Paavi Franciscus lii hävdidum Vatikaanist

Paavi Franciscus hävdidui lávárduv 26.4. Rooma Santa Maria Maggiore -basilikan. Hävdidemseremonia tollui Pase Piättár avgâdâsâst Vatikaanist.

Paavi Franciscus jaamij moonnâm vuossaargâ 88-ihásâžžân čuávuváá peeivi tast ko sun lâi luuhâm ärbivuáválii urbi et orbi pessijâšmeesust. Sust lijjii jo kuhheeb ääigi vädisvuođah jieijâs tiervâsvuođáin.

Paavi hävdidmijn lijjii suullân 170 delegaatiod pirrâ maailm. Suomâ ovdâsteijen lâi president Alexander Stubb. Ovtâstum staatâi tááláš president Donald Trump já ovdebâš president Joe Biden láin kuohtuuh hävdidmijn. Biden lii Ovtâstum staatâi nubbe katolilâš president. Sun ij lamaš Ovtâstum staatâi delegaatio fáárust, pic sun lâi jieš kuástidâm määđhis Vatikaanân. Meiddei Ukraina president Volodymyr Zelenskyi já Euroop komissio saavâjođetteijee Ursula Von der Leyen uásálistijn hävdidemseremonian.

Puoh maailmnjunošeh kuođđii persovnlávt ovtâi-ovtâi iärutiervuođâid paavin ovdil hävdidemseremonia älgim.

Olgon čuožžuu áárvu mield 200 000 olmožid čuávumin hävdidemseremonia. Maaŋgâs sist lijjii puáttám čuávvuđ hävdidmijd jo maŋgâ tiijme ovdil seremonia älgim.

Hävdidemseremonia laiđij 91-ihásâš kardinaal já kardinaalkollegio deekaan Giovanni Battista Re. Suu viirgán kulá paavi hävdidemseremonia stivrim. Särnistis sun tiäduttij tom, et kirkko lii puohâi várás. Siämmáá jurduu meid paavi Franciscus kyedittij. ”Uksâ kalga leđe ain áávus”, Battista Re ceelhij. Sun kuvvij särnistis paavi Franciscus eellim já nomâttij suu ”aalmug paavin”. ”Paavi kočoi ain huksiđ šooldijd ige seeinijd”, Battista Re ceelhij. Sun tiäduttij meid enâmânvärrejeijei vuástáväldim, mon oovdân meid paavi poorgâi elimis ääigi. Battista Re tiäduttij meid ráávhu já dialog merhâšume. Maŋgâi luvij maailmjođetteijei oovdâst sun muštottij sođij tuššâdeijee vaiguttâsâst maailmist.

Käldee:

– ’Paus van het volk’ Franciscus begraven na uitvaartmis in Vaticaanstad (nos.nl)

Kove: Lula Oficial (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...