Vyeimiloptejeijee kištottâl vistig jieijâs vuástá

Cuáŋuimáánu 22. peeivi Vierumäkist kištottâllui vyeimilumptim suomâmiäštárvuođâst. Mun sahhiittâllim Roope Lankila, kote vuoitij 100 kg juávhust jo nube tove maŋaluvâi.

Vyeimiluptim lii valastâllâmšlaajâ, mast kalga vaijeeđ luptiđ lusis tiäduid kuulmâ stiälust. Vuossâmuš stiällu lii nottod, kost kalga algâttiđ čuožâd, toollâđ tiäduid ärdei alne sehe nutâgiđ já čyežžiliđ oppeet. Nube stiälust kištottâllee viälláá peeŋkâ alne já tuálá tiäduid njuolgâ kieđâi, luáštá taid jieijâs rade oolâ já loptee taid oppeet pajas. Kuálmád stiälust tiäduh láá lättest já kištottâllee čuážžu tai paaldâst. Sun kalga luptiđ tiäduid nuuvt ete selgi njuálgá já lyeštiđ taid oppeet lättei. Lussâdumos tiäduh jyehi stiälust rekinistuvvojeh ohtân, já tot kištottâllee, kote lii uážžum alemuu ohtsâšpuáttus, vuáittá.

Jiäráskittee kišto loopâ räi

Lankila uásálistij kiišton ”Classic raw” -luokkaast, mast uážui kevttiđ čonnâsijd iddui já kietâruottâsij syeijin sehe toorjâpuáhháá čielgi caggen. Uásálisteeh lijjii juohhum čonnâsij mere mieldi kuulmâ juávkun, já ton lasseen vala juávhoid kištottâllei tiädu mield, nuuvt ete jyehi juávhust kištottâllii suullân siämmáá lusis ulmuuh. Lankilain siämmáá juávhust kištottâllii taan tove nelji eres almaa.

Lankila algâttij vyeimiluptim ive 2019, já sun uásálistij SM-kištoid tääl nube tove. ”Kale mun jo tijmá meridim uásálistiđ meiddei taan ive. Mutâ olmânáál mun lam hárjuttâllâm tai kištoi várás suullân 17 okkod.”

Kištoost lâi ollâ tääsi já loopâ räi uážui jiärástuđ, ete kii vuáittá. Ko kuálmád já majemuš uásikišto, enâmistluptim, aalgij, Lankila puáđus oroi lemin suullân táásá nubbijn kištottâllein, kote lâi oovtâ kiilu keppisub ko sun. Keppisub kištottâllee ličij vuáittám, jis suoi liččijn uážžum siämmáá ohtsâšpuáttus.

Jyehi stiälust uážžu keččâliđ kulmii, ađai kištottâllest láá kyehti máhđulâšvuođâ viggâđ pyerediđ jieijâs puáttus. Kištottâllee kalga kuittâg mättiđ jo muuneeld miäruštâllâđ, magarijd tiäduid sun vajaččij luptiđ. Lankila voojij luptiđ puoh tiäduid, maid sun lâi nabdam vaijeeđ, mutâ nubbe kištottâllee irâttij majemužžân luptiđ liijkás lusis tiäduid.

”Kale tot lâi jiäráskittee. Vala talle-uv ko mun jiem jieš innig puáhtám porgâđ maiden, te ožžum jiärástuđ, ete mahtsun täst kiävá. Kišto čovdâšui eskin talle ko tot nubbe kištottâllee ij vaijaam luptiđ taid majemuid tiäduid.” Lankila finnij ohtsâšpuáđusin 770 kg, ko nubben šoddâm kištottâllee ohtsâšpuáđus lâi 760 kg.

Mun vuástá mun

Na maht tággáár vuáittu vaaigut tuu elimân já puátteevuotân? Lankila västid, ete ij tot jiešalnees vissâ vaaigut mahten. Vuáittu lii taan äigiájánâsâst aaibâs nubesajasâš äšši. Tehálub lii tot, ete juáháš iirât pyerediđ jieijâs puátusijd. Lankila arvâlist, ete iä tobbeen lah maaŋgâs, kiäh kištottâlleh mitalij tiet. ”Taat lii taggaar ’mun vuástá mun’ -šlaajâ”, sun miäruštâl.

”Vyeimiluptim kiäsut muu tondiet ko tot lii uáli oovtâkiärdánis šlaajâ. Jo-uv mun luhostuum teikâ jiem. Šadda šiev tobdo ko lam juksâm tom ulme, mon lam olssân asâttâm.” Lankila lii jo vuávám uásálistiđ váhá ereslágánáid kištoid keessiv. Sun haalijd keččâliđ jieškote-uvlágánijd ”kievrâs almai” -kištoid, main kištottâllâmšlaajah láá om. kyermiauto keessim já atlas-keeđgij sirdem. ”Lii suotâs šoddâđ ain kievrâbin já rikkođ jieččân ulâttâsâid”, sun illood.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Käldee:

2023 WPC-Finland Voimanoston SM (www.openpowerlifting.org)

Kove: Harri Vakkinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...