Kielâ ličij, mut tom ij uážu kevttiđ

Aanaar kielâpiervâleh láá tääl varrim, já motomeh tävireh iä lah valdum fáárun. Persovnlávt mun murâštâm enâmustáá tom, et kiirjijd ij lah puáhtám tuálvuđ uđđâ sajan. Taat čuolmâ lii uáli jo styeres.

Ubâ Suomâst váidoo, et párnái já nuorâi luuhâmtáiđu ij lah meendugin áhtánâs. Meid tiäduttuvvoo tot, mon tehelâš lii párnáid já párnáigijn oovtâst luuhâm. Jis juurdâš čuolmâ ucceeblovokielâ iähtun, te talle taat čuolmâ lii vissásávt maaŋgâkiärdásâš, tastko kielâ ij kulluu siämmáá ennuv ko eenâblovokielâ. Kale anarâškielân-uv lii tárbu luuhâđ párnáid já párnáigijn, ij tast lah iäpádâskin.

Ko kielâpiervâltoimâ aalgij, mihheen ij lamaš luuhâmnáál anarâškielân. Já ko kirjij kuástidem lii tiivrâs já ko seervi naavcah láá kuhháá moonnâm piervâl haldâttuv juurâtmân, te ij lah lamaš tile kuástidškyettiđ párnáikiirjijd tađegin verd ko ličij lamaš tárbu. Kielâpiervâlpargeeh láá ivij mield jiejah jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân já lijmim sämikielâlii jurgâlus suomâkielâlii teevstâ oolâ. Návt láá šoddâm uđđâ kirjeh, maid siäsáh já párnááh láá oovtâst luuhâm. Taah lijmejum jurgâlusah iä lah kosten vuobdum, pic toh láá lamaš ovtâskâs pitáh tuše piervâl jieijâs kiävtun.

Taam čälidijnân mun čuážum kielâpiervâltáálust jurgâlusâi paaldâst já rekinistám, et kielâpiervâlist láá jurgâlum ohtsis suullân čyeti kirjed! Taathân lii jo ohtâ tievâ ilddeš. Motomijd kiirjijd mun lam jo muáddi peeivi ovdláhháá tuálvum jieččân pááikán já tuđhâdâm taid pyerebeht, nuuvt et toh kirjeh iä oinuu uđâskooveest. Toh kirjeh, maid lam jieš luuhâm čoođâ, láá kielâ tááhust šiev oornigist, nuuvt et smavvâ kielâtipšomáin taid finniiččij teddilemoornigân.

Museo lii tääl kiddiistum kielâpiervâlkiirjijn. Nuuvt mun-uv lam perustum tain. Mun lam ton uáivilist, et mij tarbâšep jotelávt Čyeti párnáikirjed -proojeekt anarâškielân. Mij kolgâp piäluštiđ täid piervâlij jieijâs jurgâlusâid já almostittiđ taid olmâ kirjen – taggaar kirjen, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš peesih ilodiđ šiev luhâmušâst. Mij suittep museistiđ kielâ esken talle ko puoh materiaal lii vistig mii jieččân kiävtust. Pargon šadda kavnâđ jurgâlusâid. Uási mun lam jo kavnâm-uv.

Kiisun ruttâdeijeid mii täälgis piäluštičij tággáár stuorrâ čuolmâ oovdâst? Porgâmmielâ mist ličij, ige áámmáttáiđugin mist innig vááilu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...