Viljâleijee peivikirje: piäldupargoh já vuojâräsisiiráp

Algâkeesi puoh tábáhtuvá ain hirmâd jotelávt. Vuojârääsih láá jo kukkim, já tääl toh levâtteh jo siemânijdis. Pihlejái kukkim-uv lii jo nuuhâm. Luánduellein älgih leđe čiivgah já uđâgááh, já loddevaanhimijn oro lemin suájáidis tievâ pargo nuurrâđ raavvâd uđâgáidis. Must piäldupargoh já šadoi nuurrâm maneh pajaluvâi, jiemge ain kiergân nuurrâđ nuuvt ennuv šaddoid ko halijdiččim, ovdil ko pyeremus nuurrâmäigi lii-uv jo lappâd.

Ain algâkeesi vuojâräsiresepteh uáinojeh jyehi saajeest. Veikkâ kukáh láá-uv muu mielâst muččâdumoseh tobbeen, kost toh šaddeh, já tivreh tarbâseh taid vissásávt eenâb ko mun, te taan ive mun kuittâg keččâlim rähtiđ vuojâräsilimonaad já vuoššim uccâ laasii vuojâräsisiiráp. Vuojâräsilimonaad ij tarbâšâm vuoššâđ, já reeseept mield ij tarbâšâm meddâlistiđ raasij ruánáá oosijdgin. Tääl mun arvâlâm, et ličij vissâ kannattâm, tastko limonaadist šoodâi hirmâd riičâs. Jis lijkkoo Bitter Lemon -tijppâsáid juhâmuššáid, te taat lii pyeri reeseept, mut jis ij, te tot sáttá pääcciđ juvâhánnáá. Pyerebin ko limonaad šoodâi vuojâräsisiiráp. Jiešalnees reeseept paječalluu nommâ lâi vuojâräsihillo, mut tast šoodâi eenâb-uv njälgis mietâlágán siiráp.

Vuojâräsisiiráp

Šadoh luptâstuvâst vajeh pyereest, já toh urruu makkuumin eromâš pyereest pakkâ šooŋâst, mii mist lâi algâkeesi. Motomeh toomaatšadoh láá jo paijeel meetter kukkosiih, já stuárráámuu uásist tain láá kukáh, maid ferttee jyehi peeivi kovjiđ pensseláin, tastko munnuu luptâstuvâst láá laasah, iäge kavjejeijee tiivreh peesâ älkkeht siisâ. Vuosmuuh tomatteh uáinojeh-uv jo. Persiljá, mon mun kolvim jo kiđđuv, ko lâi vala muotâ, lii šoddâm nuuvt, ete tot tarbâšij stuárráb ruho. Eres-uv njaddâšadoh láá šoddâm pyereest. Eromâšávt toomaatšadoi keežild luptâstâhân lii šoddâm viehâlágán laanjâs. Muu mielâst lii hirmâd šiev äšši, et puoh lii ruánáá.

Stuorrâ šadoh

Sitruunmelissa já basilika

Moonnâm tove mun muštâlim, ete muoi láán pelikuoimijnân jo love ihheed laiguuttâm šaddoeennâm Oulu kaavpugist. Tot lii oovtâ aari stuárusâš, já toho lii munnuu pääihist suullân 2–3 kilomeetter mätki. Šaddoenâmân piäsá táválávt vyesimáánu loopâst, nuuvt meid taan ive. Talle lii-uv jo huáppu uážžuđ valmâšin nuuvt ennuv piäldupargoid ko máhđulâš ovdil ko čuoškâpoolvah iteh. Taan keesi muoi uážžoim leđe masa ráávhust čuoškâin kyehti peeivi, jeđe ton maŋa toh lijjii jo valjeest tobbeen. Ij talle išedâm eres ko pieijâđ kuhessuájápääiđi pajalân já čuoškâhaatâ val uáiván. Puoh pakkâsumos peeivij muoi iän porgâm piäldupargoid, tastko liččii kolgâm leđe puoh čuoškâriäiduh pajalist, mut luhhoost lijjii meid tagareh peeivih, ko liegâsvuotâ lâi tuše 20 cekkid tâi ucceeb. Pakkâ paje maŋa pottii-uv tállán masa jyehipiäiváliih arveh, moh tohkin iä lah aaibâs tievâslâš piäldupargošoŋŋâ. Mut aainâskin ij tarbâšâm innig perustiđ šadoi njuoskâdmist.

Piäldu

Tääl puoh lii vaalmâš. Taan ive muoi láán valjim kyehti pottáákšlaajâ, Colomba já Carrera. Colomba munnust lii jyehi ive, tastko tot luhostuvá ain pyereest. Ton lasseen muoi láán keččâlâm ain tyellitälli meid eres pottáákšlaajâid. Carrera lii kulloo eromâš arâdis šlaajâ, mii šadda jotelávt. Tot lii-uv pyeri jiešvuotâ tääbbin viehâ tavveen, kost šoddâmpaje ij lah kukke.

Sipuleh láá taan ive joba vittâ šlaajâ. Kiđđuv mun ostim fiskissipulijd (Sturon) já ruopsissipulijd (Red Baron), mut talle algâkeesi pottii fáárun vala nube šlaajâ ruopsissipuleh (Karmen), kuovgisruopsissipuleh (Rosanna) já silbâsipuleh (Snowball). Toh lijjii käävpist nuuvtá, veikkâ toh lijjii vala uáli šiev oornigist. Nuuvtpa piäldupargoh láá taan ive ennuv, ko sipuleh láá eenâb ko táválávt, já meid potákkeh iä oro nuhâmin. Sipulij já potákkij lasseen muoi láán kalvam maaŋgâlágánijd salatijd, porkkanijd, heertâid, páávuid, ruopsisruottâsijd, pinatijd, retisijd já purâttettee kukkáid. Muáddi tain muoi iän lah kalvam ennuv, mut muoi halijdáim kuittâg keččâliđ, et luhostuveh-uv toh máhđulávt taan tove. Kesikurpicah, kuurkah já lostâkaalah láá suoggâm vyelni. Tobbeen lii meid persiljá, tastko tivreh oroh lijkkuumin ton lostáid váhá liijkás ennuv. Tääl vuosmui šadoi kalvemist lii jo kuullâm tommit äigi, ete forgâ ferttee-uv jo renskiiškyettiđ iilâskšaddoid. Aainâs-uv heertah já páávuh uáinojeh jo pyereest.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...