2023 lii lamaš uáli jo torvolâš ihe jotoluvvâst

Jotolâhtorvo munearvâlus mield jotolâhtorvolâšvuotâ lii puáránâm ive 2023. Jotoluvvâst kiäinui alne jämmei meeri lii vyeligub ko ovdil. Ovdánem uáinoo eromâš pyereest persovnautoi torvolâšvuođâst.

Statistiikkuávdáá munetiäđui já Jotolâhtorvo čokkim lostâtiäđui vuáđuld jämmei meeri jotoluvvâst maađij alne ive 2023 lii onnáá peeivi tiäđui mield 171 olmožid. Lii vyerdimist, et taat meeri ucánjáhháá stuáru talle ko statistiik peividuvvoo algâivveest. Lopâlâš loho čiälgá esken ive keččin.

”Ko lohhojeh jotoluvvâst jáámmám ulmuuh, te iveh 2022 já 2023 láá kuohtuuh lamaš hirmâd torvoliih. Mut ton tääsist, moos kalga viggâđ, mij lep kuittâg ain kukken. Suomâ uđâsmitij čonnâsummees jotolâhjämimij já viärráás ruásnuluumij vyeleedmân toin naalijn, et toh vuáláneh ihán 2030 peelijn ive 2020 tääsist. Taat meerhâš ucceeb ko čyeti jämimid jotoluvvâst ivveest, já toos lii val mätki”, iätá Jotolâhtorvo tutkâmhovdâ Marja Pakarinen. Sun čielgee Anarâš aavis toimâtteijei, et čonnâsume uđâsmittem vuáđuduvá nuuvt kočodum maađijjotoluv nollávision. Taat ulme lii fáárust meid haldâttâhohjelmist: ”Haldâttâh piäjá jotolâhtorvolâšvuođâ pyeredem ulmen tom, et Suomâst iä tábáhtuu ollágin jotolâhjämimeh ive 2050. Koskâmudo ulme lii ivveest 2030, kuás jämimij meeri kolgâččij leđe vuálá 100 olmožid ivveest. Uulmán peessâm váátá maaŋgâid sierâ tuáimeid já sist šiev ohtsâšpargo. Torvolâšvuođâ pyereedmist láá fáárust vuájáánteknologia, jotolâhvuovij já pirrâs ovdedem já toi paijeentoollâm, liävtu anneem čalmeest, poolis kocceem, jotolâhpajasšoddâdem, aalmuglâš viestâdem já nuuvt ain.”

Marja Pakarinen čielgee Anarâš aavisân ain, et jotolâhtorvolâšvuođâ puáhtá já kalga pyerediđ maaŋgânáál. Ovtâskâs ulmuu uáinust juáháš puáhtá piäiválávt anneeđ huolâ torvopiergâsij kevttimist, leđe várugâs já väldiđ huámášumán iärásijd-uv maađij alne. Siärvusijn tego pargosoojijn, škoovlâin, peivipaaihijn já kieldâin lii máhđulâš ovdediđ jotolâhtorvolâšvuođâ, viestâdem já olášuttiđ jotolâhpajasšoddâdem. Ohtsâškode tääsist vist kalga anneeđ huolâ tast, et paargon kávnojeh resurseh, já meiddei lahâasâttem já pooliitliih miärádâsah ovdedeh jotolâhtorvolâšvuođâ. Sun iätá, et meiddei uáivádittee amnâsij kiävtu estimân jotoluvvâst annojeh pehtilis pargovyevih, ovdâmerkkân alkoluuhâ kiävtu vijđedem já promillerääji finnim pyeráinvyejimân já šleđgâčiehčâmluávdán.

Nuorâ vuorâsulmui jämimeh jotoluvvâst láá kiäppánâm

Ko uđđâsumos munetiäđuid verdid ive 2022 lovvoid, te jotolâhjämimij kiäppánem vuáttoo masaba jyehi ahejuávhust. Stuárráámus nubástus pyereeb kuávlun lii tábáhtum nuorâ rävisulmui juávhust. Ive 2022 21–24-ihásij juávhust tuššii ohtsis 21 olmožid, ko vist ive 2023 láá tuššâm käävcis. Šiev uuđâs lii meid tot, et moottorvuájánijn iä lah munetiäđui mield tuššâm ollágin vuálá 15-ihásiih, Marja Pakarinen muštâl.

Maađijkevttei juávhuin torvolâšvuotâ puáránij eromâšávt persovnautoi mađhâšeijei uásild. Eres maađijkevttei juávhuin jämimân tuálvum luhottesvuođâi meeri lâi suullân siämmáš ko tijmáin munetiäđuin-uv.

”Vuálá 100 jämimid persovnautoin lii uáli jo vyeligâš meeri. Taat ij lah vuottum maaŋgâlov ihán. Ovdâmerkkân jotolâhmeerij ovdánmist iä lah tábáhtum stuorrâ nubástusah ko taid verdid ovdebáá ihán”, Marja Pakarinen čielgee Anarâš aavisân já čuujoot jotolâhtorvolâšvuotâstrategian 2022–2026, mii tuálá sistees ohtsis 103 toimâd jotolâhtorvolâšvuođâ pyereedmân.

Käldeeh:

– Liikenneturvallisuusstrategia 2022–2026 (julkaisut.valtioneuvosto.fi)

– Vuosi 2023 ennätysturvallinen liikenteessä (www.liikenneturva.fi)

Kove: Kosti Keistinen (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...