Stubb já Haavisto presidentvaaljâi nube jienâstmân

Presidentvaaljâi vuosmuu jienâstempaje vyeitten pajanij vyerdittetteht Aalmuglii Kokoomus iävtukkâs Alexander Stubb. Sun finnij 27,2 prosentid jienâin. Nube jienâstemkiärdán peesâi meid väljejeijeeseervi iävtukkâs, Ruánáá lito Pekka Haavisto. Sun vuoitij kuálmádin pááccám Vuáđusyemmilij Jussi Halla-aho 6,8 prooseentohtâduvváin.

Alexander Stubb lâi puoh pivnohumos iävtukkâs puohnissii 84 kieldâst, Pekka Haavisto 39 kieldâst já Jussi Halla-aho 78 kieldâst. Kištoost niäljádin pááccám Olli Rehn lâi pivnohumos 108 kieldâst.

Kuálmádin šoddâm Jussi Halla-aho lâi pivnohumos Laapi já Satakunta vaaljâpirrâduvâin já niäljádin šoddâm Olli Rehn Oulu vaaljâpirrâduvâst. Eres vaaljâpirrâduvâin vuosmužžân šoodâi jo-uv Stubb teikâ Haavisto.

Stubb finnij jienâid eromâšávt ruotâkielâlii riddokuávlust. Korsnäsist sun finnij joba 60,2 prosentid jienâin. Haavisto pelestis finnij alemuid kyedittemlovoidis Vuáskuenâmist. Sun lâi meid vuosmuš stuorrâ kaavpugijn: Helsigist, Tuurkust, Tamperest já Oulust.

Syemmiliih jienâstii uáli aktiivlávt: 74,9 prosentid jienâstemvuoigâdvuođâlijn ulmuin jienâstii vuosmuu jienâstempaje ääigi jo-uv muuneeld teikâ eidusii vaaljâpeeivi ääigi.

Käldee:

– Näin Suomi äänesti – tämä juttu paljastaa yksityiskohdat (yle.fi)

Kove: Matti Porre / Tasavallan presidentin kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...