Paavi Franciscus lii hävdidum Vatikaanist

Paavi Franciscus hävdidui lávárduv 26.4. Rooma Santa Maria Maggiore -basilikan. Hävdidemseremonia tollui Pase Piättár avgâdâsâst Vatikaanist.

Paavi Franciscus jaamij moonnâm vuossaargâ 88-ihásâžžân čuávuváá peeivi tast ko sun lâi luuhâm ärbivuáválii urbi et orbi pessijâšmeesust. Sust lijjii jo kuhheeb ääigi vädisvuođah jieijâs tiervâsvuođáin.

Paavi hävdidmijn lijjii suullân 170 delegaatiod pirrâ maailm. Suomâ ovdâsteijen lâi president Alexander Stubb. Ovtâstum staatâi tááláš president Donald Trump já ovdebâš president Joe Biden láin kuohtuuh hävdidmijn. Biden lii Ovtâstum staatâi nubbe katolilâš president. Sun ij lamaš Ovtâstum staatâi delegaatio fáárust, pic sun lâi jieš kuástidâm määđhis Vatikaanân. Meiddei Ukraina president Volodymyr Zelenskyi já Euroop komissio saavâjođetteijee Ursula Von der Leyen uásálistijn hävdidemseremonian.

Puoh maailmnjunošeh kuođđii persovnlávt ovtâi-ovtâi iärutiervuođâid paavin ovdil hävdidemseremonia älgim.

Olgon čuožžuu áárvu mield 200 000 olmožid čuávumin hävdidemseremonia. Maaŋgâs sist lijjii puáttám čuávvuđ hävdidmijd jo maŋgâ tiijme ovdil seremonia älgim.

Hävdidemseremonia laiđij 91-ihásâš kardinaal já kardinaalkollegio deekaan Giovanni Battista Re. Suu viirgán kulá paavi hävdidemseremonia stivrim. Särnistis sun tiäduttij tom, et kirkko lii puohâi várás. Siämmáá jurduu meid paavi Franciscus kyedittij. ”Uksâ kalga leđe ain áávus”, Battista Re ceelhij. Sun kuvvij särnistis paavi Franciscus eellim já nomâttij suu ”aalmug paavin”. ”Paavi kočoi ain huksiđ šooldijd ige seeinijd”, Battista Re ceelhij. Sun tiäduttij meid enâmânvärrejeijei vuástáväldim, mon oovdân meid paavi poorgâi elimis ääigi. Battista Re tiäduttij meid ráávhu já dialog merhâšume. Maŋgâi luvij maailmjođetteijei oovdâst sun muštottij sođij tuššâdeijee vaiguttâsâst maailmist.

Käldee:

– ’Paus van het volk’ Franciscus begraven na uitvaartmis in Vaticaanstad (nos.nl)

Kove: Lula Oficial (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....