Säämi máttááttâs­kuávdáá eehid­tuáluin uáppeeh pessii čäittiđ navcâidis

Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekodde ornij eromâš eehidtuáluid vyesimáánu 11. peeivi: Sajosist puovtij čuávvuđ stand up ‑koomiik, improteatter sehe maaŋgâmuđusij muusikpitái lávdástem. Tábáhtus lâi puohháid áávus já vuosmuš, mon uáppeeh lijjii ornim koronaiivij maŋa, ige mist kihheen lamaš ornim tagarijd ovdil. Ohtsâšpargoin tast kuittâg šoodâi uáli jo šiev tábáhtus.

Mun lam lamaš Säämi máttááttâskuávdáá uáppeekode ađai SMáK ry stiivrâst mieldi tääl masa kyehti ive, suullân ubâ ton ääigi ko lam lamaš tobbeen uáppen. Juurdâ tággáár tábáhtume orniimân šoodâi kuuloold. Tobbeen škoovlâst mun lam kuullâm maaŋgâid uáppeid smiettâmin, ete ličij kale suotâs peessâđ keččâliđ lávlum, tánssám tâi čaittâlem keččei oovdâst, mutâ oro lemin liijkás polâttittee lavkkiđ läävdi oolâ kiđđâjuuhlijn teikâ eres stuorrâ juuhlijn. Nuuvtpa mij meridijm rähtiđ taggaar areena, kost kii peri uáppeid uážuččij čäittiđ, ete maid sun máttá porgâđ. Tot ličij váhá tegu máttááttâskuávdáá jieijâs Talent Show, mutâ tuámárijttáá.

Mij lâim kuullâm, ete uáppeeh lijjii tovle (ovdil koronaiivij) ornim eehidtuáluid, moh kočoduvvojii iltamat-nomâttâssáin. Nuuvtpa mij meiddei koččoodškuođijm jieččân eehidtuáluid siämmáin noomáin, veik mij ep tiättámgin, ličij-uv mii tábáhtus eisigin siämmáálágán ko toh ovdebááh. Ij tot tarbâšâmgin leđe siämmáálágán. Tot koolgâi leđe mii hámásâš.

Máttááttâskuávdáá medialinjá uáppeeh lijjii eidu vyesimáánu aalgâst hárjuttâlmin tábáhtume ornim: om. čuovâi kevttim já jienâ nanosmittem. Taat mii tábáhtus heivij-uv sijjân pyereest, ko sij pessii tánávt hárjuttâllâđ olmâ tábáhtume ohtâvuođâst. Já návt mii uccâ iltama-eehid finnij olmâ čuovâshow!

Laiđiisteijeeh Ulpu Mattus-Kumpunen já Aleksi Ahlakorpi

Mun lijjim tábáhtusâst uárnejeijen, laiđiisteijen já lávdásteijen. Tot lâi vuosmuš tohe, ko mun porgim puoh tom taggaar almolii tábáhtusâst. Tot lâi hitruus fiäráán – já korrâ pargo. Eskin tääl, oho keččin, mun puávtám viijmâg keččâđ tom váhá tegu ulguubeln já suogârdiđ ton tábáhtus merhâšume.

Tállán tuálui maŋa mun oinim tuše puoh feeilâid: maid mun lijjim porgâm puástud tâi hyeneeht, teikâ mii lâi pááccám porgâhánnáá. Mut mađe eenâb mun lam savâstâllâm eres uárnejeijeigijn sehe keččeigijn, te tađe pyerebeht lam iberdâm, ete toh feeilah iä oinum eres ulmuid masa ollágin. Eres uásálistei mielâst tábáhtus šoodâi eidu tagarin ko koolgâi-uv: tot faalâi uáppeid máhđulâšvuođâ čäittiđ jieijâs tááiđuid uápisulmui oovdâst. Maaŋgâs láá kijttâlâm uárnejeijeid tast, mon šiev tubdâmušah tuáluin lijjii sehe läävdi alne já kejâttuvâst.

Improteatter čaittâleijeeh Petter Morottaja, Jenni Parviainen já Kaisuli Poikela

Mun lam aaibâs mielâttes čiävláá juáhháást, kote tuostâi lavkkiđ läävdi oolâ já improvisistiđ, tánssáđ teikâ lávluđ taggaar muusikpitá, mon jieš lii čáállám tâi jurgâlâm. Nuuvt maŋgâ tyestilis, čepis ulmuu! Já tiäđust-uv lâi hitruu peessâđ jieš-uv lávluđ tagarijd lavluid, moh iä liččii heivim om. škoovlâ šoddâmpeivijuhlijd teikâ kiđđâjuhlijd.

Motomeh lávdásteijeeh iä halijdâm muštâliđ munjin muuneeld, ete maid sij áiguh läävdi alne porgâđ, já nuuvt toh šoddii leđe olâttâsah joba munjin! Mediauáppeeh tiäđust-uv ferttejii tiettiđ, ete maggaar tekniik lávdásteijeeh tarbâšii. Taggaar orniistâllâm heivij eromâšávt sijjân, kiäh iä lamaš aaibâs vissáseh tast, ete tyestih-uv tuođâi loppâloopâst moonnâđ keččei oovdân. Kale sij tuostii!

Eehidtuálui maŋa motomeh láá jo várugávt iävtuttâm, ete sij sátáččii jo hárjuttâlškyettiđ maidnii, mii puávtáččij oovdânpuohtuđ čuávuváá tábáhtusâst. Mun ilodâm tast čuuvtij. Mun lam jieš eskin majemui iivij tuostâm tubdâstiđ, ete mun lijkkuum láávdástmân já halijdâm lávluđ ulmui oovdâst, já tääl mun halijdâm ruokâsmittiđ iärásijd-uv puáttiđ läävdi oolâ. Tuáivu mield tágáreh tábáhtusah uárnejuvvojeh Säämi máttááttâskuávdáást meiddei puáttee ive!

Eromâš kijttoseh vala loopâst Aleksi Ahlakorpin, kote sehe laiđiistij tábáhtus muin já toolâi kiiđâ majemuu stand up ‑lávdástâlmis mii eehidtuáluin. Sun meiddei huámmášij orniimist tagarijd čuolmâid, maid mun jiem liččii ubâ máttám uuccâđgin.

Ulpu Mattus-Kumpunen

Koveh: Emma Nokela

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....