Lars Ailo Bongo lii vuáittám tahojiermi maaŋgâ­hámásâš­vuođâ palhâšume Taažâst

Tromsa ollâopâttuv professor Lars Ailo Bongo lii vuáittám NORA (Norwegian AI Research Consortium) palhâšume ”Diversity in AI” NORA ihečuákkimist. Taanivvááš konferens uárnejui Østfold ollâopâttâhkuávdáást kesimáánu 2.–3. peeivi.

Maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs Taažâ lágádâs jesânân, kote lii aktiivlávt já ovdâmerhâlávt váldám huámášumán tahojiermisyergist olgoštem, mii lahtoo suhâpeelij koskâsii iärun, ahan, seksuaallii sundášumán, etnisiteetân teikâ eres aššijd.

– Muu mielâst lii suotâs finniđ taam palhâšume. Tot čáittá, ete mii pargo sämmilii tahojiermi oovdedmân finnee tubdâstâs, Bongo iätá.

Bongo parga Tromsa ollâopâttuv tiätutekniik lágádâsâst sehe professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust. Sun joođeet Sámi AI Lab -haavâ, mii lii tai kyevti oppâlágádâs ohtsâšhaahâ. Ton ulmen lii pyerediđ tahojiermi, mii vuáđuduvá sämikieláid, -tiätámušân já -kulttuurân. Bongo totká eereeb iärrás tom, magareh heiviittâsah já háástuh sämmilii tahojiermiteknologiast láá. Laboratorio vievâst totkeeh pyehtih kavnâđ já tutkâđ suorgijd, main tahojiermimyensterijd kolgâččij pyerediđ räijejum resursijguin.

Tahojiermi tuáimá ain liijkás hyeneeht sämikielâiguin, ko tot verdiduvvoo ovdâmerkkân tárukielân já eŋgâlâskielân. Bongo mield sämikulttuur ovdánem tááhust lii eromâš tehálâš, ete tahojiermi tuáimá pyereest sämikielâiguin-uv.

– Sämmilâš tahojiermi lii tehálâš sämisiärvusân, tastko tot puáhtá čuávdiđ puoh stuárráámuu čuolmâ: tagarij äššitobdei vänivuođâ, kiäin lii mättim mottoom sämikielâst já sämikulttuurist ovdâmerkkân tiervâsvuođâhuolâttâsâst, škovliimist teikâ almoshaldâttuvâst, Bongo iätá. Sämmilii tahojiermi stuárráámussân hástun sun vist nabda tagarij myensterij vänivuođâ, moh tuáimih pyereest sämikielâiguin já sämmilij ulmijguin.

Bongo mield pyeri sämmilâš tahojiermi ij lah tuše sämmilij jieijâs äšši, peic tot kuáská ubâ taažâ ohtsâškoodán.

– Teknologia, mon viäštun mij huksip puátteevuođâ ohtsâškode, kalga kunnijâttiđ taažâid maaŋgâhámásâšvuođâ, täsiáárvu já kuáskulâšvuođâ vuáđujurduid, Bongo iätá.

Käldee:

UiT-professor vant norsk mangfoldspris innen kunstig intelligens (uit.no)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...

MM-fiinaal: Espanja lii vuáittám jyelgipáálu maailmmiäštárvuođâ 2026

Espanja lii vuáittám jyelgipáálu fiinaal já maailmmiäštárvuođâ 2026. MM-kištoi loppâspellâ Espanja–Argentiina spellui New Jerseyst pasepeeivi syeinimáánu 19. peeivi. Vyeittee čielgâi esken nube jotkâääigi 106....