Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen ellei suojâlem, luánduellei já ulmui tipšo tarbâšeijee ellei vuoigâdvuođah sehe taggaar nälistittem kieldim, mii toovvât elleid teikkâ tai maajeeldpuátteid fyysisijd tâi psyykkisijd hááituid.

Ánumist annoo kuávdáš čuolmân tot, mon laavâ tääsist ellei sajattuvâst lii asâttum. Veikkâ tááláš laahâ iätá-uv, ete elleid kalga kohtâliđ pyereest, te tot ij ain olášuu, tastko laahâ meid suává ellei paldâlistem täviráid. Vuáđulaahân čallum ulmui iäláttâsrijjâvuotâ já omâdâhsyeji maneh taan ääigi eres ellei pyereestvaijeem oovdân, tastko ellei pyereestvajemist lii asâttum tuše táválii laavâst ađai vyeleeb tääsist.

Ovdâskode vuáđulahâváljukodde iävtuttij cuáŋuimáánu loopâst, ete ovdâskodde hilgoččij aalmuglâšáánnum. Váljukode mield tággáár lahânubástus vaikuttâsâid ličij vaigâd munediđ, tastko aalmuglâšánumáin viggoo mutteđ aaibâs ereslágánin tot jurdâččemvyehi, mon oolâ merhâšittee uási tááláá heiviittâlmist lii huksejum. Nube tááhust vuáđulahâ­váljukoddeest kullum äššitobdein maaŋgah kavnâttii, ete Suomâ tááláá vuáđulaavâst lii räigi ellei sajattuv uásild.

Kyehti vuáđulahâváljukode jeessân kuođijn vyesticiälkkámuš váljukode smiettâmušân. Aalmugovdâsteijeeh Fatim Diarra (ruánááh) já Johannes Yrttiaho (čižetpiäládâh) iävtuttáin, ete staatârääđi valmâštâlškuáđáččij vuáđulaavâ nubástus ellei sajattuv já suojâlem naanoodmân.

Ovdâskodde hilgoi áánnum jienâiguin 136–30. Piäláduvâin sehe ruánááh já čižetpiäládâh jienâstii ellei vuoigâdvuođâi peeleest. SDP aalmugovdâsteijein čiččâmâs kyedittii áánnum. Puoh eres aalmugovdâsteijeeh jienâstii ton vuástá.

Aalmuglâšáánnum lijjii pieijâm joton Suomâ elleevuoigâdvuotâ­juristeh (Suomen eläinoikeusjuristit ry). Servi čáálá jieijâs Facebook-siijđoin, ete veikkâ áánnum tääl hilgui, te tot kuittâg leehâi savâstâllâm ellei vuáđuvuoigâdvuođâin Suomâst. Sij aneh uáli jo mávsulâžžân tom, ete äšši kieđâvuššui huolâlávt vuáđulahâ­váljukoddeest, mon ohtâvuođâst maaŋgah vuoigâdvuotâtiettuu sehe eres suorgij äššitobdeeh vuoijuu iävtuttâsân ellei vuáđuvuoigâdvuođâin. Iänááš äššitobdeeh lijjii ton uáinust, ete tai vuoigâdvuođâi čälimân vuáđulaahân ij lah eestâ.

Eskenpalij ruánááh tuhhiittii vuossâmužžân piäládâhhân ellei vuáđuvuoigâdvuođâid uássin jieijâs piäládâhohjelmist.

Käldeeh:
Eduskunta hylkäsi kansalaisaloitteen eläinten oikeuksien lisäämisestä perustuslakiin (www.eduskunta.fi)
Kansalaisaloite eläinten oikeuksien kirjaamisesta perustuslakiin ei etene (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...

Tave-euroopliih já suomâ-ugriliih wiki­medisteh čokkâneh Oulun kesimáánu 6.–7. peeivi

Puáttee oholoopâ Oulust uárnejuvvoo Tave-Euroop wikiteivâdem já suomâ-ugrilii wikiseminaar ohtsâš tábáhtume. Siämmást juhloo meid Wikipedia 25‑ivváášjuhle. Tave-Euroop wikiteivâdmist 2026 Tave-enâmij, Baltia já eres Tave-Euroop Wikimedia-siärvusij...

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...