Anarâš radiojienâ Anja Kaarret páácá iäláttâhân

Neljilov ihheed láá hurgettâm jotelávt, mun smietâm, ko vuájám Pärttihân sahhiittâllâđ anarâš toimâtteijee Anja Kaarret. Sun lii eidu pááccám iäláttâhân YLE Säämist. Mun ááigum teivâđ suin suu jieijâs pirrâsist. Suu vuosmuuh iäláttâhpeeivih láá tievvâm päikkipargoigijn, mut sun liijká loppeed juátkiđ mediahomáigijn. Kiđđâhomáh vyerdih šiljoost, mut sun smiättá, et sun čäliškuát tiivtâid, maht suu eellim lii muttum 20 ive ääigi. Já YLE Areenan puátih ain puáris mainâseh, moh láá jo kuhháá lamaš Anja spesialiteet.

Anja aalgât toimâtteijen

Ko Anja algâttij radiotoimâtteijen ive 1985, mun jieš (Márjá-Liisá) lijjim talle nuorâ uáppee. Ihástâlâm tom, et Anja finnij jo aalgâst ulmuid sárnuđ sämikielâ, veik talle ij lamaš mahten trendlâš kevttiđ sämikielâ. Maaŋgâs, kiäh lijjii šiev sárnooh, iä liijkágin álgám sárnuđ iäge eisigin radion. Ulmui hokâttâllâm lâi meid lusis pargo. Anja vaaibâi toos já lâi 1990-lovvoost oovce mánuppaijeed meddâl radiopargoost. Sun iiskâi ovdâmerkkân falâdeijee pargo mut maacâi liijká radiopaargon ige innig vuálánâm nuuvt älkkeht, pic ruokâsmitij ulmuid.

Munjin persovnlávt Anja lâi olmooš, kiän iššijn mun karttim vyeittiđ jieččân mikrofonkamo já sämikielâ sárnum palo. Anja lâi fastâ kyessi muu ákkurohe kulân Pärttihist. Ááhust lijjii ain ennuv mainâseh. Tobbeen mun-uv talle sarnum sämikielâ kaggâdis kielâtáiđuinân, tastko jiem lam tom pajeláhháá love ihán kiävttám.

Anja muštâl, et suu persovnlâš tile kiäsuttij suu toimâtteijee paargon. Pärttihist iä lamaš pargosajeh, já suu párnáákyevtis láin uceh. Sun poorgâi vistig pijgán já čorgejeijen luoddâpargoi ohtâvuođâst, mut sun muštâl, et pälkki lâi hyeni já peeivih kuheh, já talle sun koolgâi leđe meddâl pääihist. Toimâtteijee pargo adelij sunjin njyebžilvuođâ tipšođ párnáid já jotteeđ pargoost talle ko sunjin olssis soovâi. Ohtii teikâ kuohtii ohhoost sun kaartâi eelliđ Anarist materiaalijgijn. Talle iä lam vala njuolgâ vuolgâttâsah.

Anja lii paddim ennuv mainâsijd Pärttihist. Sun poorgâi Lahja Paltto -ruhhijn, kote meid aasâi Pärttihist. Anja smietâd:

• Kaamâs kuávlu lii kale váhá pááccám. Njellimist poorgâi Ella Sarre talle ko sun lâi toimâtteijen. 1970-lovo Njellim kielâ kullui ennuv radiost talle ko mun algâttim. Mudoi kal kielâ ij lah ennustkin muttum 40 ivveest.

Aalgâst Anja ij nuuvtkin jurdâččâm kielâ:

• Toimâtteijee pargo lâi älkkee, mut jiem mun aalgâst nuuvtkin čuuvtij jurdâččâm kielâ. Lijjim esken váhá paijeel kyevtlovihásâš, mut kuuloold kielâ poođij eenâb já eenâb fáárun, já paargon ko lijkkui, te poođij meid tobdo, et anarâškielâ ij koolgâ lappuđ.

Anja muuštâš ohtsâšpargo eres anarâš toimâtteijeigijn. Anja lâi kuulmâ toimâtteijest áinoo, kiäst lâi vyeijimkorttâ. Sun iätá, et pargo ij tallegin uálináál luhostum vyeijimkortâttáá, tastko mainâsijd koolgâi čokkiđ tiätuääigi. Tondiet suu rooli stuárui toimâtteijen.

• Ij toimâtteijee pargo valagin luhostuu vyeijimkortâttáá, sun smietâd.

Nuorttâlâškielâ lii išedâm anarâškielâ kullum radiost

Anarâškielâ uážui lase saje radiost uássin nuorttâlâškielâ iššijn. Anja muštâl, et tallaš nuorttâlâškielâ toimâtteijee Elli Rantala poorgâi radiost kulmâ peeivi ohhoost tego sun jieš-uv.

• Elli lâi ain ton uáivilist, et nuorttâlâš ij kuássin finnii maiden ige sunjin mihheen ubâ kuulâgin. Tallaš YLE Säämi hovdâ Juhani Nousuniemi huolâttij ain tast, et nuorttâlâškielâ finnij uđâsmitmijd vistig. Já ko anarâškielâ kullui siämmáá ennuv ko nuorttâlâškielâ-uv, te meid anarâšah juksii siämmást uđđâ aašijd nuorttâlâškielâ suájái vyelni.

Merhâšittee puudah Anja pargosyergist

Anja muuštâš meid aaigijd, ko pottii fastâ radiopargoh já fastâ luámuh. Anja hirmástui ko kuulâi, et talle ko sun ličij luámust, te Anarâš saavah iä vuolgâttuuččii ollágin. Anja ij suovvâm tom tábáhtuđ já poorgâi puoh pargoid já vuolgâttâsâid muuneeld ovdilgo sun vuolgij luámun.

• Mottoom muddoost talle poođij sajasâš-uv, sun povvâst.

Taat sajasii finnim lâi jo stuorrâ äšši vuolgâttâsâi jotkuumân.

Merhâšittee puddâ lii lamaš meid kielâpiervâl algâ, mast Anja muštâl:

• Talle uárnejui čuákkim, mast lijjii fáárust meid toh, kiäh lijjii kejâstâlmin pargosaje piervâlist. Ohtâgin sist ij vistig áigum adeliđ radion sahhiittâllâm. Anja lâi koijâdâm Kuobžâ-Saammâl Maatist, maht servi lâi jurdâččâm finniđ pargee, et sárnuh-uv ulmuuh sämikielâ. Talle Kangasniemi Ritva eeđâi, et kale sun puáhtá älgiđ. Kielâpiervâlist šoodâi-uv suu kuhesáigásâš pargosaje.

Nubben merhâšittee äigin Anja maainâš tievâsmittemškovliittâs 2009–2010:

• Talle mun sarnum uáppeigijn, et jis sij sárnuh radiost, te pargoadeleijeeh kuleh, et nyevt pyereest tun jo sáárnuh sämikielâ. Já uáppeehhân puohah sárnuškuottii radion.

Kost jurduuh kávnojeh?

Mun halijdâm tiettiđ, kost Anja ain kaavnâi jurduid radiovuolgâttâsâi várás. Anja smiättá váhá já čielgee:

• Ij lam jiešalnees mihheen, maid vuolgâttiđ. Mun väljejim mielâmuusik, mii lâi älkkees hommá. Talle puovtij jieš valjiđ muusik. Mun čaallim listoid, vâi muštim, kuás lii čuoijâm mii pittáid. Mielâmuusik teevdij jo oovtâ vuolgâttâs. Mudoi vuolgâttâsjurduuh láá puáttám elimist, Anja smietâd.

Kielâminuttist Anja muštâl, et tot ij lamaš suu idea. Suu vááimu alda láá lamaš párnááh, tastko sist lii kielâ puátteevuotâ. Anja lâi ton mielâst, et párnáid koolgâi leđe miinii. Ko sun algâttij, iä lam ko neeljis, kiäh sarnuu anarâškielâ. Sun savâstâlâi siigijn vuáruluvâi ohtii máánust. Nuuvt šoodâi párnái puddâ, mii piištij vittâ miinut. Máttáátteijeeh luhhii kiirjijd já mainâsijd.

Anjaast šoodâi čällee ton ohtâvuođâst ko poođij sämikieláid ohtsâš párnáivuolgâttâs Binna Bánna. Vuolgâttâsâid várás materiaal lâi vuáruluvâi jyehi sämikielân: ohtii maainâs, ohtii sahhiittâllâm, ohtii tihtâ. Anja huámášij jotelávt, et jurgâliđ ij puáhtám ko ain šoddii vädisvuođah vuoigâdvuođâigijn. Sun čäliškuođij talle jieš. Ive 2008 sun čaalij jyehi piäiván oovtâ tiivtâ, adai talle poođij kuittâg jyehi ohhoost miinii tiivtâid olgos.

Mii kiäsut kuldâleijeid já toimâtteijee?

Mun koijâdâm vala, mii kiäsut eromâš ennuv kuldâleijeid. Anja iätá, et tot lii politiik. Sun jieš ij nuuvtkin lijkkuu pooliitláid fáddáid, mut tagarij-uv fádáigijn toimâtteijee ferttee porgâđ. Nubben fáddán sun noomât argâpeeivi saavâid.

Toimâtteijee pargoost suu láá kiäsuttâm tovlááh ääigih já tot, et sun peesâi ulmui luusâ pááikán. Talle peesâi ráávhust tutkâđ, puurrâđ heerskuid, leđe kyessin. Tääl tijmepeeleest ij innig kiergân maiden. Sun noomât meid párnái saavâid, moi rähtim ij lam mihheen älkkees hommáid, mut tot adelij sunjin ennuv. Sun illood tast, et toh párnááh, kiäid sun ennuv sahhiittâlâi, porgâv tääl kuohtuuh radiost.

Motomin mana puástud-uv

Anja sárnu meid tast, et Taažâ vuolgâttâs ij soovâ nuuvt pyereest Suomân. Ehidispeeivi radiovuolgâttâssân lii motomin kevttum Taažâ peln rahtum vuolgâttâs, mii lii valdum nuhtán silliihánnáá. Sun noomât ovdâmeerhâ tast, ko Taažâ peln muštâlui tast, et ”tääl lii pyeremus äigi nurâškyettiđ kaijuu moonijd”. Taažâst taat lii loválâš mut Suomâ peln kieldum. Já siämmáá vuolgâttâsâst ettui meid, et tijme lii kulmâ, mut Suomâ iälust eres äigistielâsist, nuuvt et totkin pahudem ij heivim Suomâ kuldâleijeid.

Viestâ YLEn: Anarâš saavah kalgeh maccâđ

Munnuu savâstâlmist paijaan anarâššáid rašes mediafáddá: Anarâš saavâi meddâlistem radiost. Taat vuolgâttâs lâi čielgâ anarâš puddâ. Anarâš saavâin lijjii ennuv kuldâleijeeh já tain vuolgâttâsâin kullui enâmustáá anarâš muusik. Ulmuuh lijkkojii  Anarâš savváid. Lii-uv čielgâ viestâ Säämi Radion: Anarâš saavah kolgâččii maccâđ! Tääl ulmuuh keččih vistig toimâtteijee kove já tom, kii lii studiost já talle merideh, kuldâleh-uv sij vâi iä. Sij halijdeh kuullâđ jieijâs sämikielâ.