Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd. Tavekielâ peivikiäčču sehe suomâkielâliih juávhuh algâttii tooimâs uđđâ soojijn eskin porgemáánust. Kielâpiervâlijgijn siämmáá táálust tuáimá tavekielâlâš Urbi. Suomâkielâliih juávhuh láá siämmáá šiljoost, mut eres rakânâsâst. Kielâjuávhuh láá sierâ suomâkielâlii juávhust, vâi párnái sämikielâ pisoččij nanosin nuuvt kuhháá ko máhđulâš.

Krista Leivo Aanaar kieldâ arâšoddâdemtooimâst muštâl, ete sist lii monâmin haahâ, mon tárguttâs lii kuittâg šoddâdiđ ohtsii toimâkulttuur puoh uđđâ soojijn. Tot siskeeld ovdâmerkkân pargopyereestvaijeem já oovtnálásittem, mut tobbeen kieđâvuššojeh aaibâs táváliiih argâpeeivi ääših-uv. Pargojuávhuh teivâdeh ohtii mánuppaajeest, já toh smiettih aašijd oovtâst já meid kielâjuávhuin.

Leivo iätá, ete kielâpiervâleh láá jo muuneeld ráhtádâttâm toos, ete kielâpiervâl já eenikielâlij párnái juávhuh láá sierâ 1.1.2026 ovdâskulij, já ton tááhust párnááh tuáimih tääl viälžášjuávhuin. Perruuh láá váldám juávhui ereslágán jyehim pyereest, já tot lii išedâm meid motomij párnái kielâ. Juávhuin láá kuittâg meid ohtsiih tooimah, já siemin juávhui meeri tooimâst lii lasettum.

Uđđâ soojij vuáváámist lii pyereest valdum huámášumán kulttuur, ja kulttuur rakânâsâst uáinoo ovdâmerkkân iivnijn. Västideijee párnáitipšoo Tiina Lehmuslehti muštâl, ete puátteevuođâst sij halijdeh vala finniđ eenâb kulttuur uáinusân. Juurdân lii tiiláđ lätteeráánuid, moh lahtâseh mahtnii sämikulttuurân. Lehmuslehti juátká, ete meid kulttuurân lohtâseijee sierâid lii tárguttâs lasettiđ rähtimáin taid ovdâmerkkân párnáigijn oovtâst. Juurdân lii meid reesuursulmui kevttim párnáigijn savâstâlmist já siämmáánáál puohlágánáid kulttuurtáiđoid uápásmem-uv. Kielâpiervâláid uážžu meid faallâđ ovdâmerkkân párnái puáris mááccuhijd já kulttuur miäldásijd anopiergâsijd.

Kove: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...