Mii kulloo Interreg Aurora ‑projektân?

Anarâškielâ servi já Ummeesämikielâ servi algâttii ohtsii proojeekt 1.9.2025. Proojeekt nommâ lii ”Online tools for Inari Saami and Ume Saami language learning” ađai ”Nettipiergâseh anarâškielâ já ummeesämikielâ oppâmân”. Proojeekt ulmen lii rähtiđ uđđâ nettipiergâsijd já jieškote-uvlágánijd oppâmateriaalijd anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt pištá kulmâ ive.

Uđđâ piergâseh láá jo neetist. Toh láá kuittâg vala koskân, já tondiet toh iä vala lah puohâi kevttimnáál. Piergâsij ohtsâš nommâ lii ”Samionary”. Tot ovtâstit häävskiht sämikielâ já sääni ”dictionary” ađai ”sänikirje”. Noomâ lasseen lii tääl meiddei logo, mast uáinojeh puustav S, poccuučuárvih já ávus sänikirje. S‑pustavist láá sämi-ivneh.

Anarâškielâ piergâs máttá sujâttiđ anarâškielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Ko ocá mottoom sääni, te piergâs addel ton vuáđutiäđuid já vuáđuparadigma sehe liiŋkâid omâstem- já diminutiivparadigmaid.

Vuáđutiäđuh, liiŋkah já vuáđuparadigma
Omâstemhäämih (1. persovn já 2. persovn)
Omâstemhäämih (3. persovn) já diminutiivparadigma

Interreg Aurora ‑ruttâdemohjelm njuolgâdusâi mield proojeekt lii juohhum kuuđâ raportistempajan. Jyehi raportistempaje pištá kuttâ mánuppaje. Ulmen lii finniđ puoh sujâttemopâlijd pargoid valmâšin ovdil nube raportistempaje loopâ. Toin naalijn proojeekt majemui kyevti ive ääigi puáhtá vuáijuđ sänikirjepargoid já oppâmmateriaalij čälimân.

Proojeekt válduruttâdeijee lii Euroop union. Eres ruttâdeijeeh láá Laapi litto Suomâ peln sehe Västerbotten já Norrbotten läänih Ruotâ peln.

Interreg Aurora -logo

Koveh: Interreg Aurora (logo) já Fabrizio Brecciaroli (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...