Paavi Franciscus lii hävdidum Vatikaanist

Paavi Franciscus lii hävdidum lávárduv 26.4. Rooma Santa Maria Maggiore -basilikan. Hävdidemseremonia tollui Pase Piättár avgâdâsâst Vatikaanist.

Paavi Franciscus jaamij moonnâm vuossaargâ 88-ihásâžžân čuávuváá peeivi tast ko sun lâi luuhâm ärbivuáválii urbi et orbi pessijâšmeesust. Sust lijjii jo kuhheeb ääigi vädisvuođah jieijâs tiervâsvuođáin.

Paavi hävdidmijn lijjii suullân 170 delegaatiod pirrâ maailm. Suomâ ovdâsteijen lâi president Alexander Stubb. Ovtâstum staatâi tááláš president Donald Trump já ovdebâš president Joe Biden láin kuohtuuh hävdidmijn. Biden lii Ovtâstum staatâi nubbe katolilâš president. Sun ij lamaš Ovtâstum staatâi delegaatio fáárust, pic sun lâi jieš kuástidâm määđhis Vatikaanân. Meiddei Ukraina president Volodymyr Zelensky já Euroop komissio saavâjođetteijee Ursula Von der Leyen uásálistijn hävdidemseremonian.

Puoh maailmnjunošeh kuođđii persovnlávt ovtâi-ovtâi iärutiervuođâid paavin ovdil hävdidemseremonia älgim.

Olgon čuožžuu áárvu mield 200 000 olmožid čuávumin hävdidemseremonia. Maaŋgâs sist lijjii puáttám čuávvuđ hävdidmijd jo maŋgâ tiijme ovdil seremonia älgim.

Hävdidemseremonia laiđij 91-ihásâš kardinaal já kardinaalkollegio deekaan Giovanni Battista Re. Suu viirgán kulá paavi hävdidemseremonia stivrim. Särnistis sun tiäduttij tom, et kirkko lii puohâi várás. Siämmáá jurduu meid paavi Franciscus kyedittij. ”Uksâ kalga leđe ain áávus”, Battista Re ceelhij. Sun kuvvij särnistis paavi Franciscus eellim já nomâttij suu ”aalmug paavin”. ”Paavi kočoi ain huksiđ šooldijd ige seeinijd”, Battista Re ceelhij. Sun tiäduttij meid enâmânvärrejeijei vuástáväldim, mon oovdân meid paavi poorgâi elimis ääigi. Battista Re tiäduttij meid ráávhu já dialog merhâšume. Maŋgâi luvij maailmjođetteijei oovdâst sun muštottij sođij tuššâdeijee vaiguttâsâst maailmist.

Käldee:

– ’Paus van het volk’ Franciscus begraven na uitvaartmis in Vaticaanstad (nos.nl)

Kove: Lula Oficial (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...