Mii kulloo Interreg Aurora ‑projektân?

Anarâškielâ servi já Ummeesämikielâ servi algâttii ohtsii proojeekt 1.9.2025. Proojeekt nommâ lii ”Online tools for Inari Saami and Ume Saami language learning” ađai ”Nettipiergâseh anarâškielâ já ummeesämikielâ oppâmân”. Proojeekt ulmen lii rähtiđ uđđâ nettipiergâsijd já jieškote-uvlágánijd oppâmateriaalijd anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt pištá kulmâ ive.

Uđđâ piergâseh láá jo neetist. Toh láá kuittâg vala koskân, já tondiet toh iä vala lah puohâi kevttimnáál. Piergâsij ohtsâš nommâ lii ”Samionary”. Tot ovtâstit häävskiht sämikielâ já sääni ”dictionary” ađai ”sänikirje”. Noomâ lasseen lii tääl meiddei logo, mast uáinojeh puustav S, poccuučuárvih já ávus sänikirje. S‑pustavist láá sämi-ivneh.

Anarâškielâ piergâs máttá sujâttiđ anarâškielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Ko ocá mottoom sääni, te piergâs addel ton vuáđutiäđuid já vuáđuparadigma sehe liiŋkâid omâstem- já diminutiivparadigmaid.

Vuáđutiäđuh, liiŋkah já vuáđuparadigma
Omâstemhäämih (1. persovn já 2. persovn)
Omâstemhäämih (3. persovn) já diminutiivparadigma

Interreg Aurora ‑ruttâdemohjelm njuolgâdusâi mield proojeekt lii juohhum kuuđâ raportistempajan. Jyehi raportistempaje pištá kuttâ mánuppaje. Ulmen lii finniđ puoh sujâttemopâlijd pargoid valmâšin ovdil nube raportistempaje loopâ. Toin naalijn proojeekt majemui kyevti ive ääigi puáhtá vuáijuđ sänikirjepargoid já oppâmmateriaalij čälimân.

Proojeekt válduruttâdeijee lii Euroop union. Eres ruttâdeijeeh láá Laapi litto Suomâ peln sehe Västerbotten já Norrbotten läänih Ruotâ peln.

Interreg Aurora -logo

Koveh: Interreg Aurora (logo) já Fabrizio Brecciaroli (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....