21. Ijâttes ijjâ ‑festivaal uárnejui Anarist porgemáánu 15.–16. peeivi

Taan ive Ijâttes ijjâ ‑festivaal uárnejui jo 21. tove ton historjást. Anarâš aavis eelij pääihi alne Sajosist keččâmin, maht festivaalsaajeest moonâi. Festivaalkyessin lijjii hirmâd ennuv páiháliih já kukkeláá-uv puáttám uápisulmuuh.

Toimâtteijen kiergâttim eidu mudágávt njuárustemkištoid.

Festivaalist peesâi čäittiđ jieijâs njuárustemtááiđuid.

Ohjelm

Tuorâstâh

Festivaal aalgij jo tuorâstâheehid Ellinor konsertáin Wilderness Hotel Juutuast. Jieš festivaalpeeivih lijjii vástuppeivi já lávvárdâh adai porgemáánu 15.–16. peeivi.

Vástuppeivi

Vástuppeeivi ohjelmist lijjii Kaʹrjjlest saaʹmi jânnmid ‑konsert (anarâškielân Kärjilist nuorttâlij enâmáid). Taat haahâ lii Anna Lumikivi, Erkki Lumisalmi, Amanda Kauranne já Emmi Kuittisii mätki kulttuuráárbán já jieijâs madduid. Ive 2020 álgám haahâ totká nuorttâlij já kärjillij ohtsii äärbi já sierânâsjiešvuovijd. Haavâ puáđusin almostui skammâmáánust skiärru, mii ovtâstit uđđâ já ärbivuáválii, nuorttâlii já kärjillii aalmugmuusik. Karjalasta kolttien maille ‑skiärru lâi meid Emma Gaalast Vuoden etno 2024 ‑iävtukkâssân. Juávhu ohjelmân kuleh vuáttumlavluuh, leuʹdd, tánssámlavluuh, čiärrumlavluuh sehe puáris oskomušah muusik häämist nuorttâlâškielân, kärjilkielân já suomâkielân. Vookaalärbivyevih láá kuávdáást, mutâ ohjelmân kuleh meid maaŋgâmuđusiih akustliih čuojânâsah.

Áššu-trio vist lii tobdos muusikist, mii finnee inspiraatio tavesämikielâlijn juáigusijn. Ulla Pirttijärvi lii lávdástâm Tave-enâmij lasseen pirrâ maailm jo paijeel kulmâlov ihheed. Kenneth Ekornes já Olav Torget vist lává jazz- já maailmmuusikkiedist tobdoseh já hárjánâm musikkáreh. Áššu oovdânpuáhtá Ulla Pirttijärvi nuottim já juávhu heiviittem ärbivuáválijd juáigusijd.

Ucjuvlâš ráp-artist Yungmiqu ađai Mihkku Laiti ovtâstit jieijâs muusikist korrâ ráp-muusik nuotâid elektronlii muusik elementáid. Sun lii Anarâš aavis sahhiittâlmij vuáđuld eromâšávt nuorâ ulmui kooskâst uáli piivnoh.

Ella Marie lii tobdos pirrâ maailm, tastko sun vuoitij Taažâ Stjernekamp-ohjelm ive 2018. Taan ive sun lii algâttâm soolokarrieeris. Sun oovdânpuáhtá popmuusik, mii ij lah mahten čonnum ááigán.

Lávvárdâh

Lávvárduv ohjelmist kuávdáš äššin lâi ärbivuáválâš sämimuusik. Tom oovdânpuovttijn vistig jyeigeeh Anna Näkkäläjärvi-Länsman já Petra-Biret Magga-Vars. Sunnuu maŋa vuárust lâi nuuvt kočodum Talent Stage uđđâ sämiartistáid, kiäh iä vala lah nuuvtkin uáppáseh, mut sij láá vissásávt puátteevuođâ noomah.

Ärbivuáválii sämimuusik ovdâsteijeeh lijjii Anna Morottaja, Beaska Niillas já Sárá Nilut.

Ante Aikio lii čepis jyeigee, já sun lii juoigâm ubâ avvees. Sun lii meid čáállám kyehti roomaan já nooveelčuágálduv sämmilii mytologiast.

Kajsa Balto lii majemui ivij vuáháduttâm jieijâs sajattuv ohtân merhâšitteemussân jiennân Taažâ muusikkiedist. Sun puáhtá ulmuid oohtân, já suu lávlum lii herkki já tievâ merhâšuumijn.

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio vist ovtâstit sämmilii juoigâmärbivyevi modern elektronlii muusikân. Hildá Länsman lii ohtâ Säämi muusikmaailm čepimuin lávloin já jyeigein. Tuomas Norvio lii syemmilâš jienâvuávájeijee, nuotâsteijee já pyevtitteijee, kote haaldâš muusik maaŋgâpiälásávt.

Eehid majemuš artist SlinCraze lâi Taažâ Maazist vuolguš ráp-artist. Sun lii lamaš algâaalmug hiphop kuávdáš jienâ jo ive 2004 rääjist. Suu skipárin läävdi oolâ pajanáin Ailu Valle já anarâš Amoc.

Ulmuuh festivaalist

Sani Kurkinen já Harri Kettunen vuobdijn liipuid siisâpuátteid. Sunnui eromâš kijttoseh tast, et suoi ornijn Anarâš aavis toimâtteijee siisâ – toimâtteijee lâi nomâlâssân vájáldittám almottittiđ media ovdâsteijen fáárun.

Sani Kurkinen já Harri Kettunen

Henna Tervaniemi lii porgâm jo maŋgâ ive festivaalist rijjâtátulâžžân. Taan tove sun lii lamaš ceggiimin festivaalsaje koskoho já lâi monâmin purgáđ tom pasepeeivi. Tast lii ain korrâ pargo. Henna lii kiergânâm kuldâliđ váhá muusik-uv. Vástuppeeivi sun halijdij kuldâliđ Kaʹrjjlest saaʹmi jânnmid  ‑muusik. Mun teivim suin lávvárduv, já talle sun lâi vuordâšmin njuárustemkištoi nuuhâm. Suu iššeed Marko lâi taid stivriimin. Henna ááigui lávvárduv-uv kuldâliđ ucánjáhháá muusik já eelliđ raavvâdviäsust herskustâlmin ovdil pááikán vuolguu.

Henna Tervaniemi

Anna Morottaja, Kuobžâ-Piäká Ánná, lâi lávvárdâheehid anarâš artist. Sust lâi festivaalijn pyeri fiilis já ilolâš tobdo. Mun halijdim tiettiđ, maht sun ain väljee liivđijd, maid sun áigu livđuđ kuldâleijeid. Sun muštâl, et muusikpitái valjim lii ain peeivist, šooŋâst já mielâtiileest kiddâ. Sun váldá huámášumán meid tom, magarijd pittáid ulmuuh láá kuullâm ennuv já magarijd vist iä ollágin. Lávvárduv sun ááigui livđuđ loddelivđe, elleelivđe já meid livđe ulmust.

Anna Morottaja

Čiŋŋâčeppi Ami Avellán lii vyebdimin jieijâs tuoijum soljoid já čiiŋâid Saijoos viäskárist. Lam ovdil-uv ihástâllâm taid Aanaar-ohoi ääigi. Motomeh čiiŋah láá munjin eromâš uáppáseh, tastko lam uástám taid sust. Ami muštâl, et eidu tääl sust lii keesi hoppuumus oholoppâ. Sun lii iho vuáijám Oulust Anarân, vâi sun pesâččij aainâs-uv oovtâ piäiván Ijâttes ijjâ ‑festivaalân. Sun lii jo kiergânâm leđe Design-torist já Taiđui iijâst fáárust.

Ami Avellán

Festivaalkuosijgijn mun sarnum taan ive ohjelmist já tast, et taan ive fáárust láá ennuv nuorâb ahepuolvâ taidâreh, kiäin vissásávt-uv Säämi kulá maŋeláá-uv aldemui ivij. Ruska Haavisto, Eeti Huikku já Felix Mäkelä lijjii puáttám kuldâliđ muusik, keččâđ oovdânpyehtimijd já teivâđ skipárijgijn já artistijgijn. Sist ij lam kihheen eromâš jiellâhartistijd taan tove, mut smavvâ smiettâmáin Eeti liijká paijeed Yungmiqu, kote lii eromâš piivnoh suu jieijâs uáppei kooskâst. Eeti lii čiävláá tast, et tääl sun puáhtá uáppeidis muštâliđ, et sun lii jieš-uv teivâm Yungmiquin.

Ruska Haavisto, Eeti Huikku já Felix Mäkelä

Sofia já Alina Morottaja lává puurâdmin ejijnis Samâláin Saijoos raavvâdviäsust, ko mun teeivâm sunnuin. Sunnuu mielâst festivaalijn lii lamaš eromâš hävski algâttiđ purâdem pajalâssáin já esken ton maŋa puurrâđ olmâ purrâmuš. Mun suávvilistám, et motomin mun-uv ohtuu orodijnân puurâm vistig lahcâjieŋâ já talle esken sirduum olmâ evvisáid. Mut taan uđheest mij ep tiäđustkin ááigu meendu vijđáht muštâliđ. Festivaalijn kalgeh pääcciđ áimoid syeligâsvuođah.

Sofia já Alina Morottaja ejijnis Samâláin

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum čiččâm peeivi (6.10.–13.10.) ääigi. Virgáliih palhâšumeh láá juohhum talhâstiettust, fysikist, kemiast, kirjálâšvuođâst já ráávhust. Toi lasseen lii juohhum palhâšume...

THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist....

Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari...

Viermipaŋkki­mäksim euro­kuávlust ornášuu­škuát love sekuntist

Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist...

Windows 10 toorjâ nohá 14.10. – tiäđáh-uv máhđulâš­vuođâst vijđedum torvolâš­vuotâ­peividmáid?

Microsoft looppât Windows 10 ‑kevttimvuáháduv torjuu roovvâdmáánu 14. peeivi. Ton maŋa kevttimvuáhádâh tuáimá vala, mutâ toos ij innig finnii tiätutorvopeividmijd ige ereskin peividmijd. Taat meerhâš...