Säämi máttááttâskuávdáá eehidtuáluin uáppeeh pessii čäittiđ navcâidis

Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekodde ornij eromâš eehidtuáluid vyesimáánu 11. peeivi: Sajosist puovtij čuávvuđ stand up –koomiik, improteatter sehe maaŋgâmuđusij muusikpitái lávdástem. Tot tábáhtus lâi puohháid áávus já vuosmuš, mon uáppeeh láá ornim koronaiivij maŋa, ige mist kihheen lamaš ornim tagarijd ovdil. Ohtsâšpargoin tast kuittâg šoodâi uáli jo šiev tábáhtus.

Mun lam lamaš Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekode ađai SMáK ry stiivrâst mieldi tääl masa kyehti ive, suullân ubâ ton ääigi ko lam lamaš tobbeen uáppen. Juurdâ tággáár tábáhtume orniimân šoodâi kuuloold. Tobbeen, škoovlâst, mun lam kuullâm maaŋgâid uáppeid smiettâmin, ete ličij kale suotâs peessâđ keččâliđ lávlum, tánssám teikâ čaittâlem keččei oovdâst, mutâ oro lemin liijkás polâttittee lavkkiđ läävdi oolâ kiđđâjuuhlijn teikâ eres stuorrâ juuhlijn. Nuuvtpa mij meridijm rähtiđ taggaar areena, kost kii peri uáppeid uážuččij čäittiđ, ete maid sun máttá porgâđ. Tot ličij váhá tegu máttááttâskuávdáá jieijâs Talent Show, mutâ tuámárijttáá, toorjâ keččei oovdâst.

Mij lâim kuullâm, ete uáppeeh lijjii tovle (ovdil koronaiivij) ornim eehidtuáluid, moh kočoduvvojii “iltamat”-nomâttâssáin. Nuuvtpa mij meiddei koččoodškuođijm jieččân eehidtuáluid siämmáin noomáin, veik mij ep tiättámgin, ličij-uv mii tábáhtus eisigin siämmáálágán ko toh ovdebááh. Ij tot tarbâšâmgin leđe siämmáálágán. Tot koolgâi leđe mii hámásâš.

Máttááttâskuávdáá medialinjá uáppeeh lijjii eidu vyesimáánu aalgâst hárjuttâlmin tábáhtume ornim: om. čuovâi kevttim já jienâ nanosmittem. Taat mii tábáhtus heivij-uv sijjân pyereest, ko sij pessii tánávt hárjuttâllâđ olmâ tábáhtume ohtâvuođâst. Já návt mii uccâ iltama-eehid finnij olmâ čuovâshow!

Laiđiisteijeeh Ulpu Mattus-Kumpunen já Aleksi Ahlakorpi

Mun lijjim tábáhtusâst sehe uárnejeijen, laiđiisteijen já lávdásteijen. Tot lâi vuosmuš tohe, ko mun lam porgâm puoh tom taggaar almolâš tábáhtusâst. Tot lâi hitruus fiäráán – já korrâ pargo. Eskin tääl, oho keččin, mun puávtám viijmâg keččâđ tom váhá tegu ulguubeln já suogârdiđ ton tábáhtus merhâšume.

Tállán tuálui maŋa mun oinim tuše puoh feeilâid: maid lijjim porgâm puástud teikâ hyeneeht, teikâ mii lâi pááccám porgâhánnáá. Mut mađe eenâb mun lam savâstâllâm eres uárnejeijeigijn sehe keččeigijn, te tađe pyerebeht lam iberdâm, ete toh feeilah iä oinum eres ulmuid masa ollágin. Eres uásálistei mielâst tábáhtus šoodâi eidu tagarin ko koolgâi-uv: tot faalâi uáppeid máhđulâšvuođâ čäittiđ jieijâs tááiđuid uápisulmui oovdâst. Maaŋgâs láá kijttâlâm uárnejeijeid tast, mon šiev tubdâmušah tuáluin lijjii, sehe läävdi alne já kejâttuvâst.

Improteatter čaittâleijeeh Petter Morottaja, Jenni Parviainen já Kaisuli Poikela

Mun lam aaibâs mielâttes čiävláá juáhháást, kote tuostâi lavkkiđ läävdi oolâ já improvisistiđ, tánssáđ teikâ lávluđ taggaar muusikpitá, mon jieš lii čáállám teikâ jurgâlâm. Nuuvt maŋgâ tyestilis, čepis ulmuu! Já tiäđust-uv lâi hitruu peessâđ jieš-uv lávluđ tagarijd lavluid, moh iä liččii heivim om. škoovlâ šoddâmpeivijuhlijd teikâ kiđđâjuhlijd.

Motomeh lávdásteijeeh iä halijdâm muštâliđ munjin muuneeld, ete maid sij áiguh läävdi alne porgâđ, já nuuvt toh šoddii leđe olâttâsah joba munjin! Mediauáppeeh tiäđust-uv ferttejii tiettiđ, ete maggaar tekniik lávdásteijeeh tarbâšii. Taggaar orniistâllâm heivij eromâšávt sijjân, kiäh iä lamaš aaibâs vissáseh tast, ete tyestih-uv tuođâi loppâloopâst moonnâđ keččei oovdân. Kale sij tuostii!

Eehidtuálui maŋa motomeh láá jo várugávt iävtuttâm, ete sij sátáččii jo hárjuttâlškyettiđ maidnii, mii puávtáččij oovdânpuohtuđ čuávuváá tábáhtusâst. Mun ilodâm tast čuuvtij. Mun lam jieš eskin majemui iivij tuostâm tubdâstiđ, ete mun lijkkuum já halijdâm lávluđ ulmui oovdâst, já tääl mun halijdâm ruokâsmittiđ iärásijd-uv puáttiđ läävdi oolâ. Tuáivu mield tágáreh tábáhtusah uárnejuvvojeh Säämi máttááttâskuávdáást meiddei puáttee ive!

Eromâš kijttoseh vala loopâst Aleksi Ahlakorpin, kote sehe laiđiistij tábáhtus muin já toolâi kiiđâ majemuu stand up -lávdástâlmis mii eehidtuáluin. Sun meiddei huámmášij orniimist tagarijd čuolmâid, maid mun jiem liččii ubâ máttám uuccâđgin.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Koveh: Emma Nokela

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Namibia finnee vuosmuu tove nissoonpresident

Netumbo Nandi-Ndaitwah lii vuáittám Namibia presidentvaaljâid. Sun lii 72-ihásâš politikkár, kote vuoitij 57 prosentid jienâin, nuuvt et nubbe jienâstemkerdi ij tarbâšum. Sun tuáimá tääl...

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku peesâi EM-kištoid 2025

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku piäsá uásálistiđ EM-kištoid 2025 Sveeicist. Taat čielgâi majebaargâ eehid speelâst Suomâ já Skotland kooskâst Helsigist. Suomâ já Skotland spellii vuossâmuu speelâ Skotlandist...

Suomâ puárásumos olmooš lii jáámmám 110-ihásâžžân

Gunnel Stenbäck, kii lâi tuođânálásávt Suomâ puárásumos olmooš, jaamij lávurduv skammâmáánu 30. peeivi Diakonissalágádâs tipšopääihist Helsigist. Ääšist muštâlii suu aldaulmuuh STT-uđâstoimâttâhân. Stenbäck eelij 110-ihásâžžân. Elimis...

Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almosvalastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi. Hassanân keigejui...

Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ...