Mohtâ lii, mutâ torjui-uv lii tárbu – Tuđhâstâh anarâš­kielâlij uáppei luuhâm­moovtâst

Muoi leen uáppeekyevtis Oulu ollâopâttuvvâst já muoi halijdeen jyehiđ jieččân tuđhâstuv anarâškielâlij uáppei luuhâmmoovtâst. Tuđhâstâh lii uási Oulu ollâopâttuv kuursâst Tutkiva ainedidaktiikka, mii uárnejui kiđđuv 2025.

Tuđhâstuv ulmen lâi selvâttiđ, mon ennuv já maid párnááh já nuorah loheh, mondiet sij loheh já mondiet sij iä luuvâ, kost sij finnejeh oonâid luuhâm várás já magarijd kirjálâšvuođâ genreid sij halijdiččii luuhâđ. Tuđhâstuv teoreetlâžžân vuáđđun láá luuhâmmoohtân kyeskee syemmilâš já aalmugijkoskâsâš tutkâm, kielâiäláskittem sehe anarâškielâ kirjálâšvuođâ historjá já tááláš äigi.

Muoi nuuráim tuđhâstuv amnâstuv koijâdâllâmluámáttuvváin. Västideijeeh lijjii 18 uápped, kiäh joteh 3.–6. luoka Aanaar já Avveel škoovlâst. Vástádâsprooseent lâi 90. Västideijeeh västidii koijâdâlmân Google Forms ‑luámáttuvváin škovlâpeeivi ääigi kuovâ‑ já njuhčâmáánust 2025. Västidem lâi uáppeid iävtutátulâš, já muoi koijâdáim love meiddei uáppei huolâtteijein.

Puátuseh

Luhhum kiirjij meeri: Iänááš västideijeeh lijjii luuhâm eenâb ko vittâ kirje. Suulân peeli lâi luuhâm eenâb ko love kirjed, já suulân viđâdâs lâi luuhâm paijeel kyehtlov kirjed.

Luhhum kiirjij šlaajâ: Iänááš västideijeeh lijjii luuhâm oppâkiirjijd já čaabâkirjálâšvuođâ. Suulân jyehi niäljád lâi luuhâm uđđâsijd já loostâid.

Suujah luhâmân: Škovlâ lâi puoh almolumos suijâ luhâmân. Ton maŋa poođij muulsâiähtu ”mudoi peri”. Vuálá peeli västideijein lâi luuhâm tondiet ete sij halijdii luuhâđ.

Suujah luvâhánnáávuotân: Puoh enâmustáá almottum suijâ luvâhánnáávuotân lâi tot, ete iä lamaš tagareh kirjeh, maid västideijee ličij halijdâm luuhâđ. Ton maŋa poođij muulsâiähtu ”ij vaje” já talle ”ij tieđe, maid puáhtá luuhâđ”.

Kirjeoonâi uážžum: Iänááš västideijeeh lijjii uážžum kirjeoonâid škoovlâst. Oonah uážžojii mottoom verd meid pääihist sehe skipárijn já kirjeráájust. Masa kihheen ij lamaš uážžum kirjeoonâid oobijn já viiljâin.

Puoh mielâkiddiivumoseh kirjeh: Västideijeeh halijdiččii luuhâđ puoh enâmustáá fantasiakiirjijd já ráiđukuuvijd. Toi maŋa pottii huumorkirjeh já majemužžân tiätukirjeh.

Juurdâpuátuseh

Tuđhâstuv puátusin puáhtá ettâđ, ete maaŋgâin uáppein lii mohtâ luuhâđ anarâškielân. Uáppeeh finnejeh torjuu luhâmân enâmustáá pääihist já škoovlâst. Uáppeeh tarbâšeh ennuv torjuu anarâškielâ kevttimân, já škoovlâst lii já puáhtá leđe tehálâš roolâ, vâi uáppeeh movtáskeh luuhâđ. Luuhâmmoovtâ puávtáččij vala nanodiđ almostitmáin kiirjijd tagarijn genrein, maid uáppeeh halijdeh luuhâđ. Tagareh genreh láá eromâšávt fantasia já ráiđukoveh.

Munnui puáhtá väldiđ ohtâvuođâ, jis láá koččâmâšah taan ääšist.

Tuuli Paadar
tuuli.paadar@student.oulu.fi

Tuula Ylänne
tuula.ylanne@student.oulu.fi

Kove: Martin Vorel (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive majemuš Wikipedia-pargopáájá uárnejuvvoo 13.–14. peeivi Helsigist

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist juovlâmáánu 13.–14. peeivi tijme 10–16. Anarâškielân páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri Valkeapolku já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor...

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâm­komissio lii luovâttâm loppâ­raportis

Sämmilij tuotâvuotâ‑ já sovâdâttâmkomissio luovâttij loppâraportis staatârááđán, Sämitiigán já nuorttâlij sijdâčuákkimân juovlâmáánu 4. peeivi 2025. Komissio lii kuullâm masa 400 sämmilâžžâd já tiilám 25 sierânâsčielgiittâssâd...

Säämi Kielâkäldee lii Suomâ Aalmuglâš­kirje­rááju ive äššigâs 2025

Suomâ Aalmuglâškirjerááju lii mieđettâm Ive äššigâs 2025 ‑palhâšume sämmilij ohtâsii tave-eennâmlii äššitobdeeorgaanân Säämi Kielâkäldei. Säämi Kielâkäldest lii ovdâsvástádâs eres lasseen koordinistiđ, nonniđ já ovdediđ sämikielâi...

Sisministeriö tuárju piäluštâs­heli­kopter Aslak tooimâ 500 000 euro sierânâs­ruttâdmáin

Sisministeriö lii mieđettâm Laapi pyereestvaijeemkuávlun 500 000 euro ruttâdem, moin tuárjoo piäluštâshelikopter Aslak toimâ. Lapin Pelastushelikopteri Aslak ry, mii fáálá Aslak palvâlusâid, ferttij koskâlduttiđ tooimâ mottoom...

NASA lii vuolgâttâm vuosmuu Mars-kirdem maaŋgâ ihán

Kyehti smavvâ satelliit láá vuolgâttum karttiđ piäivášpiegâ Mars pirrâsist. Pääččim lii meid tehelâš Blue Origin ‑finnoduv uđđâ rakettân. Vuosmuu keerdi viiđâ ihán NASA olášit uđđâ...