Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen ellei suojâlem, luánduellei já ulmui tipšo tarbâšeijee ellei vuoigâdvuođah sehe taggaar nälistittem kieldim, mii toovvât elleid teikkâ tai maajeeldpuátteid fyysisijd tâi psyykkisijd hááituid.

Ánumist annoo kuávdáš čuolmân tot, mon laavâ tääsist ellei sajattuvâst lii asâttum. Veikkâ tááláš laahâ iätá-uv, ete elleid kalga kohtâliđ pyereest, te tot ij ain olášuu, tastko laahâ meid suává ellei paldâlistem täviráid. Vuáđulaahân čallum ulmui iäláttâsrijjâvuotâ já omâdâhsyeji maneh taan ääigi eres ellei pyereestvaijeem oovdân, tastko ellei pyereestvajemist lii asâttum tuše táválii laavâst ađai vyeleeb tääsist.

Ovdâskode vuáđulahâváljukodde iävtuttij cuáŋuimáánu loopâst, ete ovdâskodde hilgoččij aalmuglâšáánnum. Váljukode mield tággáár lahânubástus vaikuttâsâid ličij vaigâd munediđ, tastko aalmuglâšánumáin viggoo mutteđ aaibâs ereslágánin tot jurdâččemvyehi, mon oolâ merhâšittee uási tááláá heiviittâlmist lii huksejum. Nube tááhust vuáđulahâ­váljukoddeest kullum äššitobdein maaŋgah kavnâttii, ete Suomâ tááláá vuáđulaavâst lii räigi ellei sajattuv uásild.

Kyehti vuáđulahâváljukode jeessân kuođijn vyesticiälkkámuš váljukode smiettâmušân. Aalmugovdâsteijeeh Fatim Diarra (ruánááh) já Johannes Yrttiaho (čižetpiäládâh) iävtuttáin, ete staatârääđi valmâštâlškuáđáččij vuáđulaavâ nubástus ellei sajattuv já suojâlem naanoodmân.

Ovdâskodde hilgoi áánnum jienâiguin 136–30. Piäláduvâin sehe ruánááh já čižetpiäládâh jienâstii ellei vuoigâdvuođâi peeleest. SDP aalmugovdâsteijein čiččâmâs kyedittii áánnum. Puoh eres aalmugovdâsteijeeh jienâstii ton vuástá.

Aalmuglâšáánnum lijjii pieijâm joton Suomâ elleevuoigâdvuotâ­juristeh (Suomen eläinoikeusjuristit ry). Servi čáálá jieijâs Facebook-siijđoin, ete veikkâ áánnum tääl hilgui, te tot kuittâg leehâi savâstâllâm ellei vuáđuvuoigâdvuođâin Suomâst. Sij aneh uáli jo mávsulâžžân tom, ete äšši kieđâvuššui huolâlávt vuáđulahâ­váljukoddeest, mon ohtâvuođâst maaŋgah vuoigâdvuotâtiettuu sehe eres suorgij äššitobdeeh vuoijuu iävtuttâsân ellei vuáđuvuoigâdvuođâin. Iänááš äššitobdeeh lijjii ton uáinust, ete tai vuoigâdvuođâi čälimân vuáđulaahân ij lah eestâ.

Eskenpalij ruánááh tuhhiittii vuossâmužžân piäládâhhân ellei vuáđuvuoigâdvuođâid uássin jieijâs piäládâhohjelmist.

Käldeeh:
− Eduskunta hylkäsi kansalaisaloitteen eläinten oikeuksien lisäämisestä perustuslakiin (www.eduskunta.fi)
− Kansalaisaloite eläinten oikeuksien kirjaamisesta perustuslakiin ei etene (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...

Sämmilij mainâ­seh paja­neh kuávdáš sajan Helsig kaavpug­museo já Kulttuur­kuávdáš Caisa čáitál­du­vâin

Helsigist ässee sämmilij taaiđâ já vuáttámušah láá uáinusist Helsig kaavpugmuseo já Kulttuurkuávdáš Caisa uđđâ čáitálduvâin. Toh láá uási Helsig kaavpug ohjelmubâlâšvuođâst, mon ulmen lii,...

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...