Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor Konrad Nielsen šoddâmist. Juhleseminaar kulá Säämi ollâškoovlâ Algâaalmugkielâi love ive (2022–2032) toimáid.
Säämi ollâškoovlâ peeleest uárnejeijen tooimâi professor Kaisa Rautio Helander já Tuurku ollâopâttuv peeleest professor Jussi Ylikoski.
Seminaar ohjelmist lijjii sahâvuáruh Konrad Nielsenist totken, sänikiirjijn, päikkinoomâin, sanij tutkâmist já tagarijn suorgijn, moigijn Konrad Nielsen lii jieš porgâm.
Säämi ollâškoovlâ rehtor Liv Inger Somby lehâstij seminaar. Sun suogârdâlâi savâstis tom, maidsun Konrad Nielsen jieš smietâččij, jis sun tiäđáččij, et táálááh totkeeh čokkâneh 150 ihheed suu šoddâm maŋa suu pargoid juhlođ. Rehtor Somby osko, et Konrad Nielsen ličij lamaš uáli jo tutâvâš. Uásálisteeh lijjii ton uáinust, et lii väädis kuvâttâllâđ tavesämikielâ tutkâmuš já kielâpargo Konrad Nielsen sänikirjettáá. Suu váldupargon puáhtá anneeđ sänikirje Lappisk (samisk) ordbok. Taan sänikirje tehelâšvuođâst ettui seminaar ääigi, et tot finnij ildein jieijâs luándulii saje Ráámmát paaldâst. Sänikirjeest lii eromâšávt antropologlâš já aalmugtiettuu uáinu, já tot siskeeld ennuv detaljijd sämikulttuurist, ovdâmerkkân peljimeerhâin. Sänikirje kovvee meid uáli pyereest Konrad Nielsen jieijâs ääigi siärváduv tile.
Konrad Nielsen (1875–1953) lâi kielâtotkee já Oslo ollâopâttuv suomâ-ugrâlij kielâi professor, kote poorgâi eromâšávt tavesämikielâ kuávlukielâigijn já čäällimvuovvijn. Sun kaartâi porgâđ tavesämikielâ oovdân eromâš korrâ táruiduttem ääigi, já sun lâi-uv jieijâs ääigi áinoo olmooš, kiäst lâi sämitutkâmân lohtâseijee pargo Taažâst. Reivâi lonottâlmist eres totkeigijn čiälgá, et tágárijd pargosoojijd lâi väädis finniđ.
Konrad Nielsen lâi eromâš totkee meid Suomâ peln, tastko sun lâi vuosmuš olgoeennâmlâš totkee, kote nágáttâlâi tuáhtárin Suomâst. Eromâš taat nágáttâllâm lâi meid ton tááhust, et sun nágáttâlâi suomâkielân. Kielâ valjim eromâšvuotâ lâi tot, et suomâkielâ ij ton ääigi lam lamaš vala nuuvtkin kuhháá aanoost ollâopâttuvvâst tutkâmušâi já máttááttâs kiellân. Tágáreh tooimah láá luptim kielâ áárvu.
Uárnejeijeekyevtis Jussi Ylikoski já Kaisa Rautio Helander muštâlává seminaar šoddâmist Anarâš aavisân. Jussi Ylikoski parga Tuurku ollâopâttuvvâst, já sun lii Suomâ-ugrâlii seervi stiivrâst, mast lii kuhes ärbi totkei historjáin. Sun muštâl, et tijmá lâi seminaar mansikielâ totkee Artturi Kannisto pargo kunnen. Tien ohtâvuođâst sun lâi kejâdâm totkeid, kiäi šoddâmist lâi puátimin 150 ihheed. Tast šoodâi juurdâ orniđ juhleseminaar eidu Konrad Nielsen kunnen. Luándulâš ornimskippáár seminaarân lâi Säämi ollâškovlâ. Eromâš juurdân kuohtuin uárnejeijein lii lamaš finniđ Konrad Nielsen pargosyergi totkeid oohtân já jyehiđ jurduidis já tutkâmpuátusijdis iärásijgijn. Kaisa Rautio Helander illood eromâšávt tast, et meid eres sämikielah láá tääl puáttám fáárun seminaarân, adai Konrad Nielsen pargo lii čuuvtij vijđánâm.
Seminaarist lijjii fáárust paijeel 30 uásálisted.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis