Oulu ollâopâttuvvâst tuállojii Tieđâalmostittem peeivih roovvâdmáánu 10.–11. peeivi. Mun lijjim tobbeen fáárust panelistin. Nube peeivi eromâš ohjelmin puohtui oovdân tieđâlâš čäällim sämikielân. Taat blogi ij lah njuolgâ referaat taan peeivist, pic eenâb-uv suogârdâllâm ton uáinust, magarijd jurduid totkee uáivist pozzeet tiettuu čäällim sämikielân. Tot, et sämikielâ ubânâssân kiävttoo tiettuu kiellân, ij lah jiešmeidlist čielgâ äšši. Ige totkin lah čielgâs, et sämikielân čállojeh tieđâliih teevstah.
Amahân te lii pyeri sárnuđ sämikielâin maaŋgâlovvoost. Puoh sämikielah láá tiettuu kiellân uđđâseh, já meiddei čäällimkulttuurist sämikielâi kooskâst láá stuorrâ iäruh. Tuše anarâškielâst láá Suomâ peln fastâ já šiev tääsi čäällimareenah, main ohtâ lii Anarâš aavis. Toi oovdân lii porgum korrâsávt.
Tiettuu puáhtá čäälliđ sämikielân kyevti sajan: Suomâ peln lii Sämikielâ já -kulttuur tutkâmseervi äigipajelostâ Dutkansearvvi dieđalaš áigečála já Taažâ peln Sámi dieđalaš áigečaalâ. Kuohtuin loostâin lii viärdásâšárvuštâllâm, mii meerhâš tom, et kyehti totkee toimâttâskode ulguubeln árvuštâllâv artikkâl tohálâšvuođâ almostitmân. Árvuštâlleekyevtis iävá tieđe čällee, ige čällee tieđe árvuštâllein maiden. Nubbe äšši tiäđust-uv lii tot, mon syeligâsâst ääši puáhtá árvuštâllâđ ko uáiná čäällimkielâ já tobdá jieijâs syergi ulmuid. Mut prinsiiplávt anonymiteet lii aainâs-uv uksâkozzâsân ”tähidum”. Dutkansearvvi dieđalaš áigečála lii JUFO-luokkaast 1 já Sámi dieđalaš áigečaalâ JUFO-luokkaast 3. Almostittemfoorum JUFO, suomâkielân Julkaisufoorumi, lii tieđâlii almostittem kvaliteet árvuštâllâm tuárjoo luokkajyehimsysteem. Luokkajyehimist láá nelji tääsi, moid puoh tieđâsuorgij kuávdáš olgoeennâmliih já päikkieennâmliih almostittemuálih juáhhojeh: vuáđutääsi (tääsi 1), njunoštääsi (tääsi 2), alemus tääsi (tääsi 3) já areenah, moh iä vala teevdi tääsi 1 kriterijd (tääsi 0).
Maaŋgâs eteh, et lii väädis čäälliđ tiettuu sämikielân. Vädisvuotâ oro lemin jieš sämikielâ, maaŋgâ-uv tääsist: vuosmuš čuolmâ lii čällee uáivist – must alnaan-uv. Lii korrâsub pargo finniđ jieijâs čäälliđ tiettuu sämikielân ko eenâblovokielân. Mondiet?
Nubbe čuolmâ sáttá leđe ortografia já meid kielâliih ráhtuseh. Veik te lâš-uv koččâmušâst akateemisávt škuávlejum totkee já mudoi hárjánâm čällee, te liijká sämikielah láá uáli harvii kiävtust tiettuu čälimist, ko taid verdid stuárráábáid kieláid. Luhhoost ortografisij čuolmâi čuávdimist vuosâiššeen tuáimá Kielâtekno ortografisâš tivvoomohjelm. Kielâopâlâš tivvoomohjelm kávná forgâ ain eenâb feeilâid ceelhâopâlijn ráhtusijn, ovdâmerkkân interferensfeeilâid teikâ puástu sajehaamijd. Taat ohjelm lii anarâškielâst huksiimist, mut tom puáhtá jo kevttiđ. Tágárij ohjelmijgijn čällee jieš puáhtá tärhistiđ teevstâ, mon maŋa kielâtäärhistmist lii máhđulâš vuáijuđ jieš teekstân.
Kuálmád vädis äšši lii sänirááju. Juáháš tobdá tom kivse, ko säneh váiluh sämikielâst. Totkee ferttee leđe utkáá já jieš rähtiđ jieijâs paargon taarbâšlijd já lohhee uáinust iberdettee saanijd. Stuárráábijn kielâin tággáár pargo lii maŋgii valmâšin porgum. Taam pargo ij pyevti mašinijgijn porgâđ – mudoi ko irâttiđ jurgâlemohjelmáin jurgâliđ muálkkáábijd kuálussaanijd säänist sáánán já tuáivuđ, et puáđus ličij monniigin tääsist tuhhiittettee.
Niäljád äšši lii tieđâlâš stijlâ: ulmuuh láá hárjánâm kevttiđ sämikielâ päikkikiellân já máttááttâskiellân, mut tieđâlâš kielâ stijlâ lii nubelágán. Tot lii intensiivlâš, virgálâš, motomin joba koškes. Tieđâlâš stijlâ kalga leđe argumentistee. Tot vuáđuštâl, viekkiistâl sierâ muulsâiävtuid já nannee jurdui vuoigâlâšvuođâ lohhei. Liijká tot kalga šievnáál lekkâsiđ lohhei já leđe iberdettee, čielgâ sämikielâ.
Viiđâd probleem sämikielân almostitmist lii sämikielâ lohheemarkkânij kärživuotâ: jis áigu čäälliđ almugijkoskâsáid markkânáid já finniđ huámmášume, te vátámâš lii čäälliđ eŋgâlâskiellân já valjiđ stuorrâ já uáinojeijee kuástideijee. Tien táásán sáttá leđe váddásub peessâđ. Aainâs-uv almostittemproosees lii hitásub ko ovdâmerkkân Tutkâmseervi äigičallust. Oppâčáittuseh – tego pro graduh – láá meid čáittuseh uáppee kielâmáátust, já toh piälušteh saijees tiettuu areenast. Vädisvuotâ pro graduin lii tot, et toh iä lah viärdásâšárvuštâllum. Luhhoost Sämikielâ já -kulttuur tutkâmservi lii váldám äššin almostittiđ äigičalluustis meid pro gradui čuákánkiäsuid. Já pro graduh láá tiäđust-uv šiev vuáđu meid tieđâlii artikkâl čälimân, já taan ääigi toh ovdedeh eromâš pyereest tieđâlii kielâ.
Kuuđâd kikse totkei lii käržis äigi čälimân. Tááláá ääigi totkee lii astottum eres pargoi keežild, nuuvt et äigi tutkâmân ij táátu kavnuđ meendugin valjeeht. Astottesvuotâ tiäđust-uv vaaigut njuolgist čallui miärán já toin naalijn meerees peeleest kääržib tieđâlii čälimân. Talle uárreeräätis lii vaalmâš: totkee ij oopâ čäälliđ sämikielân, tastko sun ij oostâ čäälliđ. Já tieđâliih äigipajeloostah almostuveh harvii tondiet ko iä lah tuárvi čalluuh.
Stuorrâ kulttuurtaho lii-uv iskâđ miälluđ vyestiviirdán já kevttiđ jieijâs sämikielâ artikkâlij já stuárráábij tieđâlij pargoi – tego náguskirjij – almostittemkiellân. Tánávt kannat porgâđ tast huolâhánnáá, et almostitmeh iä velttidhánnáá olegin alemuu tääsi JUFO-luokkaid já veik ollâopâttuv purssâ ij tievâgin siämmáá pyereest ko alemuu tääsi almostitmijgijn. Sämikielân čäällim tááhust lii ain siämmáš čuolmâ: sämikielân čäällim ij táválávtkin pyevti ennuv ruuđâ, veik tot lii stuorrâ kulttuurtaho. Mun lam luhhoost eellimstân oppâm tom, et munjin tivrâsumos ääsih láá lamaš tagareh, et toh láá lamaš suullân nuuvtá.
Sämitutkâmuš ruttâdem
Ruuđâst ko lii saahâ, te tutkâm eettisij ašij ohtâvuođâst savâstâllui meid sämitutkâmuššân kullee tutkâmpargo ruttâdmist. Sämitutkâmuš ruttâdem oro čielgâsávt lemin kyevtpiäláág äšši. Keevâtlávt taggaar sämitutkâmuš sáttá pyereest-uv finniđ ruttâdem, mast láá tiettuu uđâsmittee ääših já vorâs uáinuh. Vädisvuotâ lii kuittâg tot, et ruttâdeminstansijn ij ain lah tuárvi ibárdâs sämiaašijn. Tágáreh nurkkekodáliih uáinuh sättih leđe omâseh já raijiđ ucâmušâid olgos korrâ kištottâlmist. Jis vist tutkâmušah iä lohtuugin sämikielân mut ovdâmerkkân algâaalmugtutkâmân, sättih tágáreh haavah finniđ stuárráábijd-uv ruttâdmijd, veik sämitutkâmuš tieđâlâš árvu ličij-uv ollâgub.
Ruttâdem ucâmist kišto lii koorâs. Sämiucâmušah kištottâlleh paldâluvâi stuárráábij ucâmušâigijn. Ruttâdmist kalga leđe kuhes uáinu tast, moin naalijn tutkâmuš vaaigut vala love ive keččin-uv. Taggaar haavâst láá šiev máhđulâšvuođah finniđ ruttâdem. Mihheen sämiruttâráájuid ij kuittâg kosten lah kavnâmist, nuuvt et kalga tuše mättiđ čäälliđ šiev ucâmušâid já kištottâllâđ stuárráábij čäällimkielâi maailmist.
Pyeremuuh máhđulâšvuođah muu mielâst láá lamaš finniđ ruttâdem náguskirjetutkâmáid. Post doctor -tutkâmeh láá jo čuuvtij váddásuboh ruttâdiđ. Jiešalnees eenâb teikâ ucceeb vuárdoo, et totkee čođâlditáččij taid jieijâs pargoost. Ton maŋa tutkâmäigi ain káržu, jis ij jo ollásávt nuuvâ. Taggaar olmooš, kote lii ”tutkâmijdis tutkâm”, lijgo talle hovdim maailmân, mii lii aaibâs nubelágán maailm. Hovdim ij kuittâg kosten máttááttuu, mut taan maailmist piäsá aainâs-uv uuccâđ ennuv ruuđâid jieškođe-uv ruttâkäldest já uáppá kierdâđ ruđâlii epivisesvuođâ. Taat lii kale mudoi-uv totkei uápis tobdo.
Eettisiih ravvuuh
Uđđâ äšši sämitutkâmist láá eettisiih ravvuuh, moh láá kieskâd almostum. Eettisij ravvui rähtim aalgij ive 2018. Ravvui tyehin lii suullân 10 ihheed tassaaš väividâm tutkâmvaibâmvuotâ – tot, et ulguubeln puáttee totkeeh pottii já monnii, mut tutkâmpuátuseh iä maccâm. Tondiet lii-uv pajanâm juurdâ, et sämmiliih kalgeh jiejah aktiivlávt vaiguttiđ sämitutkâmân. Taat juurdâ mana algâaalmugmetodologia kulij: puoh, mii totkoo, meid macâttuvvoo. Ive 1974 vuáđudum Säämi instituut tiäduttij, et sämmiliih láá lamaš tuše tutkâmobjektin. Sämmilij jieijâs uáinuh siämmáin aašijn annojii ”meendu subjektiivlâžžân”, nuuvt et válduaalmug uáinu lâi toi uáinui paaldâst ”objektiivâš já lyetittettee”.
Eettisij ravvui rähtim ääigi pargojuávkku kuldâlij totkei já tuáimei uáivilijd já tom, mii etiikist vuordui. Sigga-Marja Magga noomât tom, et lâi ennuv saahâ tast, maggaar lii epieettisávt tohhum tutkâmuš. Taan vuáđuld lâi pyeri sárnudiđ tast, moin naalijn sämmiláid kyeskee aašijd puávtáččij eettisávt tutkâđ. Sämmilij ohtâvuođâst kalga väldiđ huámášumán ovtâstume. Sämmilijn lii vijđes uáinu suuvâst já tast, et sämmilâš tiätu šadda ovtâstume siste. Taan tubdâm lii-uv hástulâš. Eettisijn ravvuin mainâšuvvoo, et totkee ferttee tubdâđ ovtâstume, mut ravvuuh iä tom liijkágin miäruštâl. Adai totkee ferttee jieš porgâđ tuáváášpargo já viekkiistâllâđ tutkâmuš táárbuid sämmilii ovtâstume uáinust. Totkee ferttee jieš kavnâđ tom, mii suu tutkâmušâst lii ovtâstume. Taat lii kiddâ tast, mii totkoo. Jyehi tutkâmušâst ohtâ ovtâstume lii tieđâlâš ovtâstume, adai tot tieđâlâš pargopiirâs, mast tutkâmuš čálloo. Taan ovtâstuumeest lii ain alemus ovdâsvástádâs kocceeđ tutkâmuš kvaliteet já meid eettisijd peelijd. Tutkâm ovdâsvástádâs iä pyevti pooliitliih orgaaneh kyeddiđ.
Eettisiih ravvuuh pajaneh eromâšávt ovdâmerkkân tiervâsvuotâsyergi tutkâmijn já veikâba arkeologlijn tutkâmijn. Onnáá peeivi ij innig pyevti tábáhtuđ tot, et ovdâmerkkân häävdih kuáivojeh áávus káálui mittedemtáárbu keežild tagarij luvijgijn, et ”ele peri kuáivu meendu uáinojeijee saajeest”.
Eettisij ravvui ulmen lii meid uápistiđ sämmilijd já eromâšávt muštâliđ sämmilâžân-uv tom, mii lii suu vuoigâdvuotâ: ij lah mihheen pááguid uásálistiđ tutkâmáid, jis ij lah taggaar mielâ.
Tutkâmeettisávt puáhtá smiettâđ, mii ličij vuosmuš lävkki eettisávt kilelis tutkâm kulij. Sigga-Marja Magga noomât älkkees ravvuu: koijâd ravvuu sämmiliist! Taat lii-uv pyeri vuolgâsaje luvij orniimân.
Lukko já ilo tutkâmáid, moh šaddeh sämikielâi já sämikulttuur ävkkin!
Kove: www.rupixen.com (Pixabay)