Tave-Italia: paamus tulve Emilia-Romagna kuávlu historjást

Cuáŋuimáánust mun čaallim aavisân tast, et Tave-Italiast lâi čääci nuhâmin já et äššitobdei mielâst tarbâšuuččii 50 arvepeivid, vâi pesâččij maasâd normaaltilán. Na, 50 arvepeivid iä lah puáttám, mut taan ohhoost lii kal arvam čuuvtij eenâb ko táválávt arva 50 peeivist. Motomij soojij lii arvam joba 500 mm, mii lii eenâb ko Anarist arva já muáttá koskâmiärálávt oovtâ ivveest. Puáđusin lii paamus tulve Emilia-Romagna kuávlu historjást.

Enâmustáá oorvij kuávlu maadânuorttâoosijn ađai Bologna, Forlì-Cesena, Rimini já Ravenna eennâmkuudijn, kost jyehi áinoo juuhâ já aajâ lii tulvâm. Maaŋgah kaavpugeh já siijdah láá čääsi vyelni. Loveh tuhátteh ulmuuh láá karttâm vyelgiđ jieijâs paaihijn, tastko tobbeen ij lah innig torvolâš orroođ.

Junájotolâh lii orostâm. Tuorâstuv ij lamaš máhđulâš moonnâđ Milanost Adriameerâ riidon Bologna já Rimini peht. Áinoo máhđulâšvuotâ lâi mađhâšiđ vistig Firenzen tâi Rooman já tobbeen Apenniinij paijeel Italia nuorttâriidon.

Tulve tovâttij vädisvuođâid meiddei autojotolâhân. Páihálij luodâi lasseen meiddei A14-moottormaađij lâi uásild čääsi vyelni, já várádâhkuávluin maaŋgah luodah lijjii kiddâ eennâmvierâmij keežild.

Tulveest láá taan räi jáámmám 13 olmožid. Ohtâ ruumâš kavnui merâriddoost Cesenaticost, suullân 20 kilomeetter keččin ton saajeest, kogo sun lâi lappum. Tulve lii meiddei tovâttâm ucemustáá muádi miljard euro vahâgijd.

Äššitobdeeh láá ton uáivilist, et suijân taan katastrofân lii šoŋŋâdâhnubástus. Ij lah kuássin ovdil keevvâm nuuvt, ete ličij lamaš tuššâdeijee tulve kuhes koškepaje maŋa.

Käldeeh:

– Dopo l’alluvione si lotta contro il fango: in alcune zone della Romagna mancano cibo e acqua (www.dire.it)

– Alluvione Emilia-Romagna: 14 morti (www.repubblica.it)

Kove: Hans (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...