Uŋgar lii ratifisistám Ruotâ Nato-jeessânvuođâ

Uŋgar parlament lii ratifisistám Ruotâ Nato-jeessânvuođâ taan oho vuossaargâ. Ratifisistmist jienâstui, já Nato-jeessânvuotâ visásmittui jienâigijn 188 peeleest já 6 vuástá. Uŋgar paasij majemužžân ratifisistee enâmin ton maŋa, ko Ruotâ já Tuurki koskâsiih Nato-čuolmah čuávdojii uđđivemáánust.

Ruotâ uusâi Nato-jeessânvuođâ oovtâst Suomáin vyesimáánust 2022. Suomâ lii lamaš Nato tievâjeessân jo love mánuppaijeed. Meiddei Suomâ jeessânvuođâ majemuuh ratifisisteeh lijjii Turkki já Uŋgar.

Uŋgar parlament jienâstem maŋa ratifisistemäššikirje kalga vyerkkejuđ fyysisávt Ovtâstum staatâi olgoministeriön, mon maŋa uáivičällee Jens Stoltenberg puáhtá koččođ Ruotâ servâđ Nato jesânin. Lii máhđulâš uáiniđ Ruotâ liipu Nato váldusaje oovdâst Brysselist jo kuovâmáánu loopâst teikâ njuhčâmáánu aalgâst.

Ruotâ uáiviminister Ulf Kristersson muštâl, et Ruotâ lii finnim tiervuođâid já luhotuáivuttâsâid Suomâ president Sauli Niinistöst. Kristersson mield Suomâ lii ubâ ääigi čáittám, et Suomâ já Ruotâ láá monâmin Naton oovtfááru. President Niinistö vist lii tiäduttâm tom, et Suomâ Nato-jeessânvuotâ ij lah tievâslâš Ruotâttáá.

Vuosmui tiäđui mield Nato-jeessânvuođâ vuástáväldim Ruotâst lii lamaš várugâs. Uáiviminister Kristersson lii ettâm, et puoh pápáreh iä lah vala lopâlii oornigist. Meiddei Ukraina suáti vaaigut suu mielâst toos, et lii väädis juhlođ jeessânvuođâ. Jeessânvuođâst kiäččoo kuittâg, et tot lii historjálâš, iäge tave-enâmeh lah lamaš 500 ihán jieijâs kuávlu piäluštmist siämmáánáál ohtsâš juávkkun ko tääl.

Käldeeh:

– Unkari hyväksyi Ruotsin Nato-jäsenyyden – Kristersson iloitsee (www.is.fi)

– Näin presidentti Sauli Niinistö kommentoi Ruotsin tuoreita Nato-uutisia (www.is.fi)

– Minkälaisen jäsenen Nato saa Ruotsista? (areena.yle.fi)

Kove: Dimitris Vetsikas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...