Puolâšváruttâs

Áimutiettuu lájádâs lii lopedâm sälttipuolâšijd ubâ riijkân já adelâm penttâ puolâšváruttâs. Puolâš puáhtá kulloo leđe motomij soojij joba 25–35 cekkid. Mun ferttiim ettâđ, et vistig tot oroi jo huávrin. Tälvikyevdilist sáttá leđe puolâš, já tot kulá áášán siämmáánáálá ko muottuuh já skammâ-uv. Lii-uv miinii muttum taan maailmist, ete táválii tälvisijvoost kalga váruttiđ sierâ? Já ko te váhá smietâdim, te kalehân tast jo pottii mielân muáddi ääši. Vistig-uv mun luuhim lase, já jis fakkist kalmeet 10–20 ceehi kolmâsubbon ko táválávt, te amahân tot vaaigut maaŋgâ áášán kost peri maailmist. Já nubben, ulmuuh eromâšávt mäddin iä lah veltihánnáá kuássin eellimstis feerim taggaar täälvi, mii lii tobbeen-uv lamaš táválâš aainâs-uv vala 1900-lovo loopâst. Iäba toh tälvišooŋah lah kulloo tavveengin lamaš innig siämmáánáálá ennustmist ko ovdil, já tast láá puárásub sämmiliih sárnum jo paijeel 20 ihheed.

Já veikâ táálui ulguubeln tälvi ličij-uv ain siämmáš ko ovdil, te mij lep muttum já eellim lii muttum čuuvtij jo tai 20 ive siste-uv. Ain stuárráb uási mist puohâin pargeh já viettih eellim enâmustáá táálui já rakânâsâi syejeest, te mahtpa mij huámášiččijm teikâ tubdâččijm šooŋâid já mátáččijm rahttâttâđ siämmáá pyereest ko ovdil.

Ijge ”ovdilgin” ain puoh moonnâm tegu koolgâi: masa ubâ Aanaar kieldâ orostij sajasis 50 ceehi puolâšij tiet ive 1999 aalgâst, forgâ eidu 25 ihheed tassaaš. Mun lijjim talle 13-ihásâš, lijkkojim eenâb kirjijd ko saveháid já lijjim tuše iiloost ko jiem tarbâšâm moonnâđ škoovlân ijge kihheen karbâm olgos “navdâšiđ riskâááimust”. Tommittáá muštám ton ääigist já lam kuullâm já luuhâm, ete maaŋgâ moodeern táálust pieđgânii čäcipocceeh ko lieggiittem cuovkkânij šleđgâpotkânem tiet. Tot šoodâi maaŋgâ tálutuálun tivrâsin. Ubâ kieldâ lijjii jo valmâšeh evakuistiđ-uv, jis šleeđgâ ij finniiččii forgâ.

Jis historjálávt smiättá, te talle ij lamaš vala hirmâd kuhháá tast, ko majemuuh fastâ assum tááluh Aanaar kieldâst lijjii finnim šleeđgâ 1980-lovvoost. Mii ton maŋa nubástui eellim oornigist eromâš kolmâ tiilij iähtun, já lii-uv puoh tääl pyerebeht? Lep-uv mij Suomâst tuođâi arktâsii mättim njunošrijkkâ tääl, tegu rijkkâimago rähteeh rámmojeh – já lii-uv mist ain Säämist jieččân ärbitiätu já -táiđu piergiđ korrâ tälvitiilijn? Ušom mij lep ain eenâb já eenâb šleđgâ- já vyeimilájádâsâi kieđâkeččeeh, vâi mii jyehipiäiváliih piergâseh tuáimih, tááluh lieggâneh já čääci kolgá. Ijge tot lah hyeni, ete mist láá piergâseh já rustigeh iššeen. Tááláá tavekuávlu piergimtiätu já -táiđu tiättojeh-uv vissâ tääl tast, ete mij mättip leđe váruguboh já muštottiđ tast, ete tälvikyevdilist sáttá tuođâi puolâštiđ.

Neeta Jääskö

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...