Romaniast lii uđđâ president

Romania uđđâ presidentin lii väljejum uáivikaavpug Bukarest saavâjođetteijee Nicușor Dan. Vaaljâkampanjastis 55-ihásâš Dan lopedij taistâliđ korruptio vuástá sehe juátkiđ Ukraina tuárjum já EU-miäldásii politiik.

Nicușor Dan vyesti-iävtukkâssân lâi robdâuálgispiäláduv AUR jođetteijee George Simion. Sun lâi kiergânâm jo kulluuttiđ jieijâs vyeitten, mutâ mieđettij maŋeláá táápus. 38-ihásâš Simion lijkkuustâl Ovtâstum staatâi president Donald Trumpân já ličij halijdâm, ete Romania čuávu Trump ovdâmeerhâ. Simion árvuštâl EU já haalijd meid lopâttiđ Ukraina tuárjum.

Vaaljâi nubbe jienâstemkerdi uárnejui pasepeeivi. Virgáliih puátuseh nannejuvvojii pasepeeivi já vuossaargâ koskâsii iijâ. Maaŋgah Euroop jođetteijeeh láá tuáivuttâm luho uđđâ presidentân. Ukraina president Volodymyr Zelenskyi čaalij sosiaallii mediast, ete lyetittettee Romania lii tehálâš kyeimi Ukrainan.

Romania presidentist lii ennuv väldi. Eereeb iärásij sun joođeet piäluštemrääđi, mii meerrid suáldátlii torjust. Sun puáhtá meid kevttiđ vetovuoigâdvuođâ EU-jienâstmijn, main tarbâšuvvoo oovtâmielâlâšvuotâ. Majemui aigij maaŋgah EU iirâtmeh tuárjuđ Ukraina láá kománâm toos, ete Uŋgar uáiviminister Viktor Orbán lii kiävttám vetovuoigâdvuođâs. Simion vuáittu ličij nanodâm EU juáhásem.

Vuosmuš vaaljâpuáđus hilgui

Romania presidentvaaljah láá lamaš spiekâstuvliih. Toi vuosmuš jienâstemkerdi uárnejui moonnâm skammâmáánust, kuás vyeitten šoodâi aldasáid tubdâmettum iävtukkâs Calin Georgescu, kote kannattij Ruošâ. Romania vuáđulahâtuámustovli kuittâg meridij juovlâmáánust, ete vaaljâi puáđus ij lamaš vuoigâlâš, tastko Ruoššâ lii siähánâm valjáid. Kuássin ovdil EU-staatâ ij lamaš hilgom vaaljâpuáttus tondiet, et Ruoššâ ličij siähánâm valjáid.

Vuosmuš jienâstemkerdi uárnejui uđđâsist kyehti oho tassaaš. Georgescu ij uážžum leđe innig iävtukkâssân. Talle George Simion finnij suullân 41 % jienâin já Nicușor Dan vist suullân 21 % jienâin. Jienâstemprooseent lâi 53.

Nube vaaljâkeerdi Nicușor Dan finnij 54 % jienâin. Jienâstemprooseent lâi 64.

Siämmáálágán vaaljâkámppádâllâm Puolast

Pasepeeivi uárnejui meiddei Puola presidentvaaljâi vuosmuš jienâstem. Puátusij mield nube jienâstmist kuáhtáv uáivikaavpug saavâjođetteijee Rafal Trzaskowski já historjistee Karol Nawrocki. Nubbe jienâstem uárnejuvvoo kesimáánu vuosmuu peeivi.

Trzaskowski, kote finnij 31,2 % jienâin vuosmuu jienâstmist, kyeddit EU. Nawrocki vist lii aalmugmielâlâš. Suu jienâmeeri vuosmuu rieggest lâi 29,7 %.

Puola presidentvaaljâi válduteeman láá lamaš EU, Ukraina, enâmânvarrim já koskâvuođah Ovtâstum statâiguin. Vaaljâi ääigi Puolast láá lamaš kielesuđâskampanjah já viermivollitmeh, já lii epidum, et toi tyehin ličij Ruoššâ.

Puola president roolâ lii viehâ seremonialâš, mutâ sust lii vetovuoigâdvuotâ haldâttâs miärádâsâin.

Käldeeh:

– EU-myönteinen Nicușor Dan on voittanut Romanian presidentinvaalit (yle.fi)

– Analyysi: Maltin mies voitti MAGA-miehen Romanian vaaleissa (yle.fi)

– Centrist Dan wins Romanian presidency over hard-right pro-Trump rival (www.reuters.com)

– Puolalaiset äänestävät presidentistä (yle.fi)

– Polish centrist and nationalist presidential candidates to face off in 2nd round (www.reuters.com)

Kove: AUR Alianța pentru Unirea Românilor (cropped, Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...