Anarâškielâ Wikipedia-pargopáájá čokkânij lávvárduv já pasepeeivi 15.–16.3. Helsigist. Pargopáájá uárnejui puáris Maria-pyecceiviäsust Lapinlahdenkatust. Táálun láá čokkânâm ávus seervih siämmáá sajan.
Juurdân lâi pargopáájá ääigi čäälliđ lase Wikipedia-artikkâlijd já mudoi-uv sárnuđ Wikipedia-aašijn. Pääihi alne lijjii nubáloh čälled. Uási uásiväldein čallii anarâškielâlii Wikipedian, uási suomâkielâlii Wikipedian, já peividuiba katalaankielâ Wikipedia-uv mottoom verd pargopáájá ääigi. Pargopáájást ráhtojii meid uđđâ myenstereh já huolâttui tast, et ääših láá Wikipediast anarâškielâ miäldásii alfabeetlii oornigist.
Uásálisteeh mainâsteh
Mun jieš luuvâm pargopáájást Wikipedia-čalluid já tivom kielâ. Mun halijdâm tiettiđ, magarij jurduigijn muu čäällimskipáreh láá fáárust. Mun sahhiittâlâm motomijd uásálisteid vuáđulubbooht.
Savâstâlâm vistig Wikimedia Suomâ toorjâulmuin Kimmo Virtasâžáin, kote lii ornim mii teivâdem. Sun lii teknisâš toorjâolmooš já ohjelmistee, kote parga ávus käldeekoodijn. Sun lii porgâm Wikimedia Suomâst jo ive 2005 rääjist adai 20 ihheed. Sun čáálá meid jieš Wikipedian. ”Jis lii hyenes čällee tego mun lam, te ferttee ennuv hárjuttâllâđ, vâi šadda pyerebin”, sun čielgee. Sun lii meid blogičällee, jieijâs muštâlmij keežild siämmáá suujâst. Tuotâtuávááš täst tiäđust-uv lii-uv: olmooš taarbâš ennuv hárjuttâllâm aašijn, main sun haalijd šoddâđ hirmâd pyerrin. Sun lii ilolâš tast, et anarâškielâ Wikipedia-juávkku lii puáttám paargon Helsigân. Tastko anarâškielâ Wikimedia-kevtteejuávhust lii iskosihe, lii tárbu orniđ tuárvi tábáhtusâid já leđe aktiivlâš.
Pargopáájá anarâškielâlii uási stivree Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli, kote lii porgâm anarâškielâlijn Wikipediain ubâ ton ääigi ko tot lii lamaš. Sun muštâl: ”Mun lam stivrim uáppeid káidusin já čáittám uásálisteid, maht Wikipedia puáhtá editistiđ. Mun lam meid lasettâm uáppei valmâš čalluid Wikipedian.” Fabrizio čáálá ennuv Wikipedia-artikkâlijd, já suu mielâfáádáh láá valastâllâm já eennâmtiätu. Tääl ovdâmerkkân tennissánádâh lii puáttám anarâškielân eidu suu Wikipedia-artikkâlij peht. ”Jis mun uáinám Anarâš aavisist mottoom vuovâs čalluu, mii heivee Wikipedian, te mun sirdám tom meid Wikipedia pel”, sun čielgee. Uáppeid sun kulloo ravviimin, et jis áigu čäälliđ ulmust, lii älkkeemus čäälliđ kiästnii, kote ij lah innig elimin. Talle artikkâl ij taarbâš innig peividiđ.
Mikael Manninen lii arkeolog, kote lii čälimin artikkâlijd Aanaar ovdâhistorjást suomâkielâlii Wikipedian. Sun lii hammim Aanaar kieldâ artikkâl ovdâhistorjálii uási suomâkielân. Sun ij čääli ennuv Wikipedian, mut smietâd kale, et teevstâid puávtáččij älkkeht jurgâliđ sämikielân.
Taarna Valtonen lii fáárust toin mieláin, et sun haalijd oppâđ siijđoi rähtim já čäälliđ teevstâid Wikipedian. ”Mun lijkkuum čälimân já halijdâm oppâđ čäälliđ. Tääbbin lii pyeri ko piäsá siämmást koijâdiđ, jis itá miinii čuolmâid.” Sahhiittâllâm ääigi Taarna lii čälimin jieijâs hárjuttâllâmteevstâ Jáák´ Irjánist, kote lâi pegâlmâs anarâš mainâsteijee. Taarna lii jieš päikkinommâtotkee, já sun lii valjim čäällimfáddánis Jáák´ Irján tondiet ko taat nommâ itá maaŋgâ päikkinoomâst já mudoi-uv čonnâs eellimvuovijdis tááhust anarâš kulttuurân. Taarna muštâl, et Jáák´ Irján kuulâi Sare suuhân. Jáák´ Irján tooimâi meid postalmajin 1800-lovo loopâst já 1900-lovo aalgâst. Taarna povvâst, et Jáák´ Irján lâi stuorrâ äijih já hirmâd sävri: sun vaazij ain huápubeht talle ko lâi kyeddimnáál lusis nuáđi. Jáák’ Irján lâi čepis muštâleijee, ige suu mainâsijn ain tiättám, mii lâi tuotâ já moos lâi lasettistum, adai huumor lii ain fáárust muštâlusâin. ”Sun lâi tiätulágán mainâstemgenre ovdâsteijee”, Taarna muštâl já povvâst, et sääni lii lamaš haaldust tovláin ulmuin, kiäh láá kuvvim, mon styeres Jáák’ Irján lâi: ”Ärdeeh nuuvt kubduuh ko čohčâhiäppuš pottâ.”
Kimberli Mäkäräinen lii aktiivlâš anarâškielâ wikipedist. Sun čáálá mielâstis lávlumkištoin já toid lohtâseijee bäändijn. ”Mun lijkkuum čäälliđ Wikipedian anarâškielân. Mun lam meid čáállám tavesämikielân, mut tobbeen ij vuottuu siämmáámuđusâš siärvusvuoiŋâ tego anarâškielâst. Oovtâst porgâm lii munjin šiev vyehi oppâđ anarâškielâ olmânáál já meid pyeri vyehi hárjuttâllâđ čäällim.”
Kimberli parga Wikimedia Suomâ haldâttâsâst kielâvästideijen. Sun ij kuittâg čääli ollágin suomâkielân mut maaŋgâ eres kielân. Onne sun lii čáállám ucánjáhháá katalaankielân-uv. Sun haaldâš maaŋgâid kielâid, ovdâmerkkân espanjakielâ, jaapaankielâ já eŋgâlâskielâ. Sun lii áinoo olmooš, kote čáálá Wikipedia láláttâhân nuorttâlâškielân. Nuorttâlâškielâ ortografia lii kuittâg vaigâd, já tot lii ohtâ suijâ toos, mondiet kielâ čálloo nuuvt uccáá.
Kimberli muštâl meid tast, et suu mielâst lii tehelâš pieijâđ ain liiŋkâ oppâkiirján, jis miinii tiäđuid tobbeen kávnoo. Tánávt ohtâvuotâ Wikipedia-artikkâlij já škoovlâ kooskâst šadda nanosubbon.
Jon-Harald Søby parga Wikimedia Norgest adai Taažâ Wikimediast. Sun lii Skandinavia Wikipedia-guru, kote parga puohlágánij teknisij čuávdusijgijn. Anarâškielân sun lii tääl muttám stelliimijd toin naalijn, et kategoriah já luokah láá rievtis puustavoornigist anarâškielâ puustavoornig mield. Sun lii meid išedâm myensterij huksiimist. Sun lii rijjâtátulii pargo rävvejeijee Wikimediast.
Mun sáárnum meid Tuukka Hastrupáin. Sun lii kuuloold šoddâm Wikipedia-aktivistin. Sun oovded ávus käldeekoodi já sun lii ohjelmij ovdedeijee. Sust lii tääl monâmin niäljád ihe Wikimedia Suomâ haldâttâsâst. Sun čáálá jieš-uv Wikipedian, já sun lii čáállám masaba aalgâ rääjist Suomâ Wikipediast. Sust iä lah jiellâhfáádáh, mut jis kiinii haalijd monnii tiäđu já miinii lii puástud teikâ vájuvâš, te tagarijd sun mielâstis peivid. Eŋgâlâskielân sun lii čáállám eenâb. Tuukka muštâl, et Wikimedia Suomâ stiivrâst sárnoo ucebij kielâi, eromâšávt sämikielâi, aašijn. Wikimedia Suomâ iirât čuávvuđ, mii kielâsiärvusist tábáhtuvá já haalijd tuárjuđ siärvus jurduid. ”Stuorrâ kielâid ij pyevti njuolgist kopijistiđ, tastko siärvus lii ucceeb”, sun čielgee. Sun tiädut meid tom, et lii tehelâš čäälliđ tagarijn aašijn, main jieš tiätá eenâb.
Mun sáárnum meid UiT Taažâ arktisii ollâopâttuv kielâteknologia professoráin Trond Trosterudáin, kii lii aktiivlâš wikipedist jieš-uv. Sun ij peessâm taan tove fáárun, mii lâi tiäđust-uv vaahâg. Sun muštâl, et sun lii tutkâm sirkumpolarisii Wikipedia, já sun iätá, et lii tuše färkielâ Wikipedia, mii lii pyereeb ko anarâškielâ Wikipedia. Sun lii optimist ko lii saahâ anarâškielâlii Wikipediast. Sun illood tast, et kielâsiärvus finnee ennuv iše meid siärvus ulguubeln. Anarâškielâlii Wikipedia tääsi lii meid pyeri.
Vandalism lii kikse Wikipedia čälimist
Táválâš olmooš ij nuuvtkin huámmáš vandalism Wikipediast, mut tagareh kale, kiäh stivrejeh pargo. Kimberli muštâl, et motomeh lasetteh roskesiijđoid teikâ leggisteh ruuskijd teikâ roskesiskáldâs mottoom siijđon teikâ čäälih aašijd, moh iä artikkâlân kuulâ, tego ”Gaza lii uási Israelist” já ”Palestiina ij lah”.
Kimberli juátká: ”Talle ij äävti ko estiđ taggaar ip-čujottâs, mast puátá vandalism. Ovdâmerkkân mottoom olmooš čáálá kiivšás päikkinoomâid kyyrillisij puustavijgijn. Motomeh ulmuuh láá kuittâg sitkáseh já mutteh ip-čujottâs já juátkih siijđoi pilledem. Motomin ferttee komettiđ nubástusâid teikâ viärráámuu tááhust leggistiđ meddâl ubâ artikkâl. Viärráámuuh láá tagareh tiäđuh, moh oroh lemin faktatiätu mut iä kuittâg lah.”
Fáárun puáhtá puáttiđ maaŋgâlágánijn roolijn
Kimberli já Tuukka tiäduttává, et fáárun puáhtá puáttiđ maaŋgâmuđusijn roolijn. Motomeh ulmuuh čäälih artikkâlijd, motomeh vist lasetteh kuuvijd já käldeid teikâ tärhisteh tiäđuid. Mun jieš jiem nuuvtkin kiergân čäälliđ mut luuvâm kale artikkâlijd já kommentistám taid táárbu mield.
Puátteevuođâ jurduuh Wikipedia čälimist
Suotâs ličij mottoom peeivi finniđ meid párnái já nuorâi Wikipedia tego baskikielâst lii. Jis haalijd oppâđ uđđâ ääši, tom puáhtá talle čielgiđ oovtâkiärdánávt. Párnááh já nuorah mättih čäälliđ taggaar teevstâ, maid sij jiejah iberdeh. Ovdâmerkkân máttáátteijee puáhtá čäälliđ tiätusänikirjelágán teevstâ, já uáppeeh pyehtih čäälliđ eres teevstâid.
Trondáin šadda saahâ tast, et škoovlah kevttih Wikipedia-čalluid máttááttâsâst. Tast šadda-uv juurdâ orniđ taggaar Wikipedia-pargopáájá Anarân, mast láá škoovlâ táárbuh kuávdáš äššin, adai škovlâliih jiejah čáláččii Wikipedian. Ubâ juávkku moovtásk já tuárju jurduu já lii vaalmâš täst išediđ. Talle puáhtá škoovlâst sárnuđ tast, moin naalijn šiev artikkâleh huksejuvvojeh já magareh vist láá hiäjus čalluuh. Lii meid tehelâš hárjuttiđ škovlâlijd čäälliđ sämikielân. Sijhân láá kielâ puátteevuotâ.
Jyehi tááhust anarâškielâ uárnee val eenâb Wikipedia-páájáid taan ive. Ohtâ lii puátimin Oulun, nubbe Helsigân, já jo puáttee oholoopâ, 22.–23.3., lii puátimin čuávuvâš pargopáájá Anarân.
Tiervâpuáttim fáárun! Anarâškielâ taarbâš wikipedistijd. Já luuvâ aainâs-uv Wikipedia-artikkâlijd tommit ko oostah!
Koveh: Marja-Liisa Olthuis já Fabrizio Brecciaroli