Sonja Tanhua lii muáddi mánuppaje tassaaš valmâštum filosofia tuáhtárin. Sun nágáttâlâi Oulu ollâopâttuvâst kuovâmáánu 4. peeivi 2023 fáddáin Kolttasaamelaisen kyläkokousjärjestelmän vaikuttamisen strategiat ja taktiikat 1929–1979 (Nuorttâsämmilâš sijdâčuákkimvuáháduv vaiguttem strategiah já taktiikeh 1929–1979). Sonja parga Säämi arkkâduvâst Anarist.
Anarâš aavis sahhiittâlâi suu já koijâdâlâi suu náguskirjetutkâmušâst já puátteevuođâ tutkâmjurduin. Kyehti totkee ko sárnudává, te maainâshân tiäđust-uv jotá já vana.
Mii totkoo náguskirjeest?
Náguskirjestis Sonja Tanhua lii tutkâm nuorttâsämmilâš Suõʹnn’jel-, Peäccam– já Paččjokk-siijdâi sijdâčuákkimvuáháduvâi historjá, toi merhâšume nuorttâsämmilii meridem häämmin já nuorttâsämmilii sijdâčuákkimvuáháduv vaiguttem vuovijd ivij 1920–1979.
Abstraktist sun čáálá, et nuorttâsämmilij ärbivuáváliih aassâmkuávluh láá tááláá Taažâ tavenuorttiibeln, Suomâ Laapi nuorttiibeln já Kuáláduv viestârbeln. Ive 1920 Piäccám lohtui Suomâ uássin, já talle kuulmâ nuorttâsämmilii siijdâ ässeeh šoddii esken jiečânistum Suomâ aalmugjesânin. Váldu-uási nuorttâsämmilâš Suõʹnn’jel-, Peäccam– já Paččjokk-siijdâi ässein evakuistojii čohčuv 1944 Laapi suáđi keežild. Suáđi maŋa sij uđđâsistasâidittojii Aanaar kieldân Njiävđám já Njellim-Kiđđâjäävri aassâmkuávloid. Suomâst ääsih tai peivij suullân 700 nuorttâlâžžâd.
Sijdâčuákkim, nuorttâlâškielân siidsååbbar, lii nuorttâlâšâi jiešstivrimvuáhádâh, mon taan ääigi stivree valjâigijn väljejum luáttámušalmai. Tutkâmuš mield nuorttâlâšâi meridemtoohâmvuáháduv já válduohtsâškudij virgeomâhái koskâsii vuáruvaiguttâs lii máhđulâš čuávvuđ lyetittetteht ain 1600-lovo räi. Sijdâčuákkimeh láá vijđásub nuorttâlii meridemtoohâmvuáháduv alemus merideijee orgaan. Sehe sijdâčuákkim et luáttámušalmaa tooimâst meriduvvoo sierâ cehhijn Suomâ laavâst, já taat lii uási nuorttâlâšlaavâst.
Pargo tutkâmäigipaje lii juohhum kuulmâ äigipajan. Vuosmuš äigipaje lii nuuvt kočodum Piäccám äigi adai iveh 1920–1944. Nubbe äigipaje siskeeld uđđâsistasâidittem já uđđâsisthuksim sođij maŋa 1940-lovo pelimuddoost 1950-lovo loopâ räi. Kuálmád äigipaje vist ana sistees 1960- já 1970-lovoin tábáhtum nubástusâid, tego ärbivuáválij eellimvuovij fárustis puáhtám nubástusâid. Taas rekinistojeh ärbivuáválij eellimvuovij motorisistem já tááláá sijdâčuákkimvuáháduv stáđásmum.
Pargoost totkoo, moin naalijn nuorttâlâšah láá viggâm já puáhtám heiviittiđ sijdâčuákkimvuáháduvâs jieškođe-uv väldiohtsâškode haldâttâhvuovvijd. Tutkâmuš čielgee meid, mon ennuv nuorttâlâšah láá puáhtám vaiguttiđ jieijâs tilán já toimâmmáhđulâšvuođáid muttum haldâttuvâin já sierâlágán ohtsâškodálijn tiilijn.
Suomâ vuálá sirduudijn Suõʹnn’jel sijdâčuákkimeh toimii ovddiináál. Eres siijdâi sijdâčuákkimij tooimah suddii syemmilâš virgeomâhái já lahâasâttem vaattâm meridemorgaanij uássin. Tágáreh lijjii ovdâmerkkân palgâseh já palgâslágádâs.
Čielgâ ulmen nuorttâlâš siärvusist lii haalu turviđ ärbivuáválijd eellimvuovijd já meridemvääldi jieijâs kuávlu luánduvaarijn já toi kevttimist. Siämmást viggoo meid kielâ já kulttuur siäilutmân. Pargo enâmij já čaasij kevttim oovdân já meridemvääldist lii jotkum tai peivij räi.
Totkee jurduuh náguskirje čälimist
Mun koijâdim Sonjaast, moin naalijn sun kaavnâi tutkâmfáádás. Sun muštâl:
– Muu kiäsutteh rääigih tiäđuin. Oroi suámálâžžân, et nuorttâlâšâi puotâ historjá nuuvâi 1950-lohon, já talle njuškejui-uv tállân 2000-lohon. Tien kooskâst lii 50 ive äigipaje, já mun halijdim tiettiđ, mii tábáhtui eidu tien kooskâst. Vistig mun halijdim tutkâđ eromâšávt 1960- já 1970-lovoid, mut talle ko mun tuđhâškuottim Piäccám áigásijd arkkâduvâid, te tutkâm vijđánij 1900-lovo algâpiälán. Tiätu tast, et Gramota – nuorttâlâš siijdâ arkkâdâh, mii siskeeld Ruošâ caarij vuáláčäällim äššikiirjijd 1600–1700-lovoin – lii vuosmuš, vissâ suullân áinoo tuođâštuspittá algâaalmugij rähtim sopâmušâin já sii finnim tuođâštusâin tast, et sist lii vuoigâdvuotâ enâmáid já čassijd. Tot movtijdij muu selvâttiđ, mon kuhás lii máhđulâš selvâttiđ sijdâčuákkimij tooimâid äššikirjij vuáđuld. Muu tutkâmfáddá lii šoddâm arkkâdâhtutkâmij vuáđuld eidu tágárin. Mun tutkim Aalmuglâšarkkâduv Oulu toimâsaajeest já meiddei Säämi arkkâduvâst já Njiävđámist Taažâ peln. Tiäđuid ij loopâloopâst lamaš mahten väädis kavnâđ, mut toh lijjii piäđgui, já taid ferttij uuccâđ já čokkiđ já pieijâđ kronologisii oornigân.
Tastko nuorttâlâšâi Gramota lii nuuvt spesiaal arkkâdâh, mun koijâdâm, mii ličij onnáá peeivi Gramota. Sonja smiättá váháš áigáá já čielgee:
– Onnáá peeivi iä vaarâ liččii ovtâskâs äššikirjeh Gramotan, pic et sämmiliih ain eenâb tietih já tiäđušteh tom, et sist lii kevttimvuoigâdvuotâ enâmáid já čassijd, já ton lasseen puoh tom, mii moinnii naalijn lohtâs kulttuurân, lii pyeri pyehtiđ uáinusân. Sosiaallâš media iššeed ennuv, já äigi lii aaibâs nubbe ko 50 ihheed tassaaš. Tääl algâaalmugij aašijd lii älkkee pyehtiđ uáinusân moddijn špokkâlmáin. Ij taarbâš innig čuákkimistiđ já mađhâšiđ tondiet, et piäsá mottoom tiätu-ulmuu savváid.
Koijâdâm, mii lâi Sonja mielâst eromâš äšši suu tutkâmist. Sun loptee oovtâ ääši totkei maailmist:
– Säämi totkee vaarâ iälust pargoinis mottoommuđusii kublâkkâs siste. Ko mun moonnim ovdâmerkkân historjátotkei seminaaráid muštâliđ jieččân fáádást, te puohah onnii muu tutkâmuš eromâšin já masaba eksootlâžžân.
Eellim nágustutkâmuš maŋa
Sonjaast lii náguskirje maŋa váhá kuárus tobdo, et maidsun tääl kolgâččij. Nube tááhust sun lii hiälputtum. Kuárus tobdo ij kuittâg kuhháá puáđi pišteđ, tastko vyerdimin láá jo uđđâ tutkâmháástuh. Sun muštâl:
– Muoi Janne Lahtijn láán finnim Kone siättusist kuulmâ ive ruttâdem Piäccám historjá, syemmilii kolonialism já gloobaal kontekstân kyeskee tutkâmušân. Muu jieččân uási pargoost kuáská nuorttâlâšâi historján já sämmilij historján Piäccám kuávlust, já muu kiäsut eromâšávt nisonij já párnái historjá.
Uđđâ tutkâmpaje lii älgimin uđđivemáánust, já tääl Sonja parga mottoom verd tuáváášpargoid. Sunnust Janne Lahtijn lii áigumuššân čäälliđ kirje já almostittiđ motomijd artikkâlijd. Suoi smietâdává meid podcast já kv-almostitmijd. Sonja naver ličij meid jurgâlittiđ maidnii teevstâid sämikielân.
Kove: Marja-Liisa Olthuis