Mun puávtám kulâttiđ eenâb, tastko mun uđđâsistanam – lii-uv taat tuotâ?

Uđđâsistano lii taan peeivi sääni. Masa puoh tävireh láá rahtum uđđâsistanoamnâsist tego lastikist já pápárist. Taathân lii tiäđust-uv pyeri äšši. Mun-uv uđđâsistanam nuuvt ennuv já huolâlávt ko máhđulâš. Mun tuuđhâm meid jieččân pivtâsskääpi siskáldâs, já jyehi kiiđâ já čoovčâ mun tuálvum nurâttâhân tagarijd pihtâsijd, maid mun jiem innig taarbâš. Mondiet must lii kuittâg hyenes uámitobdo? Tondiet ko mun lam uástám oppeet liijkás ennuv pihtâsijd, maid mun jiem keevti. Mun kárvudâđâm siämmáid puáris já vuovâs pihtâsáid ivveest nuubán já liijká uástám uđđâ pihtâsijd. Lii-uv uástim monniilágán sajasâš toimâ, ko elimist lii meendu uccáá siskáldâs já rijjâäigi lii nuuvt ennuv?

Mun lam meid smietâstâm, ete lii-uv tot tallegin tuárvi já poorgâm-uv mun aaibâs tušás. Pyehtih-uv táválij ulmui tavoh vaiguttiđ ollágin, ko pirrâ maailm stuorrâ jođetteijeeh taheh miärádâsâid, moh tovâtteh julmes luánduhevâttâsâid? Liihân taggaar eđâldâh: ko ennuv juuvah oohtân kolgeh, te tast šadda stuorrâ juuhâ. Pijsáá-uv tot tallegin?

Epituáivun ij lah kuittâg vääri ige toos pyevti vuáijuđ, veik paijeelkulâttempeivi lii Suomâst jo cuáŋuimáánust já maailmist kesimáánust. Tuot peivi čáittá, maht mij lep kulâttâm eenâb ko maid luándu pasta puovtâdiđ ive ääigi. Tondiet mun koijâdâm-uv: ”Lii-uv uđđâsistano tuođâi áinoo já rievtis čuávdus, vâi lii-uv tääl viijmâg äigi kepidiđ uástim já kulâttiđ luánduriggoduvâid ucceeb?” Mudoi puátá forgâ äigi, ete ij lah innig mihheen luánduriggoduvâid, maid kulâttiđ, já paijeelkulâttempeivi lii ive vuossâmuu peeivi.

Maailm tááláš mano huolâstut muu. Mij uástip puoh máhđulii, moos mii ruuđah lijgoh, veik mij ep ubâ taarbâš puoh, maid mij skappup. Pivtâsskääpist kalgeh leđe ennuv pihtâseh já tiäđust-uv uđđâsumos mätkipuhelinmalli luumâst. Kievkkântääsih láá poggâ maaŋgâmuđusijn kievkkânmašinijn, já orroomviste lii tego paarnij sierâdemviste, ko láá veik magareh speelah já piergâseh. Makkuuttâs- já eres mašineh kulâtteh šleeđgâ. Tarbâšep-uv mij puoh tiiŋgâid vissásávt? Ooroost-uv maailm šleđgâttáá? Mun jiem osko toos.

Šleeđgâst lii šoddâm kuittâg puoh maailm kulâtteijei káijoo, tastko fossiilliih puáldimamnâseh forgâ láppojeh, já toh meid nyeskideh. Ulmuuh sárnuh ruánáá sirduumist, tastko tot lii ollásávt luándun varâttem. Ulmuuh vájálditeh, ete akkumineraaleh iä šoodâ muorâin, pic taid ferttee kuáivuđ eennâm vyelni. Ruukiráhtulâšvuotâhân pilled luándu ruukikuávlust, já mudoi-uv stuárráb kuávlu pillâšuvá ruuki pirrâsist.

Čäcivyeimi já pieggâvyemi iä lah ollágin pyerebeh ko smiättá luándu pyereestvaijeem. Juáháš ibbeerd taam, ko lii ohtii uáinám čäcivyeimilágádâs tâi pieggâvyeimimuorâstuv luándust.

Tovle maailm markkâneh toimii nuuvt, ete kojâldâh šoddâdij falâlduv. Tááláá ääigi tile lii nubijkulij. Markkânistemkanavah sosiaallii mediast láá uáli jo teháliih irâttâssáid. Aldasáid jyehi ulmust lii mätkipuhelin, já mudoi-uv tiäđuh joteh hirmâd jotelávt – muu mielâst váhá liijkás-uv jotelávt. Maaŋgah ulmuuh láá tego elleečuurâ. ”Na nuuvt, tääl ránnjá oostij uđđâ televisio, stuárráb ko must. Mun huámášim kove Facebookist. Mun ferttiim tääl kale uástiđ vala-uv stuárráb ko sust lii.”

Uđđâsistano ij lah maailm luándu piäluštem. Tääl lii äigi smiettâđ, maht mij pyehtip kulâttiđ ucceeb. Pyehtip-uv mij ovdâmerkkân tivvoođ tävirijd já pihtâsijd ton lasseen, ete mij uástip tállán uđđâ tiiŋgâid? Mun kavnim pyere eđâlduv, maid heivee taan loopân. Tot meerhâš, ete olmooš puáhtá tuuttâđ ucebân: ”Sekkâ ij tievâsis áánu.”

Kove: Pete Linforth (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...