäjá oolâ, te tot sárnuškuát já rävvee kevttes, veik ij liččii kuássin taggaar kiävttámgin. Munjin tot piergâs oroi vistig hormišin, mut tot ij toovâ maiden paaid, veik tom piejâččij jieijâs raadan kiddâ. Tot spiđgáá tuše koččomáin ige eisigin talle, jis olmooš lii tiervâs. Tehelâš lii tot, et ij kuoskâ iällááttem vuálásii ulmui talle ko maašin addel spiđgám. Mut tom-uv maašin rävvee pyereest.
Munjin alnaan vädis äšši lâi puácuvuotâtoppiittuvâi kieđâvuššâm. Vädisin ääši toovâi tot, et jiem tubdâm tuárvi pyereest toppiittuvâi tobdomeerhâid. Nube tááhust jeđđejim jieččân, et mun jiem taarbâškin leđe äššitobdee, jis mun peri máátám muštâliđ etikuávdážân maid mun uáinám já máátám vuáđutááiđuid jiegâ uhkedeijee tiileest. Eromâšávt Säämist taah tááiđuh láá teheliih ko määđhih láá kuheh já tondiet iše-uv sáttá ájániđ.
Mij máttááttâlâim meid tiilijd, main kiinii voordij čuuvtij teikâ sust lijjii tähtimorruumeh. Hormiš munjin lâi ”uáiniđ” ávus tähtimorrum, mast tähtikeejih lijjii puáttám liškeest olgos. Tággáár häävi meid varda čuuvtij. Meid havij čoonnâm táiđu lii uáli jo ávhálâš. Munjin uđđâ äšši lâi čalmeváádu čoonnâm: kalga čoonnâđ kuohtuid čoolmijd, tastko vahadum čalme ij koolgâ lihâdiđ. Mut jis tiervâs čalme liihâd, te vahadum čalme čuávu automaatlávt tiervâs čalme kejâstuv, adai čalmeh tuáimih ain paarrân.
Majemustáá mij kieđâvušâim vieres tiiŋgâ kehârâddâmist. Talle kalga ain suáittiđ etikuávdážân já iskâđ finniđ vieres tiiŋgâ olgos. Vuosmuš konstâ lii táttuđ ulmuu komárduđ ovdâskulij. Siämmáá ääigi suu kalga terppâđ paječiälgán nuuvt korrâsávt ko puáhtá já koččođ kuorssâđ. Jis taat ij iššeed, te čuávuvâš konstâ lii nuuvt kočodum Heimlich toppim. Talle ferttee moonnâđ iše tarbâšeijee tuáhá, pieijâđ jieijâs čuurmâ suu vuoiŋâmnjáárčá ool já ruttiđ korrâsávt pajaskulij. Taat konstâ paijeed raddevuovdâ tedduu já lyevvee kehârâddâmân tarvanâm pitá. Taam puáhtá vuáruttâllâđ siälgán terppâmáin.
Tehelâš lii meid mušteđ suoijiđ jieijâs luhottesvuotâsaajeest, amas olssis keevvâđ hyeneeht.
Já stressâhaldâšemvälmejeijee ko lam, te ij pyevti liijkás ennuv tiäduttiđ tom, et lii tehelâš pissoođ rávhálâžžân.
Avžuum kale moonnâđ vuosâišekuursân, jis peri tot lii máhđulâš. Jiešalnees imâštâlâm tom, mondiet tágáreh vuosâišetááiđuh iä máttááttuu ulmui jo škoovlâst págulâžžân. Kuássin ij tieđe, kuás kárttá jieš išediđ kiännii, já nubij ulmui išedem lii mii puohâi kenigâsvuotâ.