Je’vida lii čapisvielgis elleekove, mii muštâl elimist nuorttâlij asâttâhškoovlâst. Katja Gauriloff lii stivrim tom. Je’vida vuosâeehid lâi jo ihe tassaaš New Yorkist, mutâ Suomân já Sáámán elleekove poođij esken moonnâm ive roovvâdmáánust. ”Aanaar vuosâeehid lâi vissâ muu karrieer puoh fijnásumos puddâ”, Katja Gauriloff iätá.
”Je’vida lii uážžum hirmâd ennuv macâttâs”, stivrejeijee Gauriloff muštâl. ”Talle ko tot juurâi elleekoveteatterijn, te mun ožžum jyehi peeivi aainâs-uv oovtâ macâttâs”, sun juátká. Elleekove lii kuoskâttâm maaŋgâlávánijd keččeid – meddei tagarijd, kiäh láá olgoeennâmliih. Veikkâ asâttâheellim ij liččii persovnlávt kuoskâttâm keččeid, te sij láá kuittâg kijttám Gauriloff tast, ete sun muštâlij asâttâhelimist elleekove peht já siämmást máttááttij ulmuid, kiäh iä ovdil tiättám tast maiden.
”Vuosmuš inspiraatio poođij mainâsijn, maid muu enni muštâlij munjin talle ko mun lijjim uccpáárnáš”, Katja Gauriloff muštâl. Elleekován láá vaiguttâm meiddei suu jieijâs feeriimeh já tobdoh. ”Tot, maid puáhtá porgâđ jieijâs aalmug oovdân já maht taam mii historjá puáhtá muštâliđ kuoskâtteijee, mutâ puorijn uáinoin”, sun kovvee jieijâs tobdoid elleekove tyehin.
Mun koijâdâm Gauriloffist, ete mii lâi puoh pyeremus äšši elleekooveest. ”Ko mun kovvejim tobbeen päikkitáálust sämikielâlij čaittâleijeiguin já huámmášim, ete tääl taat maainâs iälá”, sun västid koččâmušân. Ton maŋa sun puovtij lyettiđ toos, ete elleekooveest šadda pyeri.
Katja Gauriloff lii ráhtám elleekuuvijd eres-uv soojijn ko Čevetjäävrist. Sun lii ovdâmerkkân stivrim Baby Jane -nommâsii elleekove, mii lohtâs Sofi Oksasii romanân. Elleekove sajaduvá Helsigân. Mun koijâdâm stivrejeijest, ete magareh iäruh elleekove rähtimist láá Säämi já eres soojij kooskâst. ”Tot lii ain stuorrâ pargo sehe pyevtittem já budjet tááhust”, Gauriloff muštâl tast, ko tääbbin tavveen elleekovesyergi áámmátliih láá vääniht. Suu mielâst tot lâi älkkee, ko sii pargojuávhust puohah iberdii, ete kalga kunnijâttiđ luándu já sämikulttuur.
”Mihheen ij lah kuássin älkkee, ko ráhtá elleekove”, Gauriloff västid koččâmâšân tast, mii lâi älkkee já mii vaigâd elleekove rähtimist. Vaigâdis ääših lijjii eenâb. ”Munjin lâi vaigâd rähtiškyettiđ elleekove nuorttâlâškielân”, Gauriloff iätá. Suijân toos lii tot, ete iä lamaš áámmátčaittâleijeeh. ”Ko lâi pyeri kietâčaalâ, te vaigâdvuođah iä innig lamaš nuuvt stuárráh”, sun kuittâg muštâl. Niillas Holmberg lii čáállám Je’vida kietâčalluu oovtâst Gauriloffáin.
Je’vida lii fiktiivlâš elleekove, mutâ ton tyehin láá maaŋgah muštâlusah já mainâseh. Gauriloff lii kuullâm muštâlusâid suu jieijâs huolhijn, mutâ meiddei ulmuin Čevetjäävrist. Toh láá vaiguttâm Gauriloffân já láá siämmást muttám suu. Muštâlusah eromâšávt asâttâhaaigijn uáinojeh meiddei elleekooveest. Elleekove fáddá lii-uv eidu tot, maht asâttâhargâ vaaigut suhâpuolvâi čoođâ. ”Kale tot asâttâhäigi lii mahtnii vaiguttâm mijjân sämmiláid”, Gauriloff muštâl. Suu enni lii iällám asâttâhškoovlâst. ”Tot lii vissásávt vaiguttâm muu elimân, ovdâmerkkân nuuvt, ete mun jiem lah oppâm sämikielâ”, Gauriloff muštâl.
Lávurduv, kesimáánu 6. peeivi Čevetjäävrist uárnejui tábáhtume, mon fáddán lâi ”Je’vida fáárust asâttâhmuštoh”. Tilálâšvuođâst uásálisteeh pessii vistig keččâđ elleekove, já ton maŋa sij puohtii muštâliđ jieijâs feeriimijn já tobdoin. Säämi psykososiaallii torjuu ohtâdâh Uvjâ ornij tábáhtume. ”Kale muu mielâst láá vuáváámeh orniđ tom eres-uv siijdâin”, Gauriloff iätá talle ko mun koijâdâm, ete puátá-uv siämmáálágán tilâlâšvuotâ eres-uv sijdáid.
Kove: Emma Gahmberg