Vyeimiloptejeijee kištottâl vistig jieijâs vuástá

Cuáŋuimáánu 22. peeivi Vierumäkist kištottâllui vyeimilumptim suomâmiäštárvuođâst. Mun sahhiittâllim Roope Lankila, kote vuoitij 100 kg juávhust jo nube tove maŋaluvâi.

Vyeimiluptim lii valastâllâmšlaajâ, mast kalga vaijeeđ luptiđ lusis tiäduid kuulmâ stiälust. Vuossâmuš stiällu lii nottod, kost kalga algâttiđ čuožâd, toollâđ tiäduid ärdei alne sehe nutâgiđ já čyežžiliđ oppeet. Nube stiälust kištottâllee viälláá peeŋkâ alne já tuálá tiäduid njuolgâ kieđâi, luáštá taid jieijâs rade oolâ já loptee taid oppeet pajas. Kuálmád stiälust tiäduh láá lättest já kištottâllee čuážžu tai paaldâst. Sun kalga luptiđ tiäduid nuuvt ete selgi njuálgá já lyeštiđ taid oppeet lättei. Lussâdumos tiäduh jyehi stiälust rekinistuvvojeh ohtân, já tot kištottâllee, kote lii uážžum alemuu ohtsâšpuáttus, vuáittá.

Jiäráskittee kišto loopâ räi

Lankila uásálistij kiišton ”Classic raw” -luokkaast, mast uážui kevttiđ čonnâsijd iddui já kietâruottâsij syeijin sehe toorjâpuáhháá čielgi caggen. Uásálisteeh lijjii juohhum čonnâsij mere mieldi kuulmâ juávkun, já ton lasseen vala juávhoid kištottâllei tiädu mield, nuuvt ete jyehi juávhust kištottâllii suullân siämmáá lusis ulmuuh. Lankilain siämmáá juávhust kištottâllii taan tove nelji eres almaa.

Lankila algâttij vyeimiluptim ive 2019, já sun uásálistij SM-kištoid tääl nube tove. ”Kale mun jo tijmá meridim uásálistiđ meiddei taan ive. Mutâ olmânáál mun lam hárjuttâllâm tai kištoi várás suullân 17 okkod.”

Kištoost lâi ollâ tääsi já loopâ räi uážui jiärástuđ, ete kii vuáittá. Ko kuálmád já majemuš uásikišto, enâmistluptim, aalgij, Lankila puáđus oroi lemin suullân táásá nubbijn kištottâllein, kote lâi oovtâ kiilu keppisub ko sun. Keppisub kištottâllee ličij vuáittám, jis suoi liččijn uážžum siämmáá ohtsâšpuáttus.

Jyehi stiälust uážžu keččâliđ kulmii, ađai kištottâllest láá kyehti máhđulâšvuođâ viggâđ pyerediđ jieijâs puáttus. Kištottâllee kalga kuittâg mättiđ jo muuneeld miäruštâllâđ, magarijd tiäduid sun vajaččij luptiđ. Lankila voojij luptiđ puoh tiäduid, maid sun lâi nabdam vaijeeđ, mutâ nubbe kištottâllee irâttij majemužžân luptiđ liijkás lusis tiäduid.

”Kale tot lâi jiäráskittee. Vala talle-uv ko mun jiem jieš innig puáhtám porgâđ maiden, te ožžum jiärástuđ, ete mahtsun täst kiävá. Kišto čovdâšui eskin talle ko tot nubbe kištottâllee ij vaijaam luptiđ taid majemuid tiäduid.” Lankila finnij ohtsâšpuáđusin 770 kg, ko nubben šoddâm kištottâllee ohtsâšpuáđus lâi 760 kg.

Mun vuástá mun

Na maht tággáár vuáittu vaaigut tuu elimân já puátteevuotân? Lankila västid, ete ij tot jiešalnees vissâ vaaigut mahten. Vuáittu lii taan äigiájánâsâst aaibâs nubesajasâš äšši. Tehálub lii tot, ete juáháš iirât pyerediđ jieijâs puátusijd. Lankila arvâlist, ete iä tobbeen lah maaŋgâs, kiäh kištottâlleh mitalij tiet. ”Taat lii taggaar ’mun vuástá mun’ -šlaajâ”, sun miäruštâl.

”Vyeimiluptim kiäsut muu tondiet ko tot lii uáli oovtâkiärdánis šlaajâ. Jo-uv mun luhostuum teikâ jiem. Šadda šiev tobdo ko lam juksâm tom ulme, mon lam olssân asâttâm.” Lankila lii jo vuávám uásálistiđ váhá ereslágánáid kištoid keessiv. Sun haalijd keččâliđ jieškote-uvlágánijd ”kievrâs almai” -kištoid, main kištottâllâmšlaajah láá om. kyermiauto keessim já atlas-keeđgij sirdem. ”Lii suotâs šoddâđ ain kievrâbin já rikkođ jieččân ulâttâsâid”, sun illood.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Käldee:

2023 WPC-Finland Voimanoston SM (www.openpowerlifting.org)

Kove: Harri Vakkinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjävrilâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuorâid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...