Kirjekäävpih láá lappum Suomâst čuođij mield, ige kiäppánem lah vala nuhâmin

Kirjekäävpih láá Suomâst ain ucceeb já ucceeb. Tot, ete luvâttuvâi já áámmátškoovlâi luhâmuš lii nuuvtá, lii huáputtâm taam nubástus.

Suomâst láá kirjekäävpih lamaš lappuumin jo neljilov ihheed, já masa kulmâčyet kävppid láá jo lappum.

Nubástus tyehin láá ráhtusnubástusah, ovdâmerkkân viermikaavpij puáttim markkânáid.

”Kirjekaavpij mere kiäppánmân vaikutteh kulâtteijei nubástum täävih sehe ubâ ohtsâškodderááhtus. Nubástus lii táválâš puoh spesiaalkavppijd”, iätá Laura Karlsson, Kirjekävppilito toimâttâshovdâ.

Viermikaavpij já ohtsâškodderáhtus nubástus lasseen meiddei staatâ lii huáputtâm kirjekaavpij kiäppánem.

Vijđedum oppâmkenigâsvuotâ pieijui joton ive 2021 Sanna Marin uáiviministerääigi. Uđđâ laavâ tiet puoh nube tääsi kirjeh láá tääl nuuvtá. Táássáš áámmátškoovlâi já luvâttuvâi uáppeeh ostii kirjijdis kirjekaavpijn. Onnáá peeivi vuod škoovlah já oppâmlágádâsah hommájeh kiirjijd njuolgist vyebdein.

Laura Karlsson muštoot nubástus vaikuttâsâin. Ovdil kiirjij lasseen uástojii meiddei sikkompiergâseh, lajopeenah já muštovihkoh, já fáárust lâi motomin ubâ peerâ, mii lâi máhđulávt kiddiistum käävpi valjiittâsâst.

Kirjekaavpijd vuárdá vala nubbe-uv nubástus, jis Petteri Orpo iävtuttem laahâ mana čoođâ. Laavâst iättoo, ete árvulaseviäru pajaničij 10 prosentist 14 prosentân. Suomâ stuárráámus kirjekävppifinnodâh, Syemmilâš Kirjekävppi, lii pyeri ovdâmerkkâ syergi nubástusâin. Moonnâm ive Syemmilâš Kirjekävppi steŋgij kyehti kirjekäävpi Tamperest, já taan ive tot steŋgee kulmâ käävpi.

”Nubástus muštâl tast, ete mij ferttip leđe tobbeen, kost äššigâsah-uv láá, mutâ čielgâsávt tot, ete nube tääsi kirjeh láá tääl nuuvtá, lii vaikuttâm mijjân hirmâdávt. Mij kolgâp vuáháduđ taan tilán”, toimâttâshovdâ Minna Kokka iätá.

Syemmilii Kirjekäävpist láá vala váhá paijeel 50 kävppid. Veikkâ finnodâh lii steŋgim kaavpijd, te tot kuittâg meiddei leehâi oovtâ uđđâ käävpi Oulu Ideaparkist moonnâm čoovčâ.

Syemmilâš Kirjekävppi lii sirdum kävppikuávdáid, mutâ tast láá vala 10 ärbivuáválâžžâd-uv kävppid.

Syemmilâš Kirjekävppi sáttá vala karttâđ steŋgiđ lase kaavpijd puátteevuođâst. ”Tiäđust-uv tot lii aalmuglii ekonomiast kiddâ, maggaar ihe lii puátimin”, Kokka smiättá.

Kirjekävppilito toimâttâshovdâ Laura Karlsson haalijd vala pyehtiđ puorijd-uv uđđâsijd: TikTok lii puáhtám nuorâid kirjekavppijd, já Suomâst láá vuáđudum uđđâ kirjekäävpih, ovdâmerkkân ”Karhun kirja ja paperi” Raahest.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut satoja kirjakauppoja, eikä luisulle näy loppua (yle.fi)

Kove: Phillip Pessar (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...