Juovlah šaddeh ain tooleeb já tooleeb: Juovlâmáinuseh uáinojeh jo roovvâdmáánust. Kaavpij ildeid almostuveh juovlâsuklaah já eres juovlâheerskuh. Juovlâheervah láá finnimnáál. Meid maaŋgâlágáneh hervâčuovah iteh oppeet kaavpij ildeid, toh-uv ain hiärváábeh ivveest nuubán. Televisiomáinusijn perruuh čokkâneh oovtâst viettiđ juovlâid, purâdiđ, adeliđ skeeŋkâid. Puohah láá luholiih.
Juovlâsuklaa sáttá šoddâđ tivrâsin. Aainâs jis tun lah suklaaporree. Puoh toh suklaarasijááh hokâttâlleh tuu, tun uáináh taid jo tállán käävpi uuvsâst siisâ monâdijnâd. Já eidu ko tun lah masa jo peessâm toi lappâd, te tun vááldáh muáddi läävhi maassâdkulij já tuávuh oovtâ rasijáá kävppikoorin. Äigi roovvâdmáánu aalgâst juovlâi räi lii kukke, ađai tiet siämmáš hommá kiergân maŋgii kiärduđ. Lii-uv tot uhke vâi máhđulâšvuotâ? Mun aainâs lam maŋgii puáidum jo ovdil juovlâi.
Juovlâheervah – toh puohlágáneh päädih já pááluh. Tust toh láá val ráájust, vájáldum, ko ij lah vala ubâ tarbâšâm mušteđ taid. Mutâ tääl toh láá jo kaavpij ildein, já toh láá muččâduboh ko ráájust orroo heervah. Čuovâin láá jieškote-uvlágáneh häämih, tegu riämnjáh, poccuuh, juovlâpuukih, lodeh já veikkâ jo moh. Toh šiällájeh puoh mučis iivnijn. Onnáá peeivi toh láá eenâb valjimnáál ko tovle. Must kale kiävá nuuvt, ete jyehi ive uástám ain lase uđđâ čuovâid. Ij nuuvt ekologisâš, mut mun lijkkuum toid patterčuováid. Tain lii áigádeijee. Must láá maaŋgah čuovâpäädih já led-kinttâleh pirrâ táálu, ildein, peevdij alne, täähi alne, joba hiivsigist. Áigádeijee časkâd čuovâid eres aaigij, nuuvt ete aainâs ohtâ tain čuává meid iho. Aaibâs jolâs hommá. Uhke vâi máhđulâšvuotâ? Kuábášsun tot lii pyereeb: šeštiđ šleeđgâ vâi uástiđ ohtânmaanoost lase patterijd? Jiem tieđe.
Nabai skeeŋkah? Párnááh ko láá uceh, te talle puohah halijdeh uástiđ maaŋgâid skeeŋkâid puohháid. Skeŋkkâpápáreh já ‑päädih, sierâi pakkamloováh, lastik já pahvi – roskeh láá ennuv. Mutâ nube tááhust láá meid iloliih párnááh já iloliih skeeŋkâ adeleijeeh. Párnááh ko šaddeh, te skeŋkkâmereh ucoh, já ucceeb lii meid ruskij meeri. Párnááh ko láá rávásmum, te mij lep sooppâm, ete mij ep uásti skeeŋkâid. Návt lii soppum. Mutâ maht talle juovlâááptu kiävá? Ain kiinii lii uástám tunjin skeeŋkâ. Já tun jieh lah uástám kiässán, ko nuuvt lâi soppum. Uhke vâi máhđulâšvuotâ? Vuordij-uvsun tot kiinii kuittâg jieš-uv olssis skeeŋkâ, pettâšui-uv sun, ko jiem lamaš maiden uástám?
Aanaar markkânist tai aaigij láá ennuv mađhâšeijeeh, sehe keessiv ete tälviv. Juovlâmáánust markkânist kulá maaŋgâid kielâid. Muáddi ive tassaaš eidu juovlâi ääigi eellim käävpist. Šiljoost lijjii kyehti linjášauto, äššigâssân käävpist vist kyevti linjášauto verd aasialiih mađhâšeijeeh sehe mun. Aaibâs tegu ličij lamaš Aasiast kostnii. Juovlah ko aldaneh, te lasaneh linjášautoh markkânist já ulmuuh kiäinui alne. Anarist lii eellim. Mađhâšeijeeh: uhke vâi máhđulâšvuotâ? Totpa tot lii-uv. Nubbe iätá, et uhke, já nubbe, et máhđulâšvuotâ. Tuostâm-uv ettâđ, ete lii váhá munejurdust-uv kiddâ.
Munjin persovnlávt juovlah láá kuohtuuh. Uhke toh láá tondiet ko must šadda jolâs ruuđâ tuhledeijee. Jiermikevttim nohá aaibâs. Mut máhđulâšvuotâ toh láá tondiet ko láá maaŋgah rijjâpeeivih. Talle piäsá vuoiŋâstiđ, keččâđ juovlâelleekuuvijd já kuldâliđ juovlâlavluid já joskâdvuođâ! Taid aašijd juovlah merhâšeh munjin onnáá peeivi.
Pyereh juovlah puohháid!
Heidi Mattus
Koveh: Heidi Mattus