Romaniast lii uđđâ president

Romania uđđâ presidentin lii väljejum uáivikaavpug Bukarest saavâjođetteijee Nicușor Dan. Vaaljâkampanjastis 55-ihásâš Dan lopedij taistâliđ korruptio vuástá sehe juátkiđ Ukraina tuárjum já EU-miäldásii politiik.

Nicușor Dan vyesti-iävtukkâssân lâi robdâuálgispiäláduv AUR jođetteijee George Simion. Sun lâi kiergânâm jo kulluuttiđ jieijâs vyeitten, mutâ mieđettij maŋeláá táápus. 38-ihásâš Simion lijkkuustâl Ovtâstum staatâi president Donald Trumpân já ličij halijdâm, ete Romania čuávu Trump ovdâmeerhâ. Simion árvuštâl EU já haalijd meid lopâttiđ Ukraina tuárjum.

Vaaljâi nubbe jienâstemkerdi uárnejui pasepeeivi. Virgáliih puátuseh nannejuvvojii pasepeeivi já vuossaargâ koskâsii iijâ. Maaŋgah Euroop jođetteijeeh láá tuáivuttâm luho uđđâ presidentân. Ukraina president Volodymyr Zelenskyi čaalij sosiaallii mediast, ete lyetittettee Romania lii tehálâš kyeimi Ukrainan.

Romania presidentist lii ennuv väldi. Eereeb iärásij sun joođeet piäluštemrääđi, mii meerrid suáldátlii torjust. Sun puáhtá meid kevttiđ vetovuoigâdvuođâ EU-jienâstmijn, main tarbâšuvvoo oovtâmielâlâšvuotâ. Majemui aigij maaŋgah EU iirâtmeh tuárjuđ Ukraina láá kománâm toos, ete Uŋgar uáiviminister Viktor Orbán lii kiävttám vetovuoigâdvuođâs. Simion vuáittu ličij nanodâm EU juáhásem.

Vuosmuš vaaljâpuáđus hilgui

Romania presidentvaaljah láá lamaš spiekâstuvliih. Toi vuosmuš jienâstemkerdi uárnejui moonnâm skammâmáánust, kuás vyeitten šoodâi aldasáid tubdâmettum iävtukkâs Calin Georgescu, kote kannattij Ruošâ. Romania vuáđulahâtuámustovli kuittâg meridij juovlâmáánust, ete vaaljâi puáđus ij lam vuoigâlâš, tastko Ruoššâ lii siähánâm valjáid. Kuássin ovdil EU-staatâ ij lam hilgom vaaljâpuáttus tondiet, et Ruoššâ ličij siähánâm valjáid.

Vuosmuš jienâstemkerdi uárnejui uđđâsist kyehti oho tassaaš. Georgescu ij uážžum leđe innig iävtukkâssân. Talle George Simion finnij suullân 41 % jienâin já Nicușor Dan vist suullân 21 % jienâin. Jienâstemprooseent lâi 53.

Nube vaaljâkeerdi Nicușor Dan finnij 54 % jienâin. Jienâstemprooseent lâi 64.

Siämmáálágán vaaljâkámppádâllâm Puolast

Pasepeeivi uárnejui meiddei Puola presidentvaaljâi vuosmuš jienâstem. Puátusij mield nube jienâstmist kuáhtáv uáivikaavpug saavâjođetteijee Rafal Trzaskowski já historjistee Karol Nawrocki. Nubbe jienâstem uárnejuvvoo kesimáánu vuosmuu peeivi.

Trzaskowski, kote finnij 31,2 % jienâin vuosmuu jienâstmist, kyeddit EU. Nawrocki vist lii aalmugmielâlâš. Suu jienâmeeri vuosmuu rieggest lâi 29,7 %.

Puola presidentvaaljâi válduteeman láá lamaš EU, Ukraina, enâmânvarrim já koskâvuođah Ovtâstum statâiguin. Vaaljâi ääigi Puolast láá lamaš kielesuđâskampanjah já viermivollitmeh, já lii epidum, et toi tyehin ličij Ruoššâ.

Puola president roolâ lii viehâ seremonialâš, mutâ sust lii vetovuoigâdvuotâ haldâttâs miärádâsâin.

Käldeeh:

– EU-myönteinen Nicușor Dan on voittanut Romanian presidentinvaalit (yle.fi)

– Analyysi: Maltin mies voitti MAGA-miehen Romanian vaaleissa (yle.fi)

– Centrist Dan wins Romanian presidency over hard-right pro-Trump rival (www.reuters.com)

– Puolalaiset äänestävät presidentistä (yle.fi)

– Polish centrist and nationalist presidential candidates to face off in 2nd round (www.reuters.com)

Kove: AUR Alianța pentru Unirea Românilor (cropped, Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....