Mun puávtám kulâttiđ eenâb, tastko mun uđđâsistanam – lii-uv taat tuotâ?

Uđđâsistano lii taan peeivi sääni. Masa puoh tävireh láá rahtum uđđâsistanoamnâsist tego lastikist já pápárist. Taathân lii tiäđust-uv pyeri äšši. Mun-uv uđđâsistanam nuuvt ennuv já huolâlávt ko máhđulâš. Mun tuuđhâm meid jieččân pivtâsskääpi siskáldâs, já jyehi kiiđâ já čoovčâ mun tuálvum nurâttâhân tagarijd pihtâsijd, maid mun jiem innig taarbâš. Mondiet must lii kuittâg hyenes uámitobdo? Tondiet ko mun lam uástám oppeet liijkás ennuv pihtâsijd, maid mun jiem keevti. Mun kárvudâđâm siämmáid puáris já vuovâs pihtâsáid ivveest nuubán já liijká uástám uđđâ pihtâsijd. Lii-uv uástim monniilágán sajasâš toimâ, ko elimist lii meendu uccáá siskáldâs já rijjâäigi lii nuuvt ennuv?

Mun lam meid smietâstâm, ete lii-uv tot tallegin tuárvi já poorgâm-uv mun aaibâs tušás. Pyehtih-uv táválij ulmui tavoh vaiguttiđ ollágin, ko pirrâ maailm stuorrâ jođetteijeeh taheh miärádâsâid, moh tovâtteh julmes luánduhevâttâsâid? Liihân taggaar eđâldâh: ko ennuv juuvah oohtân kolgeh, te tast šadda stuorrâ juuhâ. Pijsáá-uv tot tallegin?

Epituáivun ij lah kuittâg vääri ige toos pyevti vuáijuđ, veik paijeelkulâttempeivi lii Suomâst jo cuáŋuimáánust já maailmist kesimáánust. Tuot peivi čáittá, maht mij lep kulâttâm eenâb ko maid luándu pasta puovtâdiđ ive ääigi. Tondiet mun koijâdâm-uv: ”Lii-uv uđđâsistano tuođâi áinoo já rievtis čuávdus, vâi lii-uv tääl viijmâg äigi kepidiđ uástim já kulâttiđ luánduriggoduvâid ucceeb?” Mudoi puátá forgâ äigi, ete ij lah innig mihheen luánduriggoduvâid, maid kulâttiđ, já paijeelkulâttempeivi lii ive vuossâmuu peeivi.

Maailm tááláš mano huolâstut muu. Mij uástip puoh máhđulii, moos mii ruuđah lijgoh, veik mij ep ubâ taarbâš puoh, maid mij skappup. Pivtâsskääpist kalgeh leđe ennuv pihtâseh já tiäđust-uv uđđâsumos mätkipuhelinmalli luumâst. Kievkkântääsih láá poggâ maaŋgâmuđusijn kievkkânmašinijn, já orroomviste lii tego paarnij sierâdemviste, ko láá veik magareh speelah já piergâseh. Makkuuttâs- já eres mašineh kulâtteh šleeđgâ. Tarbâšep-uv mij puoh tiiŋgâid vissásávt? Ooroost-uv maailm šleđgâttáá? Mun jiem osko toos.

Šleeđgâst lii šoddâm kuittâg puoh maailm kulâtteijei káijoo, tastko fossiilliih puáldimamnâseh forgâ láppojeh, já toh meid nyeskideh. Ulmuuh sárnuh ruánáá sirduumist, tastko tot lii ollásávt luándun varâttem. Ulmuuh vájálditeh, ete akkumineraaleh iä šoodâ muorâin, pic taid ferttee kuáivuđ eennâm vyelni. Ruukiráhtulâšvuotâhân pilled luándu ruukikuávlust, já mudoi-uv stuárráb kuávlu pillâšuvá ruuki pirrâsist.

Čäcivyeimi já pieggâvyemi iä lah ollágin pyerebeh ko smiättá luándu pyereestvaijeem. Juáháš ibbeerd taam, ko lii ohtii uáinám čäcivyeimilágádâs tâi pieggâvyeimimuorâstuv luándust.

Tovle maailm markkâneh toimii nuuvt, ete kojâldâh šoddâdij falâlduv. Tááláá ääigi tile lii nubijkulij. Markkânistemkanavah sosiaallii mediast láá uáli jo teháliih irâttâssáid. Aldasáid jyehi ulmust lii mätkipuhelin, já mudoi-uv tiäđuh joteh hirmâd jotelávt – muu mielâst váhá liijkás-uv jotelávt. Maaŋgah ulmuuh láá tego elleečuurâ. ”Na nuuvt, tääl ránnjá oostij uđđâ televisio, stuárráb ko must. Mun huámášim kove Facebookist. Mun ferttiim tääl kale uástiđ vala-uv stuárráb ko sust lii.”

Uđđâsistano ij lah maailm luándu piäluštâs. Tääl lii äigi smiettâđ, maht mij pyehtip kulâttiđ ucceeb. Pyehtip-uv mij ovdâmerkkân tivvoođ tävirijd já pihtâsijd ton lasseen, ete mij uástip tállán uđđâ tiiŋgâid? Mun kavnim pyere eđâlduv, maid heivee taan loopân. Tot meerhâš, ete olmooš puáhtá tuuttâđ ucebân: ”Sekkâ ij tievâsis áánu.”

Kove: Pete Linforth (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...