Michelle Francett-Hermes lii aanaarlâš totkee, kote tääl totká máttáátteijeeškovlim dekolonisistem ađai tom, maht sämmiláid kyeskee tiäđuh pyehtih valduđ pyerebeht huámášumán škovliimist. Anarâš aavis lii váldám Michellen ohtâvuođâ já koijâdâm, mii sunjin kulloo já maht suu tutkâmuš lii ovdánmin.
Kuás tun lah varrim meddâl Anarist? Kost já maht tun vaiguttah tääl?
Mun värrejim Anarist Oulun ive 2004 ko uásálistim aalmugijkoskâsii máttáátteijeeškovlimohjelmân. Talle mun tutkim algâaalmugijd Tromssaast, já tastmaŋa mun algâttim tuáhtáruápuid Giellagas-instituutist Oulust. Tääl mun aasâm pelikuoimijnân já párnáidânguin Vesilahtist, mii lii sijdâ Tampere máddáábeln Pyhäjärvi riddoost. Tot, et mun lam rávásmâm Anarist, vaiguttij čuuvtij muu miärádâsân varriđ Vesilahtin. Tääbbin lii mahtnii siämmáálágán ko tavveen, já tääbbin kávnojeh meiddei tagareh elementeh, moh lijjii munjin teháliih Anarist. Ulmuuh uáinojeh jieškote-uvlágánijn ohtâvuođâin tegu škoovlâst, kirjeráájust, muusiktábáhtusâin, sáhájávvuraađeest já tyejitáálust. Tääbbin aassâm lii nk. ruossâlâsvuođâ čuávdus, vâi mij pyehtip leđe motomij huolhij alda. Mun jieš halijdiččim varriđ maasâd Anarân.
Maht tuu šoddâmpäikkikodde tääl vaaigut jieijâd elimist já pargoost/tutkâmušâst?
Tot vaaigut uáli jo ennuv. Jieččân tutkâmušâst mun halijdiččim ovtâstittiđ šoddâdemtiettuu já sämitutkâmuš, vâi mun puávtáččim tuárjuđ já ovdediđ sämmilij sosiaallii vuoigâlâšvuođâ olášuttem. Ulmen ličij adeliđ maasâd maidnii puoh tast, maid mun finnejim sämikulttuur, -kielâ já -siärváduv vaikuttâsâi vyelni rááváásmdijnân. Vâi mun puávtáččim paijeentoollâđ ohtâvuottân sämisiärvádâhân, mun iälám pääihist nuuvt ennuv ko máhđulâš, uásálistám sämikulttuurtábáhtussáid sehe Anarist já eres-uv soojijn, keejâm párnáidânguin Unna Junná -ohjelm, mast uccâviljâm joođeet tavesämikielân, já uásálistám savâstâlmáid sämmilij vuoigâdvuođâin.
Mondiet eidu taat tutkâmfáddá?
Mun lam kijttevâš sämmilii ohtsâškoodán já anam tom áárvust. Mun halijdâm meid huksiđ vuoigâlâšvuođâ ubâ maailmist. Škovlim lii kuávdáš äšši sehe áárvui já ohtsâškodálij ráhtusij paijeentolâmist já nubásmitmist. Tondiet lii muu mielâst tehálâš uuccâđ vuovijd, moiguin máttááttâsvuáváámijd já máttáátteijeeškovlim puáhtá ovdediđ nuuvt ete toh siskeldeh pyerebeht sämmiláid kyeskee tiäđuid.
Puávtáččih-uv tun kuvviđ jieijâd tutkâmuš Anarâš aavis lohheid?
Náguskirjestân mun tuuđhâm koloniaallijd ráhtusijd, moh láá kiävtust syemmilii máttáátteijeeškovliimist, sehe tom, magareh nubástusah tarbâšuvvojeh máttáátteijeeškovliimist, vâi tot puávtáččij pyerebeht västid sämmilij škovlimtárboid. Muu tutkâmuš kulá Giellagas-instituut já Oulu ollâopâttuv šoddâdemtiettui tieđâkode Häppilis ollâopâttâh -ohtâsâšhaahân, mii olášui iivij 2019–2022. Haavâ ulmen lâi škovliđ sämikielâlijd pedagogisávt tohálijd máttáátteijeid njyebžilubbooht já jotelubbooht ko ovdil já toin naalijn – aainâs-uv uásild – čuávdiđ sämikielâlij máttáátteijei vänivuođâ tovâttem čuolmâid. Mun lam sahhiittâllâm sämmilijd, kiäh láá pargoost škovlimsyergist, já lam talle puáhtám sii tuoivuid oovdân Häppilis ollâopâttâh -haavâ vuávámpargojuávkun. Ton lasseen mun lam čuávvum vuávámpargojuávhu ráđádâllâmproosees já savâstâlmijd tast, maht sämipedagogiik já sämikielâ didaktiik pyehtih siskelduđ škovliimân.
Maht tuu tutkâmuš lohtâs sämmilii siärvádâhân?
Sämmilâš siärvádâh sehe ton táálááh já puátteevuođâ táárbuh já tuoivuuh láá muu tutkâmuš kuávdáást. Muu tutkâmuš ulmen lii tuárjuđ sämmilij siärváduv jiešiävtulii eellimvuáimálâšvuođâ.
Maggaar siärvádâh tuu tutkâmušâst lii?
Muu tutkâmušâst uáinojeh jieškote-uvlágáneh siärváduvah. Fáárust láá ovdâmerkkân škovlimsyergi siärvádâh, akateemisâš siärvádâh, kielâiäláskittei siärvádâh já vaanhimij siärvádâh, moh láá kuittâg mottoom verd pajaluvâi já luámádâs.
Maht siärvádâh puávtáččij išediđ já tuárjuđ tuu pargoost?
Siärvádâh puávtáččij išediđ muu jyehimáin jieijâs jurduid já hárjánmijd tááláá škovliimist, máttááttâsâst já puátteevuođâ tuoivuin sämikielâi, sämmilii ohtâsâškode já jieijâs párnái háárán.
Algâaalmugtutkâmuš tutkâmprinsiip mield tutkâmuš puátuseh šaddeh uássin siärváduvâst. Maht taat tuu mielâst tábáhtuvá?
Häppilis ollâopâttâh -haavâst must lâi máhđulâšvuotâ pyehtiđ škovlimsyergi sämmilij tuoivuid já táárbuid máttáátteijeeškovlim háárán pargojuávkun, mii västid škovlim siskáldâsâst. Uási tain láá konkreetlávt uáinusist škovliimist, tegu toorjâviärmáduv huksim puátteevuođâ máttáátteijeid. Mun tuáivum, et jieččân náguskirje já ton artikkâleh čáitáččii škovlimvuávájeijeid táárbu mutteđ máttáátteijeeškovlim tááláá ráhtus já siskáldâs, vâi škovlim pastaččij pyerebeht adeliđ máttáátteijeid pargoniävuid toimâđ ohtâsâškodálii vuoigâlâšvuođâ pyerrin já västidiđ sämmilij eromâš škovlimtárboid kielâlávt já pedagogisávt sehe siskáldâs uáinust.
Kove: Michelle Francett-Hermes