Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást nelji mánuppaje kiđđuv já algâkeesi 2022. Suu algâalgâlâš juurdân lâi soottâđ kyehti mánuppaje, mut orroom voonâi neelji mánuppajan solidaarlâšvuođâst iärásij kuáttá. Taan artikkâlist kuávdáást láá suu muštoh suátikiedist.
Mun teeivâm Ralf Sirénáin Helsigist já sahhiittâlâm suu ton ääigist ko sun palvâlij ovdâlinjáást.
Vuosâuáinoin mun teeivâm movtigis almaa. Sun kuittâg muštâl, et juáháš, kote lii suáđist lamaš, puátá traumaigijn maassâd já et juáháš taarbâš ton maŋa tipšo já terapia. ”Tággáár terapia ij kale lah nuuvtkin pyereest uárnejum Suomâst, tastko ráávhu ääigi ij näävt korrâ terapian lah tárbu”, Ralf Sirén muštâl.
Suu suátiääigist láá tääl kuullâm kyehti ive. ”Maht tun vajah?” lâi muu vuosmuš koččâmuš jo puhelimist ko muoi soováin teivâdmist. Sun västid, et viehâ pyereest. Jieijâs mielâst sun lii 90 prosentid oovdiš Ralf, já sun iälá ain kuohtii ohhoost terapiast. ”Tot kale iššeed. Mudoi mun lam pargoost já poorgâm aašijd, moid mun lijkkuum. Vuosmuš ihe lâi viehâ lussâd.”
Ralf Sirén äigi Ukrainast lii kovvejum Marcus Lindqvist kirjeest Sotilas nro 13. Vapaaehtoisena Ukrainassa – Ralf Sirénin tarina (Suáldát nr. 13. Rijjâtátulâžžân Ukrainast – Ralf Sirén maainâs). Kirje lii almostum sehe ruotâ- já suomâkielân. Vistig sun ij halijdâm kirje ollágin, tastko sun ij halijdâm muštâččiđ suátiääigi ige mudoigin uáinám, et ličij porgâm maiden eromâšubboid ko iäráseh. Pyerebeht-uv sun halijdij heiviittiđ jieijâs maassâd ohtsâškoodán. Maaŋgah kirječälleeh iävtuttâllii sunjin ohtsâšpargo, mut sun hilgoi jurduu. Terapiapuudâi ääigi sun liijká čaalij ennuv muuštonmiärkkumijd. Loppâloopâst kirje kuástideijee finnij suu ohtsâšpaargon Marcus Lindqvistáin já lâi ton uáivilist, et sunnust šodâččij šiev pargopaarâ. Ralf Sirén kale muurâšt tom, et sun ij peessâm sahhiittâllâđ puoh taid ulmuid, kiäid sun lâi halijdiđ. Motomeh iä halijdâm fáárun kirjeprojektân, já maaŋgâs sist láá tääl viirrâm suáđist.
Čuávuvâš Javoriv-tekstâ lii pittá kirjeest, mast lii kovvejum tot puddâ, ko kiinii tuođâi irâttij koddeđ suu.
Javoriv
Riššomoottorij juullân kullui jyehi saajeest. Eennâm tuárgistij päävkitmij vyeimist. Ruopsissiähá ivne čuovvij tevkis alme, tastoo ruossâkirdemrakkeet iđestij polvâi kooskâst. Tot kiirdij muu kulij. Mun leggistâttim enâmân, mut rakkeet peškittij enâmân kukkeláá já pävkittij.
Mun kaččim mecciláá, miestuuh kiškuu muu pihtâsijd. Mun kaallim smavvâ jiäggáá rasta. Mun uuccim olssân syeje muorâruŋgo vyelni kuovttijn eres rijjâtátulijn. Nubbe sunnust lâi espanjalâš já nubbe ranskalâš. Mij huolâttijm, et mijjân puohháid lâi saje.
Ruossâkirdemraketteh sihâstii mii paajaabeln. Jurr-jurr-jurr. Ain eenâb päävkitmeh. Mun lijjim vises, et lâi monâmin áimuvolliittâs. Helikoptereh teikâ ruámustemmašineh. Toi stivrejeijeeh lijjii váldám mii moolânis. Sij puohtii tuše pacâttuv njaavhâstmáin meridiđ, kotemuš mist jámáččij. Kullui korrâ paavkâs. Leemnâvuárkán lâi teivâm rakkeet.
Mij lâim mottoom miinut ovdeláá koccám pävkitteijee, škäijee jienân. Áimularmâdmeh kullojii jyehi peeivi, mut tääl lâi tuotâtile. Mun oođđim ain pihtâseh pajalist, nuuvt et tarbâšij tuše cäähiđ kammuid juálgán, toppiđ ruámustemkiiveer já tomâliđ olgorääigi. Uuvsah lijjii áávus. Mun oinim pyellee táálui šiälgum uksârääigi kooskâst. Mun jorgettim já huáputtim jieččân juávhu almaid. Motomeh sist lijjii storgâgâm paaloost. Mun hokâttâllim sii.
Riššomoottor párgádij njuolgist mii kaasaarm alne. Ruossâkirdemrakkeet lâi vissâ uáivildum mijjân, mut tot teivâsij enâmân suullân čiččâmlov meetter keččin. Teedâpááru cuovkkij laasâid, lasâpitáh kirdâččii tuohu teehi já mij káškáttijm enâmân. Tubdui tego ličij kaččâm seinid vuástá. Mun kovrâsim pállun, vâi puohtim suoijiđ niskán já čolmijdân, ko topârig- já kovjâarve koočâi muu oolâ. Muu váimu juulhij kyehtčyet kerdid minuttist.
Ko aldaneijee riššomoottorij jienâ jooskâi kulluumist, mij nááđuim olgos syejisajestân. Išečuárvumeh rikkuu joskâdvuođâ. Ááimust šliämui suovâhaajâ, tullânjuoliih máálájii ááimu ruopsâdin. Saajeest lâi tievâ epioornig. Mijjân iä lam adelum árvumeerhah. Kiinii čuárvui koččomijd, iäráseh tuše jutâlii pirrâsis maht sáttojii.
Panikist leijee suáldát kaačâi muu kuuvl. Taa, sun eeđâi já keigij munjin loová tievâ maašinkiiveer lemnuid. Mun liččim halijdâm koijâdiđ, maid sun halijdij, et mun porgim toigijn, mut sun toomâi jo ovdâskulij.
Ohtâ juávkku čájádâlâi meecist lummâlaampu čuovâst. Iäráseh čuorvuu já kuččuu sii časkâdiđ laampu. Kiinii paajij ááimun. Mun irâttim finniđ jieččân juávhu čuákán. Motomeh lijjii kolmum. Sist lijjii jyelgist tuše uccpuvssiih já pajalist t-päiđi. Mittár lâi suullân nolláást. Mun-uv lijjim njuoskâm, mut koolmâs tubdui esken adrenaliin vaiguttâs lappuudijn.
Muu suormah tuárgistii adrenaliinvolliittâs maŋa.
Juávkkuduv hovdân suáđist
Suáđist kalga ubâ ääigi poollâđ jiegâs oovdâst, mut moin naalijn tien tiileest kalga hovdiđ? Muoi sárnoon vistig hovdiimist, tastko Ralf Sirén tooimâi jo oho Ukrainan puátimis maŋa juávkkuduv hovdân sierâ juávhuin. Sun lii reeseervluutnant Suomâ armeijast. Sust šoodâi hovdâ tondiet ko rijjâtátulij juávhust iä lamaš upseerin škuávlejum ulmuuh. Vistig sust lâi ovdâsvástádâs neljinubálov ulmust. ”Ovdilgo mij vuolgâttuim ovdâliinján, mun finnejim pákkum sierriđ juávhust tagarijd, kiäh iä heivim uásádâhân. Motomijn mun puohtim ettâđ tállân, et sij iä piergiiččii.” Iäruttem suijân lijjii eereeb iärrás narkotiikčuolmah, sukkârtavdâ, lođâsčuolmah teikâ hyenes sävrivuotâ. Sun muštâl, et olgos kirdám ulmuuh valdii hilgomis lussâdávt. ”Mij koolgâim čielgiđ sijjân, et pääccim ličij varâlâš sehe sijjân olssis já meiddei iärásáid. Sij puávtáččii išediđ Ukraina eresnáál ko suáldáttin.” Motomij puotâ hoovdah epidii. ”Mottoom suáldát ij ovdâmerkkân máttám pääččiđ mut sust lijjii kale eres šiev jiešvuođah.” Tágáráid ulmuid sij halijdii liijká adeliđ máhđulâšvuođâ oppâđ já juátkiđ. Ralf Sirén mielâst lii väädis ettâđ, kiäh piergiiččii suáđist pyereest. Lâi älkkeb uáiniđ, kiäh iä piergim.
Ralf Sirén mielâst lâi stressajeijee toimâđ juávkkuduv stivrejeijen: ”Mun irâttim finniđ moiváás tilán oornig. Mun toohim čielgâsin, maid mun vuordim jieččân vyelemuin, adelim čielgâ koččomijd já muštâlim puoh tom, maid mun tiettim. Mun lijjim luuhâm kiirjijd hovdimtááiđuin já hárjuttâllâm sehe äigiájánâsâin já pargoost. Mun irâttim kuáhtáđ jyehi suáldát ovtâskâs olmožin já tattum távjá macâttâs. Mun nuávdittim taggaar prinsiip, et tattum jieččân vyelemuu kiärduđ pákkumijd jieijâs sanijgijn. Toin naalijn mun puohtim leđe vises tast, et sun lâi iberdâm tehelumosijd aašijd.”
”Vuávám lâi maŋgii surgâd. Hoovdah hutkii ad hoc -čuávdusijd, moi tyehin lijjii távjá hyenes tiäđustâlmeh. Talle maŋgii šoodâi puástukove vajalii kievrâvuođâst. Tastko koččomrááhtus lâi hierakkisâš, mist vááilui máhđulâšvuotâ heiviittiđ jieččân eidusii tilán. Vááilui tobdo, et hovdáid puovtij lyettiđ. Mij puohah lâim tušástum ukrainalij hovdâi uumáátun. Mun toskástuvvim ukrainalij peerusthánnáávuotân. Čunoiseehah iä tarbâšum. Maskim ij tarbâšum. Lâi tušes hommá kuáivuđ syejikuopijd. Mun lijjim ain hárjánâm rahttâttâđ viärráámui.”
”Ukrainalijn lâi hyenes radiokuurâ. Lii čielgâs, et taarbâšmettum radioviestâdem kalga velttiđ. Ukrainalijn lâi hyenes jienâkuurâ-uv. Jis kavnâdâttâm haalijd velttiđ, te ij uážu larmâdiđ. Meiddei čuovâkuurâ lâi kiälbuttem. Lummâlamppu, tubbáákcokkiitteijee teikâ čuovâšliäđgoo sättih suávvilistiđ suáldát orroomsaje.”
”Meid korruptio lâi viärráás čuolmâ Ukraina suátivievâst.”
”Taištâlemhovdimsysteem vááilui aainâs-uv juávhu, juávkkuduv já komppania tääsist. Suáti lii eresmuđusâš ko videospellâ, mast spellest lii šiev kove ubâ taištâlemkiedist. Keevâtlávt mij ep uáinám maiden. Mij ep tiättám jieččân juávkkuskipárij sajaduv. Jis tyehin kullojii päävkitmeh, te ij puáhtám leđe vises, lâi-uv päččee vajalâš vâi jieijâs juávhu jeessân. Máhđulâšvuotâ kudduđ vajalâžân teikâ jieijâs juávkun lâi masaba siämmáá styeres.”
Ralf Sirén mielâst syemmilijd lâi älkkee hovdiđ: ”Sij tiettii, maid koolgâi porgâđ. Sij piergejii já suullân tiettii, mii sist vuordui. Iärásijd koolgâi pyerebeht hovdiđ. Mun tärhistim sii syejikuopijd, kuččum kuáivuđ kieŋâlubbooht, maskiđ jieijâs pyerebeht teikâ sirduđ sajan, mast lâi iästuttes pääččimsektor.”
”Suáldáttijd ij lam väädis motivistiđ, tastko puohah lijjii rijjâtátuliih. Vaigâdumos lâi uážžuđ sii pissoođ rávhálâžžân. Palo lii ain fáárust suáđist, mut tot lii kuittâg suu mielâst relatiivlâš toopâ. Puohah pollii. Tehelumos lâi kuittâg siäiluttiđ toimâmnavcâidis.” Ralf Sirén muštâl, et suátikiedist puoh enâmustáá paldettij epinjuolgâ tullâ, mii kačča paifakkist almeest. Talle puáhtá tuše uuccâđ syeje já tuáivuđ, et tot ij sattuuččii jieijâs puotâ. Toos ij pyevti jieš mahten vaiguttiđ.
”Syemmiliih iä oppâm ukrainalijn ennustkin maiden sotâmist. Mij ep halijdâm nuávdittiđ sovjetlittostiijlâ pic uárjimaailm vyevi. Mij halijdijm toimâđ suáldátohtâdâhhân epke riävvárjuávkkun. Mij škovlijm pataljoona toin naalijn, maid mij lâim oppâm Suomâ armeijast. Syemmilâš systeem lii idiootvises. Tot lii intuitiivlâš já ohtâkiärdán, já tom lii älkkee máttááttiđ kirjáás juávkun – nubenáál ko tiätu Nato-toimâmvyevih, moh láá uáivildum áámmátsuáldáttáid. Mij jieijah ornijm škovliittâs. Tot lâi čuuvtij pehtilub.”
Mun koijâdâm Ralf Sirénist, magareh jiešvuođah suu mielâst taheh hoovdâst lijkkuuttettee teikâ pyere hoovdâ. Sun västid, et lijkkuuttettee já pyeri merhâšeh sierâ aašijd. Sun jieš lii kiävttám piäluštâsvuoimij hovdimmaali: hovdâ kalga mättiđ aašijd, adai sun ferttee tiettiđ, maid sun parga já mondiet, tastko koččâmuš lii suu vyelemui jiegâst. Suu jieijâs hovdimfilosofia lii tiäđu jyehim čoođâčyevveht. Ego ferttee suu mielâst nuollâđ. ”Jis ij jieš tieđe maidnii, te tom-uv kalga pyehtiđ muštâliđ.” Ton lasseen sun iätá, et nube ij uážu pieijâđ taggaar tooimân, maid jieš ij lah vaalmâš porgâđ.
Sun muštâl tiilijn, main toimâ lâi suáđist varâlâš, já sun muštâlij iärásáid, et sun ij vissâ jieš tondiet monâččii tohon. Sun koijâdij ton tááhust, et lijjii-uv rijjâtátuliih. Suu mielâst ohtâ hoovdâ roolâin lii toohâđ jieijâs taarbâšmettumin, adai kalga ain huksiđ systeemijd. Tastoo mašineh já almaah tuáimih toin naalijn, et systeemân ij taarbâš jieš kuoskâđ.
Sun tiädut, et hovdâ kalga leđe meid rávhálâš. Suátikiedist ij pyevti panikistiđ. Nube tááhust sun noomât hovdâveerdis Radek, kii oroi ain polâmin, mut sun lâi kuittâg eromâš šiev hovdâ já siäiluttij pyereest toimâmnavcâidis.
Ralf Sirén smietâd, et hoovdâst ferttejeh meid leđe áárvuh sajestis: hovdâ kalga leđe vuoigâlâš já rehelâš já ferttee lattiđ juáhháin täsiárvusávt. ”Mun ettim vyelemuidân, et suátirikosij toohâm ij lah ok, ige sist ohtâgin toohâm taid. Juávhu ferttee škovliđ toin naalijn, et sij tuáimih olmânáál talle-uv, ko hovdâ ij lah fáárust. Nubij sanijgijn teknisâš máttu ohtuu ij lah tuárvi, adai hoovdâst ferttee leđe noonâ integriteet. Tágárijd hoovdâid mun jieš kunnijâttim enâmustáá. Vyelemuust kalga leđe tobdo, et hovdâ parga puoh suu piäluštem oovdân, jis sun kárttá varâlii tilán.”
Peiviohjelm suáđist
Mun koijâdâm, et lâi-uv suáđist mottoommuđusâš peiviohjelm. Ralf Sirén västid: ”Peeivih lijjii viehânáál siämmáámuđusiih. Juávkkuduvâi koččomsaajeest koccám lâi kuuđâ ääigi iđedist. Ton maŋa lâi iiđeedpittá, já čiččâm ääigi lâi juávhui iiđeedpalaver. Mun kuččum puoh pääihi alne leijeid tohon. Tobbeen monnui čoođâ, maid ton peeivi ääigi koolgâi porgâđ já magareh koččomeh lijjii puáttám paijeen. Toh olášuttojii. Siämmást mannojii čoođâ listoh, kii kuus-uv moonâi, já tärhistui, maht suáldátteh voijii já mudoi-uv keččui, lâi-uv miinii eromâšijd tábáhtum. Ehidist lâi palaver komppaniahovdáin, já tast lijjii fáárust puoh juávkkuduvâi hoovdah. Táin teivâdmijn lâi pyeri kuullâđ saavâid, já radiost saatij puáttiđ miinii olâttettee tiäđuid. Táválávt tiäđuštâllâmsaajeest poođij tiätu tast, et vajalâš lâi porgâmin maidnii. Talle koolgâi toimâđ jotelávt.”
Iđedisiijâ neelji suulâin juávkkudâh táválávt koccái kranatân. Tot lâi táválâš äigi ryeššilij suátitoimáid. Oovtâ já neelji kooskâst iđedisiijâ lâi joskâdub.
Streesâhaldâšem suáđist
Muoi sárnoon meid streesâhaaldâšmist. Mun koijâdâm, moin naalijn streesâ puáhtá haldâšiđ suáđist, eromâšávt aakuutlii stressâreaktio.
Ralf Sirén muštâl, et sun lii jieš feerim puoh kulmâ aakuutlii stressâreaktio tiijpâ Javorivist. Aakuutlii stressâreaktio ääigi olmooš jo-uv stoorgâg, paattâr teikâ siäilut toimâmnavcâidis aainâs-uv mottoom muudon.
Sun juátká, et Javoriv tábáhtusâst, mii lii kovvejum teevstâ aalgâst, suu jieijâs patâremreaktio lâi nuuvt vuáimálâš, et sust lii suullân 20 seekuunt muštopotkâ ton puudâst ko nubbe rakkeet teivâsij alda. Nube saajeest sun vist finnij storgâgâmreaktio, kovrâsij pállun já vuájui tievâslávt jieijâs smavvâ maailmân. Vaarâtiileest sun siäiluttij toimâmnavcâidis já stivrij iärásijd: ”Tääl mij porgâp näävt, tij monâvetteđ tuohu…” Storgâgâm olmooš ij vääldi ennuv vuástá. Sun tiädut: ”Talle koččomeh láá pyereh. Toh kalgeh leđe ovdâmerkkân tágáreh: ”Kaačâ tuohu!” teikâ ”Puohah auton!”
Streesâkillámnavcâi nonniimân sun noomât motomij aašijd. Vistig-uv sun tiädut valmâštâllâm já hárjánem merhâšume. ”Aakuutlii tiileest išedeh vuoiŋâmhárjuttâsah. Tastko vaarâ lii pisovâš, pulssâ já vorrâteedâ láá ain paijeen. Motomin ferttee mušteđ orostiđ, čokkáđ oovtsaajeest já vuoiŋâđ ráávhust veik vittâ miinut. Motomin puáhtá meid viälániđ váháš ááigán. Meiddei muusik muásut – eromâšávt taggaar muusik, mii lohtâs mottoom positiivlii muušton. Lii pyeri kuldâliđ taggaar muusik, mast šadda šiev tobdo. Suáđist láá ennuv paldee já uđđâ jienah já tubdâmušah, já toid hárján kuuloold. Vistig olmooš njuškee suáján talle ko miinii päävkit kilomeetter keččin. Maŋeláá, jis pävkittem ij lah aldeláá ko muádičyeđe meetter keččin, ij talle viišâ koskâldittiđ käähvijuhâmis tondiet ige pieijâđ torvokaperiskin uáivásis.”
Meid elleeh láá teheliih streesâhaaldâšmist. Ralf Sirén muštâl: ”Päikkielleeh-uv kierdih kraanaatšookist. Toh iä lattim táválávt. Toh lijjii hilgum, niälgum, palaskâm. Toh kiäsádâttii já toi čalmeh lijjii kuáruseh. Nube tááhust tain lâi pyeri orroođ mii kulen. Ain kiinii sierâdij toigijn, njaavhâi peelji tyehin já piemâi. Psykologisávt päikkielleeh lijjii šiev äšši. Toin naalijn suáldátteh finnejii aldavuođâ, kieresvuođâ já liegâsvuođâ, moh iä mudoi liččii suátiraddalâsâst kavnum.”
Suáldáttijn ij lam eromâš luámu, mon ääigi streesâ ličij puáhtám kepidiđ. ”Jis kiästnii aalgij leđe meendu korrâ liähtu teikâ jis sun ij mudoi lam tiervâs, te sun vuolgâttui 50 kilomeetter kiäčán suátiraddalâs tuáhá vuoiŋâstiđ mottoom piäiván. Ton maŋa sun poođij maassâd.”
Jäämmim lii ain mieldi
Ralf Sirén muštâl jäämmim mieldioromist: ”Jäämmim mieldiorroom muutij mii. Viehâvääldist, voorâst já päävkitmijn šoddii argâpeivääših. Jieijâs heiviittem lâi áinoo vyehi siäiluttiđ toimâmnavcâidis.”
Muoi sárnoon tast, et puoh suáđist fáárust lamaš suáldátteh iä kuássin maccâm páikkásis. Mun koijâdâm, maggaar tobdo suáldát monâttem lii juávkkuduv jođetteijei já juávkkudâhân. Ralf Sirén västid, et tast sij iä vissâ lamaš nuuvt čeepih, mut suátikiedist adrenaliin luávdá monâttâs, ige monâttem toobdon lah asto. Táválâš tobdo moonâtmist lâi suullân tággáár: ”Sun lâi šiev olmooš – vaahâg, et näävt keevâi. Mut sun lâi rijjâtátulâžžân suáđist já tieđij riiskâid.” Sij tollii joskis puudâ já muštâččii skipáris já motomin valdii smavvâ julástuv suu muušton. Mut maŋeláá puáttám jäämmimsaavah láá orroom čuuvtij vaigâdubbon, tastko talle lii eenâb äigi jurdâččiđ.
Ralf Sirén čielgee, et juáháš, kote vuálgá rijjâtátulávt suátán, ferttee smiettâđ já iberdiđ riiskâid. ”Tääl rijjâtátulâžžân vyelgee ferttee čonnâsiđ suátán ucemustáá ihepiälán.” Talle ko sun jieš vuolgij, te ulmuuh pottii já monnii, já muádi teikâ neelji mánuppaje palvâlemäigi lâi uáli táválâš. Sun smietâd: ”Tot lii máhđulâš, et eellim nohá suátikiedist, teikâ olmooš ruásnuluvá. Juáháš ferttee smiettâđ tom, puáhtá-uv sun eelliđ šiev eellim ovdâmerkkân jyelgittáá teikâ čolmijttáá teikâ ovdâmerkkân toin naalijn, et muáđoh láá moinnii naalijn pillâšum. Jis vuálgá soottâđ, te talle kalga vuáijuđ aššijd, maid jieš puáhtá kontrollistiđ. Ferttee meid anneeđ huolâ jieijâs psyykest. Já kalga mušteđ, et juáháš lii traumatisistum pááikán puáđidijnis. Tavdâmeerhâin lii iäru ulmui kooskâst, mut juáhháást láá traumah.” Tágárijd ravvuid sun jyehi tááhust adeličij taggaar ulmui, kote tääl smiättá Ukrainan vuolguu rijjâtátulâžžân.
Muttum uáinu elimist
Ralf Sirén muštâl: ”Soottâmmudo maŋa must lii nubelágán uáinu tast, mii lii tehelâš elimist. Suáti puáhtá uáinusân ulmuu pyeremuid já paamuid jiešvuođâid. Ulmuuh liijká išedeh kazijdis. Taat fiäráán vaaigut ubâ loppâeellim.”
Sun ij kaađâ Ukrainan vuolgus já meridičij tääl-uv siämmáánáál. Sun uáiná, et sun lii rávásmâm olmožin 10–20 ihheed suáđi keežild. ”Mun jiem peerust innig smavvâ aašijn siämmáá ennuv. Jiem stressaa innig meriaigij, tentij teikâ olmoošjuávkun sárnum keežild. Mun tiäđám, maggaar lii eelliđ rievtisnáál tiätu puudâst. Mun lam iberdâm, et mij eellip tuš ohtii. Muu siälun šoddâm häävih puáráneh. Jis iä puárrán, te mun oopâm eelliđ udoigijn.”
Ralf Sirénist lii čielgâ uáinu soođijn: ”Suáđih láá ain puátteevuođâst-uv. Historjákiirjijn puáhtá val čyeđe ive keččin luuhâđ Ukraina taištâlmist jiečânâsvuođâs peeleest. Olgoeennâmliih rijjâtátuliih mainâšuvvojeh vissâ jyelginootist. Mij lâim tuše uálgipersovneh suáđist, mast lâi saahâ ukrainalij sotâmist meendu kievrâ vajalii vuástá.” Sun uáiná kuittâg, et sun lii porgâm jieijâs uási.
Koveh: Ralf Sirén (suátikoveh) já Marja-Liisa Olthuis (Helsigist valdum kove)