Stubb já Haavisto presidentvaaljâi nube jienâstmân

Presidentvaaljâi vuosmuu jienâstempaje vyeitten pajanij vyerdittetteht Kokoomus iävtukkâs Alexander Stubb. Sun finnij 27,2 prosentid jienâin. Nube jienâstemkiärdán peesâi meid väljejeijeeseervi iävtukkâs, Ruánáá lito Pekka Haavisto. Sun vuoitij kuálmádin pááccám vuáđusyemmilii Jussi Halla-aho 6,8 prooseentohtâduvváin.

Alexander Stubb lâi puoh pivnohumos iävtukkâs puohnissii 84 kieldâst, Pekka Haavisto 39 kieldâst já Jussi Halla-aho 78 kieldâst. Kištoost niäljádin pááccám Olli Rehn lâi pivnohumos 108 kieldâst.

Kuálmádin šoddâm Jussi Halla-aho lâi pivnohumos Laapi já Satakunta vaaljâkuávluin já niäljádin šoddâm Olli Rehn Oulu vaaljâkuávlust. Eres vaaljâkuávluin vuosmužžân šoodâi jo-uv Stubb teikâ Haavisto.

Stubb finnij jienâid eromâšávt ruotâkielâlii riddokuávlust. Korsnäsist sun finnij joba 60,2 prosentid jienâin. Haavisto pelestis finnij alemuid kyedittemlovoidis Vuáskuenâmist. Sun lâi meid vuosmuš stuorrâ kaavpugijn: Helsigist, Tuurkust, Tamperest já Oulust.

Syemmiliih jienâstii uáli aktiivlávt: 74,9 prosentid jienâstemvuoigâdvuođâlijn ulmuin jienâstii vuosmuu jienâstempaje ääigi jo-uv muuneeld teikâ eidusii vaaljâpeeivi ääigi.

Käldee:

– Näin Suomi äänesti – tämä juttu paljastaa yksityiskohdat (yle.fi)

Kove: Matti Porre / Tasavallan presidentin kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....