Vyeimiloptejeijee kištottâl vistig jieijâs vuástá

Cuáŋuimáánu 22. peeivi Vierumäkist kištottâllui vyeimilumptim suomâmiäštárvuođâst. Mun sahhiittâllim Roope Lankila, kote vuoitij 100 kg juávhust jo nube tove maŋaluvâi.

Vyeimiluptim lii valastâllâmšlaajâ, mast kalga vaijeeđ luptiđ lusis tiäduid kuulmâ stiälust. Vuossâmuš stiällu lii nottod, kost kalga algâttiđ čuožâd, toollâđ tiäduid ärdei alne sehe nutâgiđ já čyežžiliđ oppeet. Nube stiälust kištottâllee viälláá peeŋkâ alne já tuálá tiäduid njuolgâ kieđâi, luáštá taid jieijâs rade oolâ já loptee taid oppeet pajas. Kuálmád stiälust tiäduh láá lättest já kištottâllee čuážžu tai paaldâst. Sun kalga luptiđ tiäduid nuuvt ete selgi njuálgá já lyeštiđ taid oppeet lättei. Lussâdumos tiäduh jyehi stiälust rekinistuvvojeh ohtân, já tot kištottâllee, kote lii uážžum alemuu ohtsâšpuáttus, vuáittá.

Jiäráskittee kišto loopâ räi

Lankila uásálistij kiišton ”Classic raw” -luokkaast, mast uážui kevttiđ čonnâsijd iddui já kietâruottâsij syeijin sehe toorjâpuáhháá čielgi caggen. Uásálisteeh lijjii juohhum čonnâsij mere mieldi kuulmâ juávkun, já ton lasseen vala juávhoid kištottâllei tiädu mield, nuuvt ete jyehi juávhust kištottâllii suullân siämmáá lusis ulmuuh. Lankilain siämmáá juávhust kištottâllii taan tove nelji eres almaa.

Lankila algâttij vyeimiluptim ive 2019, já sun uásálistij SM-kištoid tääl nube tove. ”Kale mun jo tijmá meridim uásálistiđ meiddei taan ive. Mutâ olmânáál mun lam hárjuttâllâm tai kištoi várás suullân 17 okkod.”

Kištoost lâi ollâ tääsi já loopâ räi uážui jiärástuđ, ete kii vuáittá. Ko kuálmád já majemuš uásikišto, enâmistluptim, aalgij, Lankila puáđus oroi lemin suullân táásá nubbijn kištottâllein, kote lâi oovtâ kiilu keppisub ko sun. Keppisub kištottâllee ličij vuáittám, jis suoi liččijn uážžum siämmáá ohtsâšpuáttus.

Jyehi stiälust uážžu keččâliđ kulmii, ađai kištottâllest láá kyehti máhđulâšvuođâ viggâđ pyerediđ jieijâs puáttus. Kištottâllee kalga kuittâg mättiđ jo muuneeld miäruštâllâđ, magarijd tiäduid sun vajaččij luptiđ. Lankila voojij luptiđ puoh tiäduid, maid sun lâi nabdam vaijeeđ, mutâ nubbe kištottâllee irâttij majemužžân luptiđ liijkás lusis tiäduid.

”Kale tot lâi jiäráskittee. Vala talle-uv ko mun jiem jieš innig puáhtám porgâđ maiden, te ožžum jiärástuđ, ete mahtsun täst kiävá. Kišto čovdâšui eskin talle ko tot nubbe kištottâllee ij vaijaam luptiđ taid majemuid tiäduid.” Lankila finnij ohtsâšpuáđusin 770 kg, ko nubben šoddâm kištottâllee ohtsâšpuáđus lâi 760 kg.

Mun vuástá mun

Na maht tággáár vuáittu vaaigut tuu elimân já puátteevuotân? Lankila västid, ete ij tot jiešalnees vissâ vaaigut mahten. Vuáittu lii taan äigiájánâsâst aaibâs nubesajasâš äšši. Tehálub lii tot, ete juáháš iirât pyerediđ jieijâs puátusijd. Lankila arvâlist, ete iä tobbeen lah maaŋgâs, kiäh kištottâlleh mitalij tiet. ”Taat lii taggaar ’mun vuástá mun’ -šlaajâ”, sun miäruštâl.

”Vyeimiluptim kiäsut muu tondiet ko tot lii uáli oovtâkiärdánis šlaajâ. Jo-uv mun luhostuum teikâ jiem. Šadda šiev tobdo ko lam juksâm tom ulme, mon lam olssân asâttâm.” Lankila lii jo vuávám uásálistiđ váhá ereslágánáid kištoid keessiv. Sun haalijd keččâliđ jieškote-uvlágánijd ”kievrâs almai” -kištoid, main kištottâllâmšlaajah láá om. kyermiauto keessim já atlas-keeđgij sirdem. ”Lii suotâs šoddâđ ain kievrâbin já rikkođ jieččân ulâttâsâid”, sun illood.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Käldee:

– 2023 WPC-Finland Voimanoston SM (www.openpowerlifting.org)

Kove: Harri Vakkinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumppi­piivdo vaikut­tâsah Suomâst láá vala epivis­sáseh

Suomâst moonnâm täälvi kumppipiivdo ulmen lâi eres lasseen kepidiđ kuumpij tovâttem päikkiellee­vahâgijd já eres vaarâid, suojâliđ meccikuudij vuosijd sehe meddâlistiđ penuvkuumpijd luándust. Kumppipiivdo vaikuttâsâin lii...

Ruošâ máhđulâš uásá­listem aalmugij­koskâsii jieŋâ­skiärun lii tovât­tâm korrâ vuástá­listem

Vástuppeeivi Valastâllâm aalmugijkoskâsâš áánnum­tuámustovli CAS meridij, ete Aalmugijkoskâsâš jieŋâskiärru­litto IIHF ferttee tállán toohâđ máhđulâžžân tom, ete Ruoššâ máccá aalmugijkoskâsii jieŋâskiärru­tooimân. Miärádâs lii finnim ennuv...

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...