Egypt lii malariarijjâ eennâm čyeđe ive rooččâm maŋa

Egypt lii virgálávt malariarijjâ eennâm. Tot lii kulmâ ive maŋaluvâi pastam tuođâštiđ, et enâmist iä lah innig kavnum malariačuoškâi tovâttem tavdâtábáhtusah, nannee maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO. Ton lasseen Egypt pasta puátteevuođâst-uv toollâđ eennâm rijjâ malariast.

”Taat lii historjálâš”, iätá WHO-njunoš Tedros. Malariatavdâ máccá Egypt historjást faaraoi ááigán. Tobdos faarao Tutankhamon (1341–1323 oKr.) pasâttâsâi skannam lii čáittám, et sun máhđulávt jaamij malarian já idduu kudduumân.

Paijeel čyeti ihheed tassaaš eennâm tallaš stivrâ algâttij tooimâid malaria vuástá. Talle riisi já eres eennâmtuálupuovtâdâsâi viljâlem kieldui asâttâsâi alda, tastko ulmen lâi finniđ malariačuoškâid meddâl. Malariapyeccei lovoh tuođâšteh kuittâg, et taan miärádâsâst ij lamaš ennustkin ävkki: ive 1942 Egyptist lijjii kulmâ miljovn malariapyecced, ige taavdâ tálhudem toohâm älkkeebin totkin, et nube maailmsuáđi ääigi talkkâseh iä lam finniimist.

Malaria šievnáál kuorâmáin, táálhudmáin já ulmui čuovvitmáin tavdâ lii kuittâg tääl lappum.

Tääl WHO lii kulluuttâm paijeel 40 enâmid maailmist malariarijjâ enâmin. Taah enâmeh láá luhostum porgâđ ennuv malaria vyeittim oovdân. Tavdâ ij lah kuittâg ollásávt vuoittum: maailmist jyehi ive 600 000 olmožid jäämih malarian, eromâšávt Afrikist. Taan oovdân kalga vala ennuv porgâđ.

Käldee:

– Egypte na 100 jaar bestrijding malariavrij (nos.nl)

Kove: zes dho (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já...

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst, ko telakyermiauto kománij räjijáágárkomppania hárjuttâllâmkuávlust. Kyevtis lává lammâšum viärráht. Suoi lává tolvum Ruávinjaargâ kuávdášpyecceiviäsun. 21 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá tolvum...

Fuji-väärist lii muáttám taan ive eskin skammâmáánust

Fuji-väärist Japanist lii taan täälvi muáttám vuossâmuu keerdi eskin skammâmáánust. Brittilii almosradiofinnoduv BBC mield Jaapaan áimutiettuu lágádâs Shizuoka toimâmčyegis uáinistij muottuu Fuji-vääri čohheest skammâmáánu...

Taan ive nommâ lii Šielâ

Šielâ lii väljejum ive 2024 nommân, tieđeet Helsig ollâopâttâh. Vyeittee jienâstui Nomâttâstutkâmuš peeivij (suom. Nimistöntutkimuksen päivät) ääigi skammâmáánu 8. peeivi. Ive nommâ lii tubdâstâspalhâšume...

Laapist lieggâsub oholoppâ ko kuássin ovdil skammâmáánu historjást

Moonnâm vástuppeeivi ehidispeeivi Njellimist mittedui 12,6 cekkid, mii lii uđđâ liegâsvuotâulâttâs Laapi kuávlust skammâmáánust. Jo iđedisiijâ mittedui paijeel 10 cekkid tave- já koskâ-Laapist, mii...