Uŋgar lii ratifisistám Ruotâ Nato-jeessânvuođâ

Uŋgar parlament lii ratifisistám Ruotâ Nato-jeessânvuođâ taan oho vuossaargâ. Ratifisistmist jienâstui, já Nato-jeessânvuotâ visásmittui jienâigijn 188 peeleest já 6 vuástá. Uŋgar paasij majemužžân ratifisistee enâmin ton maŋa, ko Ruotâ já Tuurki koskâsiih Nato-čuolmah čuávdojii uđđivemáánust.

Ruotâ uusâi Nato-jeessânvuođâ oovtâst Suomáin vyesimáánust 2022. Suomâ lii lamaš Nato tievâjeessân jo love mánuppaijeed. Meiddei Suomâ jeessânvuođâ majemuuh ratifisisteeh lijjii Turkki já Uŋgar.

Uŋgar parlament jienâstem maŋa ratifisistemäššikirje kalga vyerkkejuđ fyysisávt Ovtâstum staatâi olgoministeriön, mon maŋa uáivičällee Jens Stoltenberg puáhtá koččođ Ruotâ servâđ Nato jesânin. Lii máhđulâš uáiniđ Ruotâ liipu Nato váldusaje oovdâst Brysselist jo kuovâmáánu loopâst teikâ njuhčâmáánu aalgâst.

Ruotâ uáiviminister Ulf Kristersson muštâl, et Ruotâ lii finnim tiervuođâid já luhotuáivuttâsâid Suomâ president Sauli Niinistöst. Kristersson mield Suomâ lii ubâ ääigi čáittám, et Suomâ já Ruotâ láá monâmin Naton oovtfááru. President Niinistö vist lii tiäduttâm tom, et Suomâ Nato-jeessânvuotâ ij lah tievâslâš Ruotâttáá.

Vuosmui tiäđui mield Nato-jeessânvuođâ vuástáväldim Ruotâst lii lamaš várugâs. Uáiviminister Kristersson lii ettâm, et puoh pápáreh iä lah vala lopâlii oornigist. Meiddei Ukraina suáti vaaigut suu mielâst toos, et lii väädis juhlođ jeessânvuođâ. Jeessânvuođâst kiäččoo kuittâg, et tot lii historjálâš, iäge tave-enâmeh lah lamaš 500 ihán jieijâs kuávlu piäluštmist siämmáánáál ohtsâš juávkkun ko tääl.

Käldeeh:

– Unkari hyväksyi Ruotsin Nato-jäsenyyden – Kristersson iloitsee (www.is.fi)

– Näin presidentti Sauli Niinistö kommentoi Ruotsin tuoreita Nato-uutisia (www.is.fi)

– Minkälaisen jäsenen Nato saa Ruotsista? (areena.yle.fi)

Kove: Dimitris Vetsikas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...