Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd. Tavekielâ peivikiäčču sehe suomâkielâliih juávhuh algâttii tooimâs uđđâ soojijn eskin porgemáánust. Kielâpiervâlijgijn siämmáá táálust tuáimá tavekielâlâš Urbi. Suomâkielâliih juávhuh láá siämmáá šiljoost, mut eres rakânâsâst. Kielâjuávhuh láá sierâ suomâkielâlii juávhust, vâi párnái sämikielâ pisoččij nanosin nuuvt kuhháá ko máhđulâš.

Krista Leivo Aanaar kieldâ arâšoddâdemtooimâst muštâl, ete sist lii monâmin haahâ, mon tárguttâs lii kuittâg šoddâdiđ ohtsii toimâkulttuur puoh uđđâ soojijn. Tot siskeeld ovdâmerkkân pargopyereestvaijeem já oovtnálásittem, mut tobbeen kieđâvuššojeh aaibâs táváliiih argâpeeivi ääših-uv. Pargojuávhuh teivâdeh ohtii mánuppaajeest, já toh smiettih aašijd oovtâst já meid kielâjuávhuin.

Leivo iätá, ete kielâpiervâleh láá jo muuneeld ráhtádâttâm toos, ete kielâpiervâl já eenikielâlij párnái juávhuh láá sierâ 1.1.2026 ovdâskulij, já ton tááhust párnááh tuáimih tääl viälžášjuávhuin. Perruuh láá váldám juávhui ereslágán jyehim pyereest, já tot lii išedâm meid motomij párnái kielâ. Juávhuin láá kuittâg meid ohtsiih tooimah, já siemin juávhui meeri tooimâst lii lasettum.

Uđđâ soojij vuáváámist lii pyereest valdum huámášumán kulttuur, ja kulttuur rakânâsâst uáinoo ovdâmerkkân iivnijn. Västideijee párnáitipšoo Tiina Lehmuslehti muštâl, ete puátteevuođâst sij halijdeh vala finniđ eenâb kulttuur uáinusân. Juurdân lii tiiláđ lätteeráánuid, moh lahtâseh mahtnii sämikulttuurân. Lehmuslehti juátká, ete meid kulttuurân lohtâseijee sierâid lii tárguttâs lasettiđ rähtimáin taid ovdâmerkkân párnáigijn oovtâst. Juurdân lii meid reesuursulmui kevttim párnáigijn savâstâlmist já siämmáánáál puohlágánáid kulttuurtáiđoid uápásmem-uv. Kielâpiervâláid uážžu meid faallâđ ovdâmerkkân párnái puáris mááccuhijd já kulttuur miäldásijd anopiergâsijd.

Kove: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....