Anarâš aavis vuosmuš toimâihe lii nuhâmin. Tääl lii vuovâs keččâđ maassâdkulij já smiettâđ, maht te vuosmuš ihe lii moonnâm. Taat lii aavis išetoimâtteijee uáinu, mii ovdán mottoom verd äigiperspektiivist já ruđâlii uáinust.
Aavis vuáváámeh algii ihe tassaaš juovlâi ääigi. Tile lâi tot, et puáris vuovvijn ij innig lam jiermi juátkiđ lostâtooimâ: tyellittälli almostuvvee lostáid ij finnim tuárvi ruttâdem toi teddilmângin, já pargoid koolgâi porgâđ nuuvtá. Ucceeblovokielâlâš media illá ciävzá. Lâi pággu ovdánškyettiđ áámmátlub lostâtooimâ kulij. Ferttij vistig vuáđudiđ kuálmád loostâ – já siämmást toollâđ kyehti eres-uv loostâ ááimuin tondiet ko toh lijjii finnim mottoommuđusii ruttâpitá. Ivveest 2024 lii jo šoddâmin älkkeb – teikâ jiešalnees ij totkin lah aaibâs tuotâ, mut tast maŋeláá.
Vädisvuotâ lâi vistig tot, et aavis aalgâtmân ij mieđettum ruttâ. Adai aavis koolgâi leđe jo šievnáál tuáimee já stáđásmâm lostâ, já esken talle toos puovtij uuccâđ ucceeblovokielâlii mediatorjuu. Lâi tárbu jotelávt rähtiđ teknisii vuáláá nettiaavis várás. Išán poođijn Tero Riskilä já Pauli Rämö, kiäh lává juovlâmáánust 2022 já uđđivemáánust 2023 hammim aavis olgohäämi. Muoi njunoštoimâtteijee Fabrizioin láán västidâm loostâ siskáldâsâst. Muoi čalâččáim algâivveest jyehi uásádâhân maidnii, nuuvt et vuosmuu almostittemtove, 6.3.2023, aavisist lâi jo mottoom verd luhâmuš. Ruđâi uuccâmäigi lâi luhhoost esken vyesimáánust, mut muádi mánuppaajeest koolgâi iskâđ čäittiđ stáđásmâm lostâtooimâ meerhâid.
Aavis ruttâdemvuáđu mield loostâ kalga peividiđ ucemustáá kulmii ohhoost. Taat ij oro nuuvtkin stuorrâ äššin, mut jis smiättá aavisân adelum siskáldâsvátámâšâid, te lii čielgâs, et kulmáin peividmáin ij aldagin piergii: aavis lii uđâslostâ, mast kalgeh leđe uđđâseh páihálii, enâmân kyeskee já almugijkoskâsii tääsist. Uđđâsij lasseen aavisist kalgeh leđe toimâttâhliih elementeh adai blogih, sahhiittâlmeh, uáivilčalluuh, njunoščalluuh já kirjeárvuštâlmeh. Ulmuuh láá tuáivum páihálijd uđđâsijd. Ruttâmieđetteijee ij taid kieldi, mut tuše páihálii tääsist puđâldem ij lah aavisist máhđulâš, jis áigu ruttâseehâ paaldâst pisottâllâđ.
Toimâtteijeid loostâ paijeentoollâm lii vaattâm aktiivlii čonnâsume paargon. Ij pyevti jurdâččiđ, et ”tääl láá juovlah, jiemba mun čääligin taan tove”. Kulmii ohhoost lii pággu peividiđ. Luhhoost maailmist ain tábáhtuveh tommittáá ääših. Uđđâsij miäcástem lii jiešalnees lamaš älkkee: kuohtuin toimâtteijein láá čonnâseh olgoenâmáid, nuuvt et lii lamaš máhđulâš älkkeht čuávvuđ eurooplii media. Ij lah lamaš väädis huámášiđ, et siämmááh uđđâseh láá ittáám meiddei syemmilii median, veik máhđulávt eres muhij peht. Mut mij tiäđust-uv tarbâšep páihálijd-uv uđđâsijd já čalluid. Mij tarbâšep iše čälimân. Lii máhđuttem čuávvuđ herkis tobdočorvijgijn siämmáá pyereest jyehi saajeest. Stuárráábeh loostah asteh stuárráábáin juávhoin tom olášuttiđ.
Must lii koijâdum, mondiet aavisist lii tuše ohtâ uuđâs häävild. Suijân lii tot, et mij lep porgâm rijjâtátulávt, ige lah lamaš tiätu tast, finnip-uv mij ruuđâ aavisân vâi ep. Mij lep pisottâllâm minimivátámâšâi paajaabeln já čuávvum tom, et vátámâšah ruđâi mieđeetmân tiävdojeh. Muoi njunoštoimâtteijein láán algâttâm kuuđáin peividmáin ohhoost. Tääl muoi láán kepidâm viiđâ peividmân, amas toimâttempargo šoddâđ meendu lussâdin. Jis lii máhđulâš vijđediđ tooimâ puátteevuođâst, te tot lii tiäđust-uv pyeri.
Ruuđâ puovtij taan tove uuccâđ vyesimáánust, já tot mieđettui esken skammâmáánust – já vaidâlittee kale – tot ruttâ lii uáivildum taan kalenderihán! Vuáváđ ij innig kiergân, ko ruttâ puátá puursân skammâmáánu nube ohhoost. Adai mieđettum ruuđah kiävttojeh kirjetuálust, já mottoom ruttâpitá suittá mäksiđ ubâ ive pargoost. Puáttee ihán mij oppeet vyelgip siämmáin ruđâttes visioin ko taan-uv ihán – tagaráin iäruttâssáin, et mij tevdip ucceeblovokielâlii median asâttum vátámâšâid. Mijhân tiäđust-uv uuccâp ruuđâ puáttee uuccâmtove-uv. Ruđâlii riiskâ ferttee kuittâg väldiđ, kierdâđ epivisesvuođâ já lyettiđ toos, et puátteš-uv ihe puávtáččij motomijd euroid mediatooimâ puursân. Anarâškielâlâš lostâpargo váátá uáli jo šiev niärváid ruđâlii uáinust.
Kove: Gerd Altmann (Pixabay)