Vástuppeivi 27.9.2024 paasij historjálâš peivin Sámi allaskuvla -ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust: Berit-Ellen Juuso nágáttâlâi vuosmužžân jotkâuáppen allaskuvla jieijâs tuáhtárohjelmist. Náguskirjestis Juuso tuuđhâi tom, maht sämikielâ sárnoo párnááh uáppih luuhâđ Suomâ já Taažâ peln. Suu náguskirje nommân lii Jienâduvâst puustavân – puustavist jienâdâhân: sämikielâg algâmáttááttâs uáppei teknisâš luuhâmtáiđu (tavesämikielân:Jietnadagas bustávvii – bustávas jietnadahkii: sámegielat álgooahpahusa ohppiid teknihkalaš lohkandáidu).
Berit-Ellen Juuso nágáttâlâi Sámi allaskuvlast. Anarâš aavis sahhiittâlâi suu náguskirjeest já náguskirje čälimist. Taat nágáttâllâm lâi Sámi allaskuvlan eromâš historjálâš, tastko Bertit-Ellen Juuso lii vuosmuš allaskuvla jotkâuáppee, kote nágáttâlâi instituut jieijâs tuáhtárohjelmist. Suu vuástánágáttâllen toimáin professor Trond Trosterud Taažâ arktisii ollâopâttuvvâst UiT:st já ollâopâttâhlehtor emerita Marjatta Jomppanen Oulu ollâopâttuvvâst.
Merhâšittee taan nágáttâlmist lii meiddei tot, et ubâ náguskirje lii čallum tavesämikielân, mii addel sämikielân nanosub saje tiettuu kiellân. Älkkeht náguskirje ij lah kuittâg šoddâm: Berit-Ellen Juuso muštâl, et tieđâlii sämikielâ čäällim lâi sunjin náguskirje stuárráámus hástu. ”Must lâi vistig oppâkirjelágán stijlâ, máttáátteijee ko lam”, sun muštâl já tiädut, et maŋgii suu toorjâjuávkku koolgâi njuolgiđ suu stiijlâ tieđâlubbon. Sun muštâl, et liijká sun irâttij čäälliđ ohtâkiärdánis já čielgâ sämikielâ. Täst sun lii-uv muu mielâst uáli pyereest luhostum, já suu pargo lii älkkeht luvâttettee já kielâ lii eromâš čielgâs já pyeri.
Tastko koččâmuš lii Sámi allaskuvla tuáhtárohjelm vuosmuu tuáhtárist, mun koijâdâm, maggaar tuáhtárškovlâ lii lamaš já avžut-uv Berit-Ellen Juuso siämmáá pálgá eres-uv totkeid.
Berit-Ellen Juuso muštâl, et suu tuáhtáruápuh algii ive 2018 aalgâst já et tuáhtáruápuh lehâstii aaibâs uđđâ maailm. Sun lâi ton räi toimâm 17 ihheed máttáátteijen, kukken teoreetlii maailmist já tieđâlii čälimist. Tuáhtáruápuin sun koolgâi oppâđ ennuv uánihis ääigist já lavkkiđ nube maailmân. Sun kale avžut taam pálgá iärrásáid-uv, tastko náguskirje piäsá čäälliđ jieijâs kielân já ibbeerd talle pyerebeht sämikielâ eromâš tile já kielâ táárbuid.
Náguskirje siskáldâs
Berit-Ellen Juuso náguskirje addel uáinuid tavesämikielâlii škovliittâs vyeliškovlâlij luuhâmmáátun já eromâšávt käävci-ihásij tavesämikielâlij uáppei sämikielâ luuhâmmáátun. Suu tutkâmuš kärttee uáppei luuhâmmáátu kiđđuv, kuás máttááttâsvuávám mield luhâmân oppâmulmeh kolgâččii leđe juksum. Uáppeeh láá Taažâst sämikielâ máttááttâs nube luokkaast já Suomâ peln sämikielâlii máttááttâs vuosmuu luokkaast. Uáppeeh láá sierâ luokkatääsist enâmij sierâlágán škovlâsysteemij tiet. Čieŋâlittem kyevti škovlâsysteemân lasseet tiäđulâšvuođâ sämikielâlij uáppei luhâmân oppâmist.
Suu tutkâmuš ulmen lii árvuštâllâđ uáppei luuhâmmáátu oppâm osij mield. Luuhâmmáttu tuálá sistees nelji uási: puustavij já jienâduvâi västideijeevuođâ haldâšem, fonologisii tiäđulâšvuođâ haldâšem, stavâlij já sanij luuhâm já muštokapasiteet tutkâm. Tutkâmmateriaal tuálá sistees käävci-ihásij sämikielâlij uáppei luuhâmtááiđu mittedeijee koijâdâllâmmateriaal. Árvuštâllum tohhui sämikielâ sárnumkuávlust Taažâst já sämmilij päikkikuávlust Suomâst.
Tutkâmuš čáittá, et uáppeeh láá juksâm sämikielâ teknisii luuhâmmáátu koskâmiärálávt kiđđuv, kuás sij tevdih käävci ihheed. Taat meerhâš, et uáppeeh láá koskâmiärálávt oppâm sämikielâ puustav-jienâdâh-västideijeevuođâ já sij tastoo luhostuveh koodam purgáámist. Ovtâskâs uáppei kooskâst láá iäruh, já motomijn uáppein láá háástuh luhâmân oppâmist. Puustavij já jienâduvâi västideijeevuođâ haldâšem ennust pyerebeht njyebžilis teknisii luuhâmtááiđu ko fonologisii ibárdâs mittedeijee pargopitáh.
Tutkâm addel tiäđu sämikielâ kielâlij jiešvuođâi vaiguttâsâst sämikielân máttááttum uáppei luuhâmtááiđun. Kuávlukielâ fonologisâžžân jiešvuottân ij vaaigut teknisii luuhâmtááiđu ovdánmân. Puáhtá tulkkuđ, et tiätu kuávlukielân luuhâm tábáhtuvá esken proosees maajeeb muddoost talle ko luuhâm iberdem lii lassaanmin. Sämikielâ jiešvuođah uáinojeh uáppei luhâmân oppâmist hástun tubdâđ sämikielâ eromâš puustavijd já jienâduvâid. Jienâduvâi tubdâmist uáinoo statistisávt čielgâ iäru nieidâi já kandâi kooskâst, adai nieidâi puátuseh láá pyerebeh. Suhâpelij kooskâst iä lah merhâšittee iäruh máátust luuhâđ saanijd. Sämikielâ eromâš puustavij já jienâduvâi táválâšvuotâ já uáinojeijeevuotâ vaigutteh uáppei dekoodamtáiđoid. Tutkâmuš mield lii taarbâšlâš väldiđ huámášumán sämikielâ eromâš jiešvuođâid luuhâmmáttááttâsâst.
Berit-Ellen Juuso uáiná, et sämikielâ máttááttâsâst uáppei luuhâmtááiđust láá ain tutkâm- já ovdedemtáárbuh. Sun tiädut, et uáppei luuhâmtááiđu tuárjum lii kuávdáš äšši, vâi uáppee oppâmvädisvuođah vuáttojeh tuárvi tooláá já uáppee toorjâtooimah peesih älgiđ. Totkee mielâst puoh uáppein kalga leđe máhđulâšvuotâ ovdániđ jieijâs apij mield.
Náguskirje šoddâmproosees
Mun koijâdâlâm Berit-Ellen Juusost náguskirje čäällimproosees ovdánmist.
Ohtâ kuávdáš äšši pargo ovdánmân lii ruttâdem. Taažâ jotkâuáppeesysteem lii ereslágán ko Suomâ systeem. Taažâst piäsá algâttiđ nágustutkâmuššáin esken talle ko ruttâdem lii oornigist. Berit-Ellen Juuso muštâl, et sust lâi neelji ihán stiipeend, já paargon kuulâi 25 % máttááttâs. Sun poorgâi kyevti ive ääigi máttááttâssáin. Oovtâ kiiđâ ääigi sun čokkij materiaal. Putes čäällimäigi sunjin lâi koronaäigi. Tastoo sun moonâi maassâd paargon. Sun kijttâl pargoadeleijes tast, et tot ornij sunjin meid čäällimääigi. Sunjin lâi tehelâš meid tot, et sun peesâi porgâđ pääihist. ”Munjin ij liččii lamaš máhđulâš vyelgiđ ubâ piäiván Kuovdâkiäinun”, sun iätá.
Mun totken ain halijdâm tiettiđ, mondiet totkee väljee tiätu fáádá. Koijâdâm tom taan-uv tove. Berit-Ellen Juuso čielgee:
”Puoh vuolgij jieččân karrieerist. Mun lam ain halijdâm tuođâštiđ tom, et kielâ ij pyevti leđe tot, mii toovât vädisvuođâid. Taat lii keevâtlii elimist vuálgám. Vaanhimeh já pargoskipáreh kale eteh, et sämikielâ lii väädis. Mun lam uáinám jieččân ámáttist luuhâm pajetääsist já luvâttuvvâst. Párnááh feilejeh. Didaktiik ij lah ige lah tiätu algâmáttááttâsâst. Must lâi tobdo, et puávtáččij porgâđ ennuv eenâb-uv, jis peri ličij meetood já tiätu. Uáppuvuáváámeh láá huksejum váldukielâi uáinust, iäge toh vääldi huámášumán mii äärbi. Muu maailm lekkâsij eskin talle ko mun valdim eromâšmáttáátteijee škovlim. Tot lâi munjin ahaa-feerim, et taamhân kolgâččij tutkâđ.”
Pargo ij kuittâg olâttâm suu mahten eromâšávt, adai puátuseh lijjii suullân tagareh ko sun vuordij-uv. Taažâ peln algâttuvvoo tolebiššáá strukturistum máttááttâs, já Suomâ peln tot ennuv ovdán sierâdem peht.
Maid porgâđ nuorâi luuhâmtááiđun?
Nuorâi luuhâmtáiđu lii almolávt-uv huánánâm já luuhâmmohtâ ij kavnuu. Mun koijâdâm, magareh talkkâseh taas liččii.
Berit-Ellen Juuso suujât váhá taam ääigi. Sun jieš-uv tuubdâst, et sun lii mášuttem, ige nuuvt älkkeht ooroost luuhâđ. Sun kuldâl mielâstis jienâkiirjijd. Sun iätá, et luhâmuš kolgâččij leđe eenâb-uv tiktok-häämist, Facebook- teikâ Insta-tiäđui häämist, jyehi tááhust uánihávt čallum häämist. Párnááh halijdeh luuhâđ oovtâkiärdánis teevstâid. Sun smietâd, et oppâkiirjijn lii vädis kielâ, já oppâkirjeh láá váddáseh rävisulmuid-uv. Suu mielâst oppâkirjeh iä čalluu párnái várás pic eenâb-uv rävisulmuid. Máttáátteijest váttoo ennuv, tastko sun ferttee lekkâđ siskáldâsâid já čielgiđ taid párnáid.
”Luuhâm opâttâlmân lii hirmâd uccáá materiaal”, Berit-Ellen Juuso muurâšt. ”Aalgâst máttááttuvvoo kale teknisâš luuhâmtáiđu, mut ij lah innig materiaal, mii juáđháččij tom nube, kuálmád já niäljád luokkaast, nuuvt et luhâmân puáđáččij njyebžilvuotâ. Luuhâm ibbeerdmân ij lah šiev materiaal. Njyebžilvuotâ váttoo toos, et luuhâm ličij älkkee. Talle ko luuhâm lii älkkee, te lii meid motivaatio luhâmân.”
Berit-Ellen Juuso smietâd, et oppâkiirján tarbâšuvvoo meid sänilisto taggaar häämist, et tot visuaallávt hokâttâl luuhâđ. Suu mielâst ubâlâšvuođâi kavnâm teevstâst lii párnáid vaigâd. Sij láppojeh ain toos, jis sij iä ibbeerd mottoom sääni teevstâst.
Sun ij vala vissásávt tieđe, áigu-uv sun juátkiđ tutkâm. Vistig ferttee kuittâg váhá vuoiŋâstiđ. Náguskirje lii vááttám uáli ennuv ääigi já naavcâid. Puáđus lii kuittâg pyeri já ávhálâš Säämi škovláid, já suu tutkâmuššáin puáhtá val kuhháá ávhástâllâđ sämikielâlii luuhâmtááiđu máttááttem oovdedmist.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis