Uuđâs Anarâš Aavis almostuumist lâi oppeet ohtâ imâšuuđâs anarâškielâ historjást. Tot ij čielgâsávt puáttám olâttâssân tuše munjin: Facebook-kommentij vuáđuld maaŋgâ tuuveest kiinii imâštâlâi jiermipiergâs kieđâst, ete mii lii tábáhtum já moin immâš naalijn taat lii máhđulâš. Piäiválâš uđâslostâ anarâškielân? Kielân, mast láá muáddičyet sárnod? Ijhân ubâ tavekielân kavnuu Suomâ peln vuosmuškin lostâ, já anarâškielân Aavis lii tääl kuálmád. Ij tääiđi maailmist kavnuđ nubbe muádičyeđe sárnoo kielâ tágáráin mediafalâlduváin. Jis kiinii tiätá, te muštâlus munjin.
Anarâškielâ lii uccâ kielâš, mii lii ovdâhistorjá rääjist sarnum Aanaar jävri- ja juhâkuávluin. Tot lii tiäđust-uv lamaš njálmálii viestâdem kielâ, já ain ulmuuh láá sárnum tagarijn aašijn, moh láá lamaš äigikyevdileh já teháliih eidu sii jieijâs elimist. Tovle, veikâba tuše čyeti ihheed tassaaš, toin lii palijdum kyeliluhhoost, peeivi šooŋâst já naaburij rähisvuotâfiäránijn. Saahâ lii lamaš tast, maht finnee tuárvi purrâmuš, maht toollâđ párnáid jiegâin, maht pyerediđ pänipohčâsijd já maht tivvoođ ráigánâm kárbá.
Tääl fakkist anarâškielâ lii koskâuámi, mon peht mij finnip tiäđu Normandia riddokuávlu eroosiočuolmâin, Maadâ-Australia aboriginaaltaiđuu pilledmist já Ranska pargojaskoin, já ton lasseen vala ennuv hitrub aašijn. Mane anarâškielâliih ive 2023 kalgeh peessâđ luuhâđ taggaar tiätuhivvâduv anarâškielân? Maaŋgâ suujâst – nomâttâm tain muáddi.
Ko verdidep tááláá maailm toos, maggaar tot lâi čyeti ihheed tassaaš, te oro, et tot lii maaŋgânáálá lekkâsâm. Maailm lekkâsmân lohtâseh tagareh fijnâ säänih ko modernisaatio, globalisaatio já digitalisaatio. Toh suámáliih proseseh láá tábáhtum já eidu tääl-uv tábáhtuveh iänááš kuávluin maailmist, já Anarist aaibâs jo vissásávt já vuáimálávt. Tain prosesijn, tego ulmuu puuđâldmijn távjá, tarbâšuvvojeh kielah. Uáli kuhháá anarâšâi modernisaatio kiellân lijjii aaibâs eres kielah ko anarâškielâ. Modernisaatio ráiđu juuđij nuuvt jotelávt, et anarâškielâ ij kiergânâm kerrisân. Ovdil nuuvt anolâš já tievâslâš pargopiergâs já maailmkove speeijâl kuođâldui.
Luhhoost kielâ ij pááccám ohtuu, tot paasij jieijâs sárnoigijn. Já tego mij tiettip, te uási tain sárnoin ij tuhhiittâm tom, et anarâškielâ kuođâlduvá já vájálduvá. Ko mun kerdi jo láppojim metaforij pálgá oolâ, te puávtám juátkiđ, et anarâškielâ aktivisteh tego huksiiškuottii jieijâs kerris já vyeijilii jieijâs ergijn ovdâskulij, vâi sij juvsâččii tom modernisaatio. Já loppâ lii historjá. Tađe mield ko anarâškielâst šoodâi máttááttâs, media já mottoom tääsist meid haldâttâs kielâ, oles kielâ tile lii muttum sehe ohtsâškoddeest, kielâsiärváduvâst já ovtâskâs ulmui tääsist.
Kielâ iärrán puoh eres pargopiergâsijn toin naalijn, et tot šadda tađe pyerebin, mađe eenâb já ivnáábeht tom kiävttá. Kielâ ij äävti šeštiđ, ij koolgâ toin hánástâllâđ ijge tom meendu čuuvtij varjâliđgin. Ij muide ko kevttiđ nuuvt ennuv ko pasta já vaja! Jis mij hárjánep toos, et tiätu kielâ lii máhđulâš teikâ luándulâš kevttiđ tuše tiätunáálá já tiätu aašijn, te talle mii káržudep kielâ puátteevuođâ, sehe jieččân elimist et ubânâssân. Uccâ kielâi pirrâsijn láá jyehi maailmkuávlust omâs jurduuh: ijhân mii kielân / tii kielân / sii kielân pyevti porgâđ tuom já taam. Veikâba lávluđ death metal teikâ čäälliđ astrofyysiik tuáhtárnáguskirje. Kii tomgis lâš meridâm? Ij suigen tot lah tasnijd čallum, ijge mii staatâst luhhoost lavváidgin.
Mij ulmuuh jiejah meridep, maid mii jieččân kielâiguin puáhtá porgâđ. Maaŋgâpiälásâš kielâkevttim nannee mii kielâlijd tolâdumijd já kielâtááiđu. Tot, et kielâ kiävttoo uđđâ vuovvijn, vyerdihánnáá vuovijgijn já fáádáin, taha kielân pyere. Ohtâgin kielâ maailmist ij lâš hiäjusmâm tondiet, et ulmuuh láá sárnum teikâ čáállám toin puástu aašijd. Pic tondiet kale, et toin ij lah čallum ijge sarnum.
Puoh mii čálloo anarâškielân, nannee meiddei jieš kielâ. Ko ääšist X čálloo anarâškielân, lii uáli šiev tuođânálásâšvuotâ toos, et tast čálloo anarâškielân vuosmuu keerdi maailm historjást. Já ko tom nuuvt juurdâš, te kii te ubâ paje haalijd čäälliđ veikâba eŋgâlâskielân, moin puoh ääših láá čallum jo miljovneh keerdih, jis lii muulsâiähtun toohâđ maailmhistorjá? Anarâškielân čällee piäsá uáli távjá uuccâđ uđđâ pálgáid, hundâruššâđ sänivaljiimijd já utkâđ saanijd teikâ ettâmvuovijd, moh iä ovdil lah kevttum. Ko lohhee lohá, te tekstâolesvuođâ keežild teikâ eres kielâ vuáđuld sun viehâ vissásávt ibbeerd meiddei taid uđđâ saanijd já ettâmvuovijd, veikâ ij liččiigin ovdâl taid uáinám. Ton maŋa sust lii malli, maht sárnuđ já čäälliđ anarâškielân ääšist X. Já návt oppeet maailmist šadda váhá hitrub já kirjáb saje!
Mun lam taan čallust kieđâvuššâm Aavis kielâiäláskittem uáinust, tegu mun laaviim kielâiäláskittem totken aašijd távjá kieđâvuššâđ. Luhhoost Aavis ij kuittâg taarbâš luuhâđ tuše kielâiäláskittem uáinust. Tom uážžu juáháš luuhâđ eidu jieijâs uáinust. Ovdâmerkkân tehálâš tiäđui uážžum tiet. Aavisttáá mun jiem liččii tomgin tiättám, et Venus já Jupiter cummâlistev nubijdis! Anarâškielâlâš tiätu maailmist lii tehálâš puohháid, mut aaibâs eromâš tehálâš tot tiäđust-uv lii nuorâ anarâškielâláid. Mist lii tääl pajasšoddâmin vuosmuš suhâpuolvâ, kiäs lii siämmáá luándulâš kuullâđ já uáiniđ anarâškielâ juoŋâstmist ko ovdâskoddevaaljâin. Mun lijkkuum ton jurdui.
Annika Pasanen
Kove: Fabrizio Brecciaroli