Mun puávtám kulâttiđ eenâb, tastko mun uđđâsistanam – lii-uv taat tuotâ?

Uđđâsistano lii taan peeivi sääni. Masa puoh tävireh láá rahtum uđđâsistanoamnâsist tego lastikist já pápárist. Taathân lii tiäđust-uv pyeri äšši. Mun-uv uđđâsistanam nuuvt ennuv já huolâlávt ko máhđulâš. Mun tuuđhâm meid jieččân pivtâsskääpi siskáldâs, já jyehi kiiđâ já čoovčâ mun tuálvum nurâttâhân tagarijd pihtâsijd, maid mun jiem innig taarbâš. Mondiet must lii kuittâg hyenes uámitobdo? Tondiet ko mun lam uástám oppeet liijkás ennuv pihtâsijd, maid mun jiem keevti. Mun kárvudâđâm siämmáid puáris já vuovâs pihtâsáid ivveest nuubán já liijká uástám uđđâ pihtâsijd. Lii-uv uástim monniilágán sajasâš toimâ, ko elimist lii meendu uccáá siskáldâs já rijjâäigi lii nuuvt ennuv?

Mun lam meid smietâstâm, ete lii-uv tot tallegin tuárvi já poorgâm-uv mun aaibâs tušás. Pyehtih-uv táválij ulmui tavoh vaiguttiđ ollágin, ko pirrâ maailm stuorrâ jođetteijeeh taheh miärádâsâid, moh tovâtteh julmes luánduhevâttâsâid? Liihân taggaar eđâldâh: ko ennuv juuvah oohtân kolgeh, te tast šadda stuorrâ juuhâ. Pijsáá-uv tot tallegin?

Epituáivun ij lah kuittâg vääri ige toos pyevti vuáijuđ, veik paijeelkulâttempeivi lii Suomâst jo cuáŋuimáánust já maailmist kesimáánust. Tuot peivi čáittá, maht mij lep kulâttâm eenâb ko maid luándu pasta puovtâdiđ ive ääigi. Tondiet mun koijâdâm-uv: ”Lii-uv uđđâsistano tuođâi áinoo já rievtis čuávdus, vâi lii-uv tääl viijmâg äigi kepidiđ uástim já kulâttiđ luánduriggoduvâid ucceeb?” Mudoi puátá forgâ äigi, ete ij lah innig mihheen luánduriggoduvâid, maid kulâttiđ, já paijeelkulâttempeivi lii ive vuossâmuu peeivi.

Maailm tááláš mano huolâstut muu. Mij uástip puoh máhđulii, moos mii ruuđah lijgoh, veik mij ep ubâ taarbâš puoh, maid mij skappup. Pivtâsskääpist kalgeh leđe ennuv pihtâseh já tiäđust-uv uđđâsumos mätkipuhelinmalli luumâst. Kievkkântääsih láá poggâ maaŋgâmuđusijn kievkkânmašinijn, já orroomviste lii tego paarnij sierâdemviste, ko láá veik magareh speelah já piergâseh. Makkuuttâs- já eres mašineh kulâtteh šleeđgâ. Tarbâšep-uv mij puoh tiiŋgâid vissásávt? Ooroost-uv maailm šleđgâttáá? Mun jiem osko toos.

Šleeđgâst lii šoddâm kuittâg puoh maailm kulâtteijei káijoo, tastko fossiilliih puáldimamnâseh forgâ láppojeh, já toh meid nyeskideh. Ulmuuh sárnuh ruánáá sirduumist, tastko tot lii ollásávt luándun varâttem. Ulmuuh vájálditeh, ete akkumineraaleh iä šoodâ muorâin, pic taid ferttee kuáivuđ eennâm vyelni. Ruukiráhtulâšvuotâhân pilled luándu ruukikuávlust, já mudoi-uv stuárráb kuávlu pillâšuvá ruuki pirrâsist.

Čäcivyeimi já pieggâvyemi iä lah ollágin pyerebeh ko smiättá luándu pyereestvaijeem. Juáháš ibbeerd taam, ko lii ohtii uáinám čäcivyeimilágádâs tâi pieggâvyeimimuorâstuv luándust.

Tovle maailm markkâneh toimii nuuvt, ete kojâldâh šoddâdij falâlduv. Tááláá ääigi tile lii nubijkulij. Markkânistemkanavah sosiaallii mediast láá uáli jo teháliih irâttâssáid. Aldasáid jyehi ulmust lii mätkipuhelin, já mudoi-uv tiäđuh joteh hirmâd jotelávt – muu mielâst váhá liijkás-uv jotelávt. Maaŋgah ulmuuh láá tego elleečuurâ. ”Na nuuvt, tääl ránnjá oostij uđđâ televisio, stuárráb ko must. Mun huámášim kove Facebookist. Mun ferttiim tääl kale uástiđ vala-uv stuárráb ko sust lii.”

Uđđâsistano ij lah maailm luándu piäluštâs. Tääl lii äigi smiettâđ, maht mij pyehtip kulâttiđ ucceeb. Pyehtip-uv mij ovdâmerkkân tivvoođ tävirijd já pihtâsijd ton lasseen, ete mij uástip tállán uđđâ tiiŋgâid? Mun kavnim pyere eđâlduv, maid heivee taan loopân. Tot meerhâš, ete olmooš puáhtá tuuttâđ ucebân: ”Sekkâ ij tievâsis áánu.”

Kove: Pete Linforth (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....