Säämi Kielâkäldee lii Suomâ Aalmuglâš­kirje­rááju ive äššigâs 2025

Suomâ Aalmuglâškirjerááju lii mieđettâm Ive äššigâs 2025 ‑palhâšume sämmilij ohtâsii tave-eennâmlii äššitobdeeorgaanân Säämi Kielâkäldei.

Säämi Kielâkäldest lii ovdâsvástádâs eres lasseen koordinistiđ, nonniđ já ovdediđ sämikielâi tave-eennâmlii ohtsâšpargo. Kielâkäldee västid sämikielâi tipšoost já tuáimá sämikielâi terminologiapargo tehálumosin auktoriteetin. Säämi Kielâkäldest pargeh ohtnubáloh parged viiđáin sämikieláin.

Suomâ Aalmuglâškirjerááju agâstâl valjiimis toin naalijn, ete Säämi Kielâkäldee lii lamaš tehálii roolâst tavesämikielâlij teermâi auktorisistmist Almolii Syemmilii Ontologian (su. Yleinen Suomalainen Ontologia ađai YSO). YSO paijeentuállen lii Aalmuglâškirjerááju, mii lii ennuv kiävtust ovdâmerkkân kirjálâšvuođâ kuvviimist. Aalmuglâškirjerááju lii vijđáht annaam ävkkin Säämi Kielâkäldee auktorisistem sánáduv. Kirjerááju sánádâhpargoost pajanâm iävtuttâsah láá tolvum Säämi Kielâkäldee tavesämikielâ kielâlävdikoodán kieđâvuššâmnáál. Linjiimeh já avžuuttâsah, moh láá šoddâm taan ohtsâšpargo peht, láá valdum huámášumán maaŋgâpiälásávt YSO paijeentolâmist. Taah tavesämikielâlii kielâtipšom miäldásiih teermah láá vijđásubbooht levânâm meid eres vuáháduvváid já palvâlussáid, ovdâmerkkân Finna-uuccâmpalvâlusân.

”Pyeri ohtsâšpargo sämiorganisaatioiguin lii lamaš kuávdáást Aalmuglâškirjerááju sämikielâi torjuu oovdedmân. Sämmilij jieijâs kielâtipšom já normâdempargo lii tot vuáđu, mon oolâ Aalmuglâškirjerááju tavesämikielâ termâpargo kalga puátteevuođâst-uv vuáđuduđ”, muštâl Aalmuglâškirjerááju palvâlushovdâ Katja Hilska-Keinänen.

Säämi Kielâkäldee uáiná palhâšume áárvustanneem merkkân já meid ovdâsvástádâssân juátkiđ sämikielâi ovdedempargo. Palhâšume čáittá meid, ete ohtsâšpargo kannat porgâđ.

”Nuorâ já ain uccáá tubdum organisaation Ive äššigâs ‑palhâšume lii stuorrâ kunnee já kievrâs viestâ tast, ete Aalmuglâškirjerááju ana áárvust sämikielâid já tuođâi haalijd nonniđ toi sajattuv”, illood Säämi Kielâkäldee jođetteijee Mika Saijets. Suu mield palhâšume muštâl Säämi Kielâkäldei, ete organisaatio parga tehálii pargo, já siämmást tot movtijdit juátkiđ taam pargo. Palhâšume paajeed meid tehálijd koččâmušâid tast, maht sämikielâi sajattuv puávtáččij ain‑uv nonniđ máttááttâsâst, digitaallijn palvâlusâin já sánádâhpargoost. ”YSO tavekielâlii versio rähtim lii puáhtám sämikielâ pyerebeht uáinusân digitaallijn pirrâsijn, pyeredâm tuáváduvâi kavnum já tuárjum sämikielâi sajattuv sehe akateemisii já bibliograafisii pargoost”, muštâl Saijets.

Ive äššigâs ‑palhâšuumijn Aalmuglâškirjerááju haalijd luptiđ uáinusân tehálii ohtsâšpargo toi äššigâsâiguin, kiäh kevttih kirjerááju materiaalijd já palvâlusâid. Palhâšume vyeitten pyehtih leđe ovtâskâs ulmuuh, tutkâmjuávhuh teikkâ organisaatioh. Taat lii 14. kerdi ko Suomâ Aalmuglâškirjerááju lii juáhám Ive äššigâs ‑palhâšume.

Käldeeh:

Vuoden asiakas 2025 on Sámi Giellagáldu (www.kansalliskirjasto.fi)

Giellagáldu viktig för finsksamisk översättning – får pris (www.svt.se)

Sámi Giellagáldu lea Suoma Álbmotgirjeráju jagi kundár 2025 (yle.fi)

Jagi áššehas 2025 lea Sámi Giellagáldu (www.giella.org)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...