Piäluštem­vuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštemvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi syeinimáánu 26. peeivi.

Hárjuttâsân uásálisteh suullân 250 olmožid já 25 fiävrud sehe Suomâ jáágárpriikaatist já Taažâ suáldátjuávhuin. Hárjuttâs jođetteijen tuáimá eeveerst Ari Mure.

”Hárjuttâs ääigi piäluštemvyeimih uážžuh jotteeđ já ijâstâllâđ koskâpuddâsávt meiddei priivaatmeecijn, já sij uážžuh kevttiđ Čevetjäävri škoovlâ stivrimkuádážin”, muštâlij jáágárpriikaat ovdâkoddehovdâ, eeveerstluutnant Jussi Annala Yle sahhiittâlmist. Jáágárpriikaat lii jo finnim Aanaar kieldâst love Čevetjäävri škoovlâ kevttimân. Hárjuttâs ääigi tot ij kuittâg ááigu kevttiđ magarijdgin priivaatrakânâsâid já -šiljoid.

Jáágárpriikaat lii váruttâm, ete hárjuttâs uáinoo já kulloo Kaamâs já Njiävđám koskâsii kuávlust eres lasseen hárjuttâsâst kevttum pávkkumpatrunij tiet.

Jáágárpriikaat lii juáhám hárjuttâsân kyeskee tiäđáttâs ovdâmerkkân puásuialmaid. Jáágárpriikaat ulmen lii hettiđ puásuituálu nuuvt uccáá ko peri máhđulâš sehe toimâđ nuuvt, ete luándu ij vahaduu. Luándust jotteem ij taarbâš raijiđ hárjuttâs ääigi.

Jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâsah uárnejuvvojeh kuohtii ivveest. Hárjuttâsâi ulmen lii testađ viärjukenigâsvuođâlij já piäluštemvuoimij pargovievâ tááiđuid sehe sii valmâšvuođâ toimâđ jieškote-uvlágánijn pirrâsijn. Taan ive oovdeb RYSKE-hárjuttâs tollui Kärigâsnjaargâst uđđâivemáánu 29. peeivist kuovâmáánu 4. piäiván.

Käldeeh:

– Parisataa sotilasta rymistelee pian Inarin metsissä – Puolustusvoimien harjoituksessa saatetaan käyttää yksityisiä maita (yle.fi)

– Jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs (maavoimat.fi)

– Jääkäriprikaatin valmiusyksikkö harjoittelee Karigasniemellä (maavoimat.fi)

– Jääkäriprikaatin valmiusyksikön RYSKE-harjoitus (www.inari.fi)

Kove: Richard Allen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....