Olmooškode oskomušâin sáttá árvuštâllâđ, ete ulmuuh láá smietâdâm omâs kávnusijd jo tuháttijd iivijd. Kiina piätukyevdikulttuur sáttá leđe álgám eidu dinosaurusij fossiilijn.
Talle ko ráptukeđgikuáivuttuvah šodâškuottii almolâžžân Englandist 1600-lovvoost, te tain-uv kavnuuškuottii täävtih. Tallaa ääigi uskui, ete täävtih kullii ellei, mii lâi jáámmám Ráámmát stuorrâ tulveest.
Kuáivuttâhalmaah terppii källest muštoid eereeb iärrás čuárvinjuunijn já virdehiäppušijn. Motomeh täävtih lijjii kuittâg aaibâs liijkás stuárráh, iäge ulmuuh áppádâm čielgiđ taid, tastko evoluutio já suhâjäämmim lijjii vala tubdâmettumeh.
200 ive keččin viijmâg kavnui vástádâs. Oxford ollâopâttuv vuossâmuš geologia professor William Buckland čaaitij ive 1824 Lontoo geologisii seervi čuákkimist oskomettum juurdâpuátusis jietânâsellest.
Sun adelij toos noomâ ”megalosaurus”. Tassaažist ton tieđâlâžžân nommân lii šoddâm ”Megalosaurus bucklandii”.
Buckland noobdij, ete megalosaurus lâi tuše ovtâskâs šlaajâ, mast iä lamaš eres hyelkkišlaajah, mutâ tastoo kávnojii lase fossiileh, moh iä sooppâm megalosaurus anatomian. Koolgâi leđe koččâmuš elleejuávhust. Ton jesâneh nomâttuvvojii ”dinosaurusin”.
Buckland piejâi joton stuorrâ fossiilmiäcástem. Ovtâstum staatâin šoodâi nuuvt korrâ kištottâllâm, ete onnáá peeivi taat äigi kočoduvvoo noomáin ”taavtij suáti”.
Buckland arvâlij, ete megalosaurus lâi suullân 20 meetterid kukke, ete tast lâi kezis njune tego krokodiilist já ete ton roppâ lâi styeres tego elefantist. Sun meiddei arvâlij, ete megalosaurus lihâdij neljijn juolgijn, ete tot makkui sehe enâmist já čääsist já ete tot piivdij salâsijd stuorrâ panijdiskuin.
Koveverree Benjamin Waterhouse Hawkins hammij megalosaurus Lontoo Crystal Palace dinosaurusmuorâkáárdán 1850-lovvoost, já ellee paasij siämmáálágánin meiddei kirjálâšvuotân Charles Dickens kirjeest ”Bleak house”.
Dinosaurusij tutkâmušâst láá ain uccáá tuođâštusah. Kuássin ij lah kavnum tievâslâš tähtiriggee. Bucklandist lijjii tuše uálultähti, uási čuárvitäävtist, čuámáttâslyepipittá já muáddi čielgitähtilođđâs.
Lasekávnuseh láá muttám mii ibárdâs megalosaurus olgohäämist já elimist. Onnáá peeivi tiättoo, ete megalosaurus lâi oovce meetter kukkosâš já parohis piätuellee, mii kaačâi salâsis maajeeld kievrâs juolgijguin. Ton fossiileh láá kavnum meiddei Euroopist, mutâ meeri ij lah styeres, te láá vala epivisesvuođah ton olgohäämist.
Onnáá peeivi tiättojeh paijeel tuhháát dinosaurusšlaaijâd. Meeri lii kuittâg kiddâ tast, ete moh jiešvuođâid rijttájeh tieđâohtsâškoodán vuáđđun uđđâ šlaajâst.
Oovdeb ive šoodâi ennuv saahâ puoh tobdosumos dinosaurusist, Tyrannosaurus rexist. Evolutionary Biology -loostâ mield motomeh T. rex -kávnuseh lijjii nube šlaajâst. Totkeeh lijjii viärdádâllâm čuárbbelnurâsij stuáruduv, uálultaavtij mere já kávnusij ave. Sij adelii hyelkkišlaajáid noomâid T. regina já T. imperator. Árvuštâlleeh láá kuittâg almostittám jieijâs artikkâl. Sii mielâst tuođâštusah iä lah tuárvi.
Dinosaurusij loppâ poođij 66 miljovn ihheed tassaaš, ko asteroid tiäivásij Eennâmpáálun já tovâttij massiivlii suhâjäämmim. Motomeh dinosauruseh, main lijjii suájáh, kuittâg rippásii, já tondiet onnáá peeivi mist láá 50 miljard lodded, ucemuu kolibrist stuárráámuu struucin.
Jyehi ive nomâttuvvojeh 50 uđđâ dinosaurusšlaaijâd, ađai koskâmiärálávt ohtâ jyehi ohhoost. Dinosaurusij kuhes väldipaje vuáđuld lii rekinistum, ete paleontologij pargo ij lah vala nuhâmin. Tubdâmettum šlaajah láá vala loveh tuhátteh, motomij totkei mield miljovneh.
Ovdáneijee tutkâmvyevih adeleh uđđâ máhđulâšvuođâid styerediđ tubdum šlaajâi mere já finniđ lase tiäđuid tast, ete mon maaŋgâpiälásâš elleejuávkku dinosauruseh lijjii. Stuorrâ já tuáŋgáás dinosaurusij lasseen lijjii ucebeh-uv šlaajah, main lijjii puuzah iäge čuomâseh.
Majemui iivij čovdâšui koččâmuš tast, ete lijjii-uv dinosauruseh rievdeelieggâsiih tego kašmârdeijeeh vâi lijjii-uv toh täsilieggâsiih tego lodeh já njomâtteijeeh.
Taavtijn tohhum analyysij vuáđuld aainâs-uv iänááš uási šlaajâin lijjii täsilieggâsiih. Tot vaikuttij liähtun, moin dinosaurusij amnâsmolsom pyevtittij energia. Tast vist sáttá leđe vástádâs stuorrâ koččâmušân: maht dinosauruseh šoddii nuuvt styeresin?
Stuorrâ lävkki lii lamaš ton ääši visásmittem, ete čuomâsij saajeest dinosaurusijn lijjii puuzah, jo-uv uásild teikkâ ollásávt. Nuuvt lâi kuhháá ovdil ko šlaajah oppii kirdeđ, já motomijn dinosaurusijn lijjii joba tolgeh.
Sáttá leđe, ete tolgeh lieggejii dinosaurusijd, teikkâ kenski toiguin dinosauruseh korrâdâššii. Juurdâ tast, ete puoh dinosauruseh lijjii ruánááh teikkâ ruškâdeh lii puáris, já onnáá peeivi oskoo, ete dinosauruseh lijjii kirkkáseh já kirjááh.
Dinosaurusij tutkâmuš – siämmáánáál ko tieđâ mudoi-uv – ovdán eeppidmáin. Ovdâmerkkân tast lii vuáhádum juurdâ, ete kolmâsub kuávluin ellee dinosauruseh lijjii stuárráábeh ko lieggâsub kuávluin ellee šlaajah. Uđđâ brittilâš-ameriklii tutkâmuš mield taat juurdâ lii joba njuolgist puástud.
Nubbe tutkâmuš vist eeppid tom, ete dinosauruseh šoddii maailmhaldâšeijen tondiet ko toh stuorruu hirmâd jotelávt, tego Tyrannosaurus rex, mii stuárui 2,5 kg jyehi peeivi tassaaš ko tot lâi 14-ihásâš.
Ameriklii tutkâmušâst vástádâsah occojii ääigist, mii lâi jo ovdil T. rex, suullân 230 miljovn ihheed tassaaš. Dinosauruseh lijjii talle eskin pálgás aalgâst. Puátusij mield dinosauruseh kale stuorruu jotelávt, mii vissásávt vaikuttij toi sajattuv kiävrumân, mutâ stuárrum lâi hirmâd jotteel meiddei eres elleešlaajâin. Ađai mii tuođâi piejâi joton dinosaurusij äinivääldi? Toos iä lah vala vástádâsah.
”Veikkâ mii ibárdâs dinosaurusijn lii muttum hirmâdávt 200 ive ääigi, te mij lep jiešalnees vala taggaar muddoost, ete mij nuurrâp tuođâštusâid”, arvâl Edinburgh ollâopâttuv paleontologia professor Steve Brusatte.
”Tahofiättu já maašinoppâm láá vissásávt čuávuvááh stuorrâ ääših paleontologiast talle ko mij irâttep hammiđ oles kove evoluutiost”, iätá Brusatte Reuters sahhiittâlmist.
Käldee:
– Dinosaurukset oivallettiin oikeiksi eläimiksi 200 vuotta sitten – paljon jo tiedetään mutta arvoituksia on edelleen enemmän (yle.fi)
Kove: Jakub Halun (Wikimedia Commons)