Viljâleijee peivikirje: piäldupargoh já vuojâräsisiiráp

Algâkeesi puoh tábáhtuvá ain hirmâd jotelávt. Vuojârääsih láá jo kukkim, já tääl toh levâtteh jo siemânijdis. Pihlejái kukkim-uv lii jo nuuhâm. Luánduellein älgih leđe čiivgah já uđâgááh, já loddevaanhimijn oro lemin suájáidis tievâ pargo nuurrâđ raavvâd uđâgáidis. Must piäldupargoh já šadoi nuurrâm maneh pajaluvvâi, jiemge ain kiergân nuurrâđ nuuvt ennuv šaddoid ko halijdiččim, ovdil ko pyeremus nuurrâmäigi lii-uv jo lappâd.

Ain algâkeesi vuojâräsiresepteh uáinojeh jyehi saajeest. Veikkâ kukáh láá-uv muu mielâst muččâdumoseh tobbeen, kost toh šaddeh, já tivreh tarbâseh taid vissásávt eenâb ko mun, te taan ive mun kuittâg keččâlim rähtiđ vuojâräsilimonaad já vuoššim uccâ laasii vuojâräsisiiráp. Vuojâräsilimonaad ij tarbâšâm vuoššâđ, já reeseept mield ij tarbâšâm meddâlistiđ raasij ruánáá oosijdgin. Tääl mun arvâlâm, et ličij vissâ kannattâm, tastko limonaadist šoodâi hirmâd riičâs. Jis lijkkoo Bitter Lemon -tijppâsáid juhâmuššáid, te taat lii pyeri reeseept, mut jis ij, te tot sáttá pääcciđ juvâhánnáá. Pyerebin ko limonaad šoodâi vuojâräsisiiráp. Jiešalnees reeseept paječalluu nommâ lâi vuojâräsihillo, mut tast šoodâi eenâb-uv njälgis mietâlágán siiráp.

Vuojâräsisiiráp

Šadoh luptâstuvâst vajeh pyereest, já toh urruu makkuumin eromâš pyereest pakkâ šooŋâst, mii mist lâi algâkeesi. Motomeh toomaatšadoh láá jo paijeel meetter kukkosiih, já stuárráámuu uásist tain láá kukáh, maid ferttee jyehi peeivi kovjiđ pensseláin, tastko munnuu luptâstuvâst láá laasah, iäge kavjejeijee tiivreh peesâ älkkeht siisâ. Aaibâs uccâ tomattiih uáinojeh-uv jo. Persiljá, mon mun kolvim jo kiđđuv, ko lâi vala muotâ, lii šoddâm nuuvt, ete tot tarbâšij stuárráb ruho. Eres-uv njaddâšadoh láá šoddâm pyereest. Eromâšávt toomaatšadoi keežild luptâstâhân lii šoddâm viehâlágán laanjâs. Muu mielâst lii hirmâd šiev äšši, et puoh lii ruánáá.

Stuorrâ šadoh

Sitruunmelissa já basilika

Moonnâm tove mun muštâlim, ete muoi láán pelikuoimijnân jo love ihheed laiguuttâm šaddoeennâm Oulu kaavpugist. Tot lii oovtâ aari stuárusâš, já toho lii munnuu pääihist suullân 2–3 kilomeetter mätki. Šaddoenâmân piäsá táválávt vyesimáánu loopâst, nuuvt meid taan ive. Talle lii-uv jo huáppu uážžuđ valmâšin nuuvt ennuv piäldupargoid ko máhđulâš, ovdil ko čuoškâpoolvah iteh. Taan keesi muoi uážžoim leđe masa ráávhust čuoškâin kyehti peeivi, jeđe ton maŋa toh lijjii jo valjeest tobbeen. Ij talle išedâm eres ko pieijâđ kuhessuájápääiđi pajalân já čuoškâhaatâ val uáiván. Puoh pakkâsumos peeivij muoi iän porgâm piäldupargoid, ko liččii kolgâm leđe puoh čuoškâriäiduh pajalist, mut luhhoost lijjii meid tagareh peeivih, ko liegâsvuotâ lâi tuše 20 cekkid teikkâ ucceeb. Pakkâ paje maŋa pottii-uv tállán masa jyehipiäiváliih arveh, moh tohkin iä lah aaibâs tievâslâš piäldupargošoŋŋâ. Mut aainâskin ij tarbâšâm innig perustiđ šadoi njuoskâdmist.

Piäldu

Tääl puoh lii vaalmâš. Taan ive muoi láán valjim kyehti pottáákšlaajâ, Colomba já Carrera. Colomba munnust lii jyehi ive, tastko tot luhostuvá ain pyereest. Ton lasseen muoi láán keččâlâm ain tyellitälli meid eres pottáákšlaajâid. Carrera lii kulloo eromâš arâdis šlaajâ, mii šadda jotelávt. Tot lii-uv pyeri jiešvuotâ tääbbin viehâ tavveen, kost šoddâmpaje ij lah kukke.

Sipuleh láá taan ive joba vittâ šlaajâ. Kiđđuv mun ostim fiskissipulijd (Sturon) já ruopsissipulijd (Red Baron), mut talle algâkeesi pottii fáárun vala nube šlaajâ ruopsissipuleh (Karmen), kuovgisruopsissipuleh (Rosanna) já silbâsipuleh (Snowball). Toh lijjii käävpist nuuvtá, veikkâ toh lijjii vala uáli šiev oornigist. Nuuvtpa piäldupargoh láá taan ive ennuv, ko sipuleh láá eenâb ko táválávt, já meid potákkeh iä oro nuhâmin. Sipulij já potákkij lasseen muoi láán kalvam maaŋgâlágánijd salatijd, porkkanijd, heertâid, páávuid, ruopsisruottâsijd, piinaat, retisijd sehe purâttettee kukkáid. Muáddi tain muoi iän lah kalvam ennuv, mut muoi halijdáim kuittâg keččâliđ, et luhostuveh-uv toh máhđulávt taan tove. Kesikurpiccah, kuurkah já lostâkaalah láá suoggâm vyelni. Tobbeen lii meid persiljá, tastko tivreh oroh lijkkuumin tai lostáid váhá liijkás ennuv. Tääl vuosmui šadoi kalvemist lii jo kuullâm tommit ääigi, ete forgâ ferttee-uv jo renskiiškyettiđ iilâskšaddoid. Aainâs-uv heertah já páávuh uáinojeh jo pyereest.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....