Ucjuuvâ čácáduvâst uážžu kuálástiđ oovtâ luosâ taan keesi

Staatârääđi meridij vyesimáánu 22. peeivi kuáláástmist Ucjuuvâst Tiänu uálgičácáduvâin. Asâttâs mield luosâ kuálástemäigi álgá 1.7. tijme 19 já nohá 4.7. tijme 19. Lováliih kuálástemvyevih láá stággu, viermi já puáđu. Ohtâ kiddodâh uážžu kevttiđ tuše oovtâ viermi teikâ oovtâ puáđu siämmáá ääigi. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ.

Eres kuolijd uážžu kuálástiđ viermijn 20.5.–20.6. já 1.8.–31.8. sehe stággoin 1.6.–31.8. Tärhibeh njuolgâdusah já raijiittâsah kávnojeh staatârääđi asâttâsâst. Asâttâs puátá vuáimán kesimáánu vuosmuu peeivi.

Tiänu kyelituálukuávlu saavâjođetteijee Mika Aikio lijkkoo staatârääđi miärádâsân luosâi pivdemist.

– Liihân tot pyeri, veikâ mij iävtuttijm-uv, ete puávtáččij pivdeđ eenâb-uv. Mutâ ulmuuh láá uáli tuđâvááh ko peesih pivdeđ oovtâ-uv kyele.

Tiänu luosâtile lii lamaš hyeni jo maŋgâ ive. Luánduriggodâhkuávdáá mield merhâšittee suijân lii tot, ete luosah piergejeh hyenebeht merâvaajâldmist. Luosâ kuálástem Tiänust kieldui ollásávt ive 2021, mutâ tile ij lah puáránâm. Moonnâm keesi luosâ kuálástem lâi loválâš kyehti pirrâmpeeivi Tiänu uálgijuuvâin Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst.

Siämmáá ääigi ko luosânäälih kiäppáneh, vieskâluosânäälih ain stuáruh. Vieskâluosâ lii vieresšlaajâ, mii puátá Kuálhismeerâ kuávlust. Toi meeri Tiänust šoodâi jo stuárráábin ko algâalgâlij luosâi meeri ive 2021. Suijâ toi naalij stuárumân ij lah tiäđust. Suomâ já Taažâ láá meridâm, ete vieskâluosâ lii háitulâš, já enâmeh irâtteh estiđ ton levânem. Puoh pivdum vieskâluosah kalgeh kudduđ tállán.

Käldeeh:

Kove: Hans-Petter Fjeld (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd....

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...