Ive 2026 aalgâst kärjilkielâ uážui vuossâmuu keerdi virgálii äššitobdeeorgaan Suomâst ko Päikkieennâm kielâi kuávdážân (su. Kotimaisten kielten keskus ađai Kotus) vuáđudui kärjilkielâ lävdikodde. Lävdikodde addel avžuumijd kielân já ton kevttimân kyeskee koččâmušâin. Siämmáálágáneh lävdikodeh láá lamaš ovdil suomâ-, ruotâ-, romani- já seevvimkielâst sehe sämikielâin.
Kärjilkielâ lävdikode saavâjođetteijen lii nomâttum Helsig ollâopâttuv professor Riho Grünthal. Värisaavâjođetteijen tuáimá ollâopâttâhlehtor Ilja Moshnikov Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst. Eres jesâneh láá Olga Karlova, Eeva-Kaisa Linna, Elena Rapa, Markku Suksi, Martti Talja já Outi Tánczos.
Lävdikode keevâtlii pargo koordinistee čällen aalgât ollâopâttâhmáttáátteijee Niko Tynnyrinen Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst. Tynnyrinen lii toimâm kärjilkielâ iäláskittemhaavâ koordinaattorin já meiddei ive 2025 almostum kärjilkielâ iäláskittemohjelm čällen. Sun arvâl, ete kärjilkielâ lävdikode háárán láá ennuv vuárdámušah: ”Lävdikodde aalgât pargoos taggaar tiileest, mast kärjilkielâlii kiedist tábáhtuvá ennuv. Iäláskittemohjelm lii eidu almostum. Ton lasseen muusik, kirjálâšvuotâ já taaiđâ lasetteh tiäđulâšvuođâ kärjilkielâst, já kärjilkielâ finnee uđđâ sárnoid eromâšávt rävisulmuin.”
Tynnyrinen ana virgálii lävdikode vuáđudume tehálâžžân ovdánmin, mii šoddâd tuáivu puátteevuotân. Suu mielâst tággáár pisovub orgaan taha máhđulâžžân meritiäđulii kielâpargo. Tot meid movtijdit viggâđ čuávuvái kuhes äigimudo mittomeerij kulij tego kärjilkielâ škovlâmáttááttâs já kärjilkielâ kielâlaavâ vuáđđudmân. Jieijâs lävdikodde puáhtá kärjilkielân uđđâ áárvu já čáittá tom, ete kärjilkielâ lii taggaar kielâ, mon oovdedmân Suomâ lii čonnâsâm.
Kärjilkielâ lii eskin majemui iivij tubduuškuáttám ohtsâškoddeest vijđásávt ohtân Suomâ ärbikielâin. Kärjilkielâlii siärvus já totkei meritiätulâš pargo kielâ kevttim lasseetmân já ton uáinusân luptiimân lii pyeredâm kielâ sajattuv. Kärjilkielâ lävdikode čällee Tynnyrinen iätá-uv, ete lävdikode vuáđuduumeest kalga kijtteđ ubâ kielâsiärvus: ”Kärjilkielâlij aktivistij, máttáátteijei, totkei já eres kielâ ustevij pargo lii uážžum taam ááigán. Vala vittâ ive tassaaš ličij lamaš väädis kuvâttâllâđ kärjilkielâ lävdikode.”
Kärjilkielâ oovdedmist já keevâtlii kielâpargoost västid ain Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh. Ollâopâttuv väldikodálâžžân eromâšpargon láá kärjilkielâ tutkâmuš, máttááttâs já iäláskittem. Suomâst kärjilkielâ sárnooh láá áárvu mield suullân 10 000. Uđđâ lävdikode perustem ij mute kielâ virgálii sajattuv, mutâ tot puáhtá kärjilkielâaššijd pisovâšvuođâ já lasseet máhđulâšvuođâid kielâ iäláskitmân.
Käldeeh:
– Karjalan kielen asemaan merkittävä parannus Suomessa – sai ensi kertaa virallisen asiantuntijaelimen (yle.fi)
– Karjalan kielen lautakunta nimitetty (kotus.fi)
Kove: Jasmina Schreck