Säämi máttááttâs­kuávdáá eehid­tuáluin uáppeeh pessii čäittiđ navcâidis

Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekodde ornij eromâš eehidtuáluid vyesimáánu 11. peeivi: Sajosist puovtij čuávvuđ stand up ‑koomiik, improteatter sehe maaŋgâmuđusij muusikpitái lávdástem. Tábáhtus lâi puohháid áávus já vuosmuš, mon uáppeeh lijjii ornim koronaiivij maŋa, ige mist kihheen lamaš ornim tagarijd ovdil. Ohtsâšpargoin tast kuittâg šoodâi uáli jo šiev tábáhtus.

Mun lam lamaš Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekode ađai SMáK ry stiivrâst mieldi tääl masa kyehti ive, suullân ubâ ton ääigi ko lam lamaš tobbeen uáppen. Juurdâ tággáár tábáhtume orniimân šoodâi kuuloold. Tobbeen škoovlâst mun lam kuullâm maaŋgâid uáppeid smiettâmin, ete ličij kale suotâs peessâđ keččâliđ lávlum, tánssám tâi čaittâlem keččei oovdâst, mutâ oro lemin liijkás polâttittee lavkkiđ läävdi oolâ kiđđâjuuhlijn teikâ eres stuorrâ juuhlijn. Nuuvtpa mij meridijm rähtiđ taggaar areena, kost kii peri uáppeid uážuččij čäittiđ, ete maid sun máttá porgâđ. Tot ličij váhá tegu máttááttâskuávdáá jieijâs Talent Show, mutâ tuámárijttáá.

Mij lâim kuullâm, ete uáppeeh lijjii tovle (ovdil koronaiivij) ornim eehidtuáluid, moh kočoduvvojii iltamat-nomâttâssáin. Nuuvtpa mij meiddei koččoodškuođijm jieččân eehidtuáluid siämmáin noomáin, veik mij ep tiättámgin, ličij-uv mii tábáhtus eisigin siämmáálágán ko toh ovdebááh. Ij tot tarbâšâmgin leđe siämmáálágán. Tot koolgâi leđe mii hámásâš.

Máttááttâskuávdáá medialinjá uáppeeh lijjii eidu vyesimáánu aalgâst hárjuttâlmin tábáhtume ornim: om. čuovâi kevttim já jienâ nanosmittem. Taat mii tábáhtus heivij-uv sijjân pyereest, ko sij pessii tánávt hárjuttâllâđ olmâ tábáhtume ohtâvuođâst. Já návt mii uccâ iltama-eehid finnij olmâ čuovâshow!

Laiđiisteijeeh Ulpu Mattus-Kumpunen já Aleksi Ahlakorpi

Mun lijjim tábáhtusâst uárnejeijen, laiđiisteijen já lávdásteijen. Tot lâi vuosmuš tohe, ko mun porgim puoh tom taggaar almolii tábáhtusâst. Tot lâi hitruus fiäráán – já korrâ pargo. Eskin tääl, oho keččin, mun puávtám viijmâg keččâđ tom váhá tegu ulguubeln já suogârdiđ ton tábáhtus merhâšume.

Tállán tuálui maŋa mun oinim tuše puoh feeilâid: maid mun lijjim porgâm puástud tâi hyeneeht, teikâ mii lâi pááccám porgâhánnáá. Mut mađe eenâb mun lam savâstâllâm eres uárnejeijeigijn sehe keččeigijn, te tađe pyerebeht lam iberdâm, ete toh feeilah iä oinum eres ulmuid masa ollágin. Eres uásálistei mielâst tábáhtus šoodâi eidu tagarin ko koolgâi-uv: tot faalâi uáppeid máhđulâšvuođâ čäittiđ jieijâs tááiđuid uápisulmui oovdâst. Maaŋgâs láá kijttâlâm uárnejeijeid tast, mon šiev tubdâmušah tuáluin lijjii sehe läävdi alne já kejâttuvâst.

Improteatter čaittâleijeeh Petter Morottaja, Jenni Parviainen já Kaisuli Poikela

Mun lam aaibâs mielâttes čiävláá juáhháást, kote tuostâi lavkkiđ läävdi oolâ já improvisistiđ, tánssáđ teikâ lávluđ taggaar muusikpitá, mon jieš lii čáállám tâi jurgâlâm. Nuuvt maŋgâ tyestilis, čepis ulmuu! Já tiäđust-uv lâi hitruu peessâđ jieš-uv lávluđ tagarijd lavluid, moh iä liččii heivim om. škoovlâ šoddâmpeivijuhlijd teikâ kiđđâjuhlijd.

Motomeh lávdásteijeeh iä halijdâm muštâliđ munjin muuneeld, ete maid sij áiguh läävdi alne porgâđ, já nuuvt toh šoddii leđe olâttâsah joba munjin! Mediauáppeeh tiäđust-uv ferttejii tiettiđ, ete maggaar tekniik lávdásteijeeh tarbâšii. Taggaar orniistâllâm heivij eromâšávt sijjân, kiäh iä lamaš aaibâs vissáseh tast, ete tyestih-uv tuođâi loppâloopâst moonnâđ keččei oovdân. Kale sij tuostii!

Eehidtuálui maŋa motomeh láá jo várugávt iävtuttâm, ete sij sátáččii jo hárjuttâlškyettiđ maidnii, mii puávtáččij oovdânpuohtuđ čuávuváá tábáhtusâst. Mun ilodâm tast čuuvtij. Mun lam jieš eskin majemui iivij tuostâm tubdâstiđ, ete mun lijkkuum láávdástmân já halijdâm lávluđ ulmui oovdâst, já tääl mun halijdâm ruokâsmittiđ iärásijd-uv puáttiđ läävdi oolâ. Tuáivu mield tágáreh tábáhtusah uárnejuvvojeh Säämi máttááttâskuávdáást meiddei puáttee ive!

Eromâš kijttoseh vala loopâst Aleksi Ahlakorpin, kote sehe laiđiistij tábáhtus muin já toolâi kiiđâ majemuu stand up ‑lávdástâlmis mii eehidtuáluin. Sun meiddei huámmášij orniimist tagarijd čuolmâid, maid mun jiem liččii ubâ máttám uuccâđgin.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Koveh: Emma Nokela

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...

Säämi-miäštárkištoh tuállojii 18.–19.4.2026 Anarist

Säämi-miäštárkištoh (SM) čuákkejii Säämi čyeigeid Anarân 18.–19.4.2026. Moonnâm keerdi SM-kištoh láá uárnejum Anarist ive 2022. Talle toh lijjii meid raađhâkištoh Arctic Winter Games ‑kištoid...

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....