Kielâ ličij, mut tom ij uážu kevttiđ

Aanaar kielâpiervâleh láá tääl varrim, já motomeh tävireh iä lah valdum fáárun. Persovnlávt mun murâštâm enâmustáá tom, et kiirjijd ij lah puáhtám tuálvuđ uđđâ sajan. Taat čuolmâ lii uáli jo styeres.

Ubâ Suomâst váidoo, et párnái já nuorâi luuhâmtáiđu ij lah meendugin áhtánâs. Meid tiäduttuvvoo tot, mon tehelâš lii párnáid já párnáigijn oovtâst luuhâm. Jis juurdâš čuolmâ ucceeblovokielâ iähtun, te talle taat čuolmâ lii vissásávt maaŋgâkiärdásâš, tastko kielâ ij kulluu siämmáá ennuv ko eenâblovokielâ. Kale anarâškielân-uv lii tárbu luuhâđ párnáid já párnáigijn, ij tast lah iäpádâskin.

Ko kielâpiervâltoimâ aalgij, mihheen ij lamaš luuhâmnáál anarâškielân. Já ko kirjij kuástidem lii tiivrâs já ko seervi naavcah láá kuhháá moonnâm piervâl haldâttuv juurâtmân, te ij lah lamaš tile kuástidškyettiđ párnáikiirjijd tađegin verd ko ličij lamaš tárbu. Kielâpiervâlpargeeh láá ivij mield jiejah jurgâlâm párnáikiirjijd anarâškielân já lijmim sämikielâlii jurgâlus suomâkielâlii teevstâ oolâ. Návt láá šoddâm uđđâ kirjeh, maid siäsáh já párnááh láá oovtâst luuhâm. Taah lijmejum jurgâlusah iä lah kosten vuobdum, pic toh láá lamaš ovtâskâs pitáh tuše piervâl jieijâs kiävtun.

Taam čälidijnân mun čuážum kielâpiervâltáálust jurgâlusâi paaldâst já rekinistám, et kielâpiervâlist láá jurgâlum ohtsis suullân čyeti kirjed! Taathân lii jo ohtâ tievâ ilddeš. Motomijd kiirjijd mun lam jo muáddi peeivi ovdláhháá tuálvum jieččân pááikán já tuđhâdâm taid pyerebeht, nuuvt et toh kirjeh iä oinuu uđâskooveest. Toh kirjeh, maid lam jieš luuhâm čoođâ, láá kielâ tááhust šiev oornigist, nuuvt et smavvâ kielâtipšomáin taid finniiččij teddilemoornigân.

Museo lii tääl kiddiistum kielâpiervâlkiirjijn. Nuuvt mun-uv lam perustum tain. Mun lam ton uáivilist, et mij tarbâšep jotelávt Čyeti párnáikirjed -proojeekt anarâškielân. Mij kolgâp piäluštiđ täid piervâlij jieijâs jurgâlusâid já almostittiđ taid olmâ kirjen – taggaar kirjen, et nuuvt maaŋgâs ko máhđulâš peesih ilodiđ šiev luhâmušâst. Mij suittep museistiđ kielâ esken talle ko puoh materiaal lii vistig mii jieččân kiävtust. Pargon šadda kavnâđ jurgâlusâid. Uási mun lam jo kavnâm-uv.

Kiisun ruttâdeijeid mii täälgis piäluštičij tággáár stuorrâ čuolmâ oovdâst? Porgâmmielâ mist ličij, ige áámmáttáiđugin mist innig vááilu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuorâid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...