Anarist vuolgii taan keesi ohtsis masa kyehtlov uásálisted Kaustisân aalmugmuusikfestivaalân, mii uárnejui 10.–16.6. Koskâpottâenâmist Kaustisii siijdâst. Taat lâi muu nubbe tohe tobbeen, ige vissásávtkin lamaš majemuš.
Moonnâm keesi lâi nuuvt suotâs festivaalokko, ete jo talle šoodâi juurdâ ustevijgijn, ete toho ferttee peessâđ uđđâsist. Nuuvtpa mij meridijm vuáđudiđ monniilágán muusikjuávhu eidu toin ulmijn, et mij puávtáččijm uuccâđ festivaalân pelimannin.
Aalmugmuusikfestivaalist läävejeh leđe jyehi peeivi motomeh pegâlmâs artisteh, kiäin lii ohtâ konsert viehâ stuorrâ lyeve alne, já ton lasseen láá pelimannih, kiäin láá ohtsis 2–3 oovdânpyehtim ucebij soojij. Taan ive tobbeen lijjii eenâb pelimannih ko kuássin ovdil: paijeel 5 000 olmožid lijjii uássin monnii pelimannijuávhust.
Miinii tábáhtuvá ubâ paje. Festivaalkuávlu lii uáli styeres, já tobbeen láá iđedist iijâ räi maaŋgah konserteh, tánssámpargopáájáh, savâstâllâmpuudah já eres oovdânpyehtimeh siämmáá ääigi. Távjá lii vaigâd valjiđ, ete kuus haalijd moonnâđ, ko muulsâiävtuh láá valjeeht.
Tälviv muu ustevjuávhust-uv šoodâi vaigâdvuotâ valjiđ, ko koolgâi vuolgâttiđ ucâmuš, jis viigâi peessâđ pelimannin. Mij lâim meridâm hammiđ trio Heli Valkamain já Emma Nokelain, mutâ aalgâst oroi vaigâdin meridiđ, ete maggaar muusik mij halijdep oovdânpyehtiđ Kaustisiist. Must lâi mielâ livđuđ, juoigâđ já lávluđ jieččân sämikielâg lavluid, mutâ Heli še lii lavluutahhee, já sust lijjii ennuv suomâkielâg spoken word -pitáh sehe lavlum tiivtah. Taid ij kannattâm ovtâstittiđ oovtâ konsertân, já nuuvtpa mij čaalijm kyehti ucâmuš. Ohtâ muusiktrio ”Ulpu já usteveh” oovdânpuáhtá sämmilii muusik, já nubbe trio ”Helinä ja keijut” vist Heli čäällim suomâkielâg muusik. Kuohtuid trioid kuittâg hämmejii siämmááh ulmuuh.
Mutâ ij totkin lamaš tuárvi. Mij lâim muštâlâm nuuvt ennuv hitruus mainâsijd tiijmáá festivaalist, ete maaŋgâs mii ustevijn halijdii meiddei vyelgiđ. Sij lijjii hárjuttâllâm nuorttâlii katrillitaansâ moonnâm keesi, ko sij lijjii puávdejum uásálistiđ Ijâttes iijâ katrillioovdânpyehtimân, mon čuojâttij Evvan nõmmpeei’v já kost meiddei nuorttâlâš tánssámjuávkku tánssái. Sist lâi mielâ oppâđ tánssáđ eenâb-uv, já nuuvt šoodâi aanaarlâš tánssámjuávkku Hiloi haloi.
Hiloi haloi -juávhu ruottâseh láá maaŋgâ jieškote-uvlágán kulttuurist, já meiddei tánssámohjelm šoodâi leđe maaŋgâpiälág. Avveellâš tánssámseervi saavâjođetteijee Pekka Marin máttááttij juávkun kärjillijd katrillitaansâid, Zuzana Skálová puovtij tšekkilii polka já mun čaallim tánssámpitá anarâškielân. Amahân te mist koolgâi leđe meiddei anarâš tanssâ. Já ko tagareh iä kavnum, te mij raahtijm jieččân hámásii taansâ.
Ko mun lam opâttâllâm ärbivuáválijd kuálástemvuovijd, tuojijd jna, te ain tyellittälli miinii liihâdmijd kiärdu maŋgii já kiinii iätá, ete ”taat tibi tot vissâ lii tot anarâš/sämmilâš tanssâ”. Tagarijn pargoin šoodâi juurdâ Hiloi haloi -juávhu jieijâs lavlui: taansâ vuáđđun láá muáddi taggaar lihâdem, moh lahtojeh ärbivuáváláid tuojijd, tegu juoŋŋâsij suáppum já šišne timedem, já meiddei nuorttâlâš jiellâhistemvyehi, ”njonštõõttâd”. Toi liihâdmij pirrâ mun čaallim livđelágán lavluu, já Jasmi Mäenpää, kote lii ohtâ tánssájeijein, raahtij koreografia. Oi mon hitruu tot lâi, ko mist lâi aaibâs jieččân tanssâ!
Ubâ Hiloi haloi -juávhust lijjii love tánssájeijed já vittâ čuojâtteijed. Mutâ mij teeivâim kyehti tain čuojâtteijein vuossâmuu tove eskin festivaalist, koskoho iđedispeeivi – suullân kyehti tijme ovdil mii vuossâmuu oovdânpyehtim! Suoi láin oovtâ mii čuojâtteijee, Minna Kauppisii usteveh, já ton verd hárjánâm čuojâtteijeeh, ete suoi iävá tarbâšâm maŋgii hárjuttâllâđ oovtâst oles juávhoin.
Hiloi haloi -juávkku tánssái festivaalist kulmii, já keččeeh adelii šiev macâttâs. Ušom mii juávhust paaštij ilo, ko mij peesâim porgâđ, tánssáđ já čuojâttiđ oovtâst. Tot lâi-uv mii ulme, toi ulmuigijn lâi tuođâi ilo porgâđ oovtâst.
Muusikjuávhuin Helinä ja keijut sehe Ulpu já usteveh lijjii kuohtuin kyehti oovdânpyehtim, nubbe olgon já nubbe siste. Lyeveh lijjii uceh já jyehi konsert lâi jieijâslágán. Muu mielân paasij eromâš pyereest mii majemuš konsert. Mun peessim lávluđ uáli stuorrâ salist vástuppeeivi, mii lâi festivaal váldupeivi. Konsertân lâi väridum joba 45 minuttid, já tot adelij munjin ääigi mainâstiđ jyehi muusikpittáást uáli jo ennuv. Ohtâ keččee eeđâi konsert maŋa, ete távjá sun smiättá konsertijn, ete ”eenâb muusik, ucceeb sárnum!”, mutâ tääl sunjin ij šoddâm taggaar tobdo eisigin, ko lijjii ton verd mielâkiddiivááh saavah.
Ohtâ taan ive festivaal teemain lâi ”arkkâduvâi piällást” (arkistojen äärellä) já ohtâ tehálâš uási muu oovdânpyehtimist lijjii-uv toh kyehti muu suuvâ livđe, maid mun lam kavnâm já oppâm arkkâduvâi peht: Innehvääri Haanuž já Lusme Piäkká. Mun lijjim heiviittâm taid, tegu muu iärásijd-uv pittáid, mii trio várás: Emma čuojâttij kaddâlâs já Heli viivlu. Tot heiviittem ij kale lamaš hirmâd älkkee, tondiet ko mun jiem jieš määti čuojâttiđ kuábbáágin čuojânâs!
Ađai mun lijjim lávlumin sehe čuojâtmin ukulele ohtsis čiččâm virgálâš oovdânpyehtimist, kuulmâ muusikjuávhust! Ton lasseen mist lâi ohtâ olâttâsoovdânpyehtim majemuu eehid kuárus lyeve alne, já čuojâttem jotkui sehe leirâstâllâmkuávlust já konsertij maŋa. Jyehi kuávlust čuojâi muusik, já kost peri puovtij lávluškyettiđ. Taggaar eellim suápá munjin!
Tiäđust-uv mun eellim keččâmin já kuldâlmin maaŋgâid čepis artistijd sehe uápis ulmui oovdânpyehtimijd. Algâoho tehálumos äšši lâi tot, ko muu puárásumos nieidâ lâi uássin párnái já nuorâi orkesterist ”Näppärit”, mast lijjii taan tove suullân 300 čepis nuorâ čuojâtteijed.
Ánná Morottaja mun oinim lyeve alne kuohtii, já suu válduoovdânpyehtim tuorâstuv lâi ohtâ tain konsertijn, main mun lijjim jo ääigild vyerdimin, ete tot álgá. Tot kannattij, tastko tupe šoodâi leđe aaibâs tievâ. Já vuoi itám ko Tallari-muusikjuávkku lâi ráhtám fiijnâ heiviittâsâid suu livđijd!
Tääl mij lep jo vuávááškuáttám puáttee keesi oovdânpyehtim. Hiloi haloi -juávkku áigu meiddei čäittiđ mii Hiloi haloi -taansâ porgemáánust uássin Ijâttes iijâ Talent stage.
”Keesi luholumos peeivih”. Nuuvt toh tuođâi lijjii.
Artikkâlkove: Henri Satokangas