Säämi máttááttâskuávdáá eehidtuáluin uáppeeh pessii čäittiđ navcâidis

Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekodde ornij eromâš eehidtuáluid vyesimáánu 11. peeivi: Sajosist puovtij čuávvuđ stand up –koomiik, improteatter sehe maaŋgâmuđusij muusikpitái lávdástem. Tot tábáhtus lâi puohháid áávus já vuosmuš, mon uáppeeh láá ornim koronaiivij maŋa, ige mist kihheen lamaš ornim tagarijd ovdil. Ohtsâšpargoin tast kuittâg šoodâi uáli jo šiev tábáhtus.

Mun lam lamaš Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekode ađai SMáK ry stiivrâst mieldi tääl masa kyehti ive, suullân ubâ ton ääigi ko lam lamaš tobbeen uáppen. Juurdâ tággáár tábáhtume orniimân šoodâi kuuloold. Tobbeen, škoovlâst, mun lam kuullâm maaŋgâid uáppeid smiettâmin, ete ličij kale suotâs peessâđ keččâliđ lávlum, tánssám teikâ čaittâlem keččei oovdâst, mutâ oro lemin liijkás polâttittee lavkkiđ läävdi oolâ kiđđâjuuhlijn teikâ eres stuorrâ juuhlijn. Nuuvtpa mij meridijm rähtiđ taggaar areena, kost kii peri uáppeid uážuččij čäittiđ, ete maid sun máttá porgâđ. Tot ličij váhá tegu máttááttâskuávdáá jieijâs Talent Show, mutâ tuámárijttáá, toorjâ keččei oovdâst.

Mij lâim kuullâm, ete uáppeeh lijjii tovle (ovdil koronaiivij) ornim eehidtuáluid, moh kočoduvvojii “iltamat”-nomâttâssáin. Nuuvtpa mij meiddei koččoodškuođijm jieččân eehidtuáluid siämmáin noomáin, veik mij ep tiättámgin, ličij-uv mii tábáhtus eisigin siämmáálágán ko toh ovdebááh. Ij tot tarbâšâmgin leđe siämmáálágán. Tot koolgâi leđe mii hámásâš.

Máttááttâskuávdáá medialinjá uáppeeh lijjii eidu vyesimáánu aalgâst hárjuttâlmin tábáhtume ornim: om. čuovâi kevttim já jienâ nanosmittem. Taat mii tábáhtus heivij-uv sijjân pyereest, ko sij pessii tánávt hárjuttâllâđ olmâ tábáhtume ohtâvuođâst. Já návt mii uccâ iltama-eehid finnij olmâ čuovâshow!

Laiđiisteijeeh Ulpu Mattus-Kumpunen já Aleksi Ahlakorpi

Mun lijjim tábáhtusâst sehe uárnejeijen, laiđiisteijen já lávdásteijen. Tot lâi vuosmuš tohe, ko mun lam porgâm puoh tom taggaar almolâš tábáhtusâst. Tot lâi hitruus fiäráán – já korrâ pargo. Eskin tääl, oho keččin, mun puávtám viijmâg keččâđ tom váhá tegu ulguubeln já suogârdiđ ton tábáhtus merhâšume.

Tállán tuálui maŋa mun oinim tuše puoh feeilâid: maid lijjim porgâm puástud teikâ hyeneeht, teikâ mii lâi pááccám porgâhánnáá. Mut mađe eenâb mun lam savâstâllâm eres uárnejeijeigijn sehe keččeigijn, te tađe pyerebeht lam iberdâm, ete toh feeilah iä oinum eres ulmuid masa ollágin. Eres uásálistei mielâst tábáhtus šoodâi eidu tagarin ko koolgâi-uv: tot faalâi uáppeid máhđulâšvuođâ čäittiđ jieijâs tááiđuid uápisulmui oovdâst. Maaŋgâs láá kijttâlâm uárnejeijeid tast, mon šiev tubdâmušah tuáluin lijjii, sehe läävdi alne já kejâttuvâst.

Improteatter čaittâleijeeh Petter Morottaja, Jenni Parviainen já Kaisuli Poikela

Mun lam aaibâs mielâttes čiävláá juáhháást, kote tuostâi lavkkiđ läävdi oolâ já improvisistiđ, tánssáđ teikâ lávluđ taggaar muusikpitá, mon jieš lii čáállám teikâ jurgâlâm. Nuuvt maŋgâ tyestilis, čepis ulmuu! Já tiäđust-uv lâi hitruu peessâđ jieš-uv lávluđ tagarijd lavluid, moh iä liččii heivim om. škoovlâ šoddâmpeivijuhlijd teikâ kiđđâjuhlijd.

Motomeh lávdásteijeeh iä halijdâm muštâliđ munjin muuneeld, ete maid sij áiguh läävdi alne porgâđ, já nuuvt toh šoddii leđe olâttâsah joba munjin! Mediauáppeeh tiäđust-uv ferttejii tiettiđ, ete maggaar tekniik lávdásteijeeh tarbâšii. Taggaar orniistâllâm heivij eromâšávt sijjân, kiäh iä lamaš aaibâs vissáseh tast, ete tyestih-uv tuođâi loppâloopâst moonnâđ keččei oovdân. Kale sij tuostii!

Eehidtuálui maŋa motomeh láá jo várugávt iävtuttâm, ete sij sátáččii jo hárjuttâlškyettiđ maidnii, mii puávtáččij oovdânpuohtuđ čuávuváá tábáhtusâst. Mun ilodâm tast čuuvtij. Mun lam jieš eskin majemui iivij tuostâm tubdâstiđ, ete mun lijkkuum já halijdâm lávluđ ulmui oovdâst, já tääl mun halijdâm ruokâsmittiđ iärásijd-uv puáttiđ läävdi oolâ. Tuáivu mield tágáreh tábáhtusah uárnejuvvojeh Säämi máttááttâskuávdáást meiddei puáttee ive!

Eromâš kijttoseh vala loopâst Aleksi Ahlakorpin, kote sehe laiđiistij tábáhtus muin já toolâi kiiđâ majemuu stand up -lávdástâlmis mii eehidtuáluin. Sun meiddei huámmášij orniimist tagarijd čuolmâid, maid mun jiem liččii ubâ máttám uuccâđgin.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Koveh: Emma Nokela

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...