Matti Hannus kuudij Suomâ uđđâ ulâttâsvuáskun: 2,884 kg

Ko oululâš Matti Hannus kuovâi viermijdis uđđâivemáánu 5. peeivi Iist, te sun vistig juurdij, ete sun lâi koddám táválii kyevti kiilu lahna. Forgâ sun kuittâg ooinij, et kyeli lâi-uv hirmâd stuorrâ vuásku. Sun smietâstij, luáštáččij-uv sun tom maasâd čáácán. Vuásku lâi kuittâg nuuvt styeres, ete sun koolgâi viekkiđ tom. Kyeli viekkejui páihálii purrâmâškäävpi heeđâlmviekkimpiergâsáin.

Vuásku teedij 2,884 kilugrammâd. Tot lâi suulân 54 senttimeetterid kukke.

Suomâ ulâttâskyelilävdikodde čokkân kuohtii ivveest: kuovâmáánust já čohčâmáánust. Kuovâmáánu 4. peeivi čokkânâm lävdikodde tuhhiittij Hannus vuáskun Suomâ uđđâ ulâttâssân. Ovdebáš vuásku-ulâttâs lâi 2,87 kg. Tot kuálástui 4.9.2010 virveláin Ålandist. Uđđâ ulâttâs lii esken kuálmád paijeel 2,5 kilugraamâ vuásku, mii lii almottum ulâttâskyelilävdikoodán. Puárásumos Suomâst tutkum vuásku lii lamaš 29‑ihásâš.

Hannus kuáláást perruusis kuolijd purrâmâššân, mut sun ij ááigu puurrâđ ulâttâsvuáskun, tastko tot lii čuággám lusismetallijd uáli jo kuhháá. Vistig sun sundáttâlâi kyele tevdim hervâttâssân, mutâ tääl vuásku lii puolâšist Helsig luándutieđâlii museost. Vala ij lah čielgâs, maht kyeli kiävttoo.

Suomâ ulâttâsah Säämist

Suomâ tááláin ulâttâskuolijn vittâ láá kuddum Säämist. Lussâdumos suávvil kuálástui tälvivuoggáin jäävrist Ucjuuvâst 13.4.2011. Ton tiäddu lâi 2,47 kg. Kuhemus suávvil vist toppij puzzâvuogân juuvâst Iänuduvvâst 3.7.2023. Ton kukkodâh lâi 58,2 cm. Meiddei ulâttâsrávdu lii kuddum Iänuduvvâst: Kilbisjäävrist 26.9.2021 viermijn kuddum rávdu teedij 7,040 kg.

Aanaarjävri lii adelâm kyehti tááláá ulâttâskyele. Stuárráámus (jävri)kuávžur toppij vuoggâčiälgán 22.8.2014 já teedij 10,42 kg. Ulâttâsmuikku vist kuddui viermijn 29.9.2020. Ton tiäddu lâi 0,634 kg já kukkodâh 39,9 cm. Puárásumoseh Aanaarjäävrist kuddum muuikuh láá lamaš 13-ihásiih, mutâ uđđâ ulâttâsmuikku lâi tuše 9‑ihásâš.

Suomâ stuárráámus šapšâ ij lah pajanâm Säämist pic oovdiš Nummi-Pusula kieldâst Uusimaast ive 2000. Tot teedij 7,08 kg.

Maht toimâđ, jis koddá máhđulii ulâttâskyele?

Suomâ ulâttâskyeliregister lii vuorkkim tiäđuid ulâttâskuolijn ive 2000 rääjist. Uđđâ register meridui vuáđuduđ tondiet, ete puáris ulâttâsâi tiäđuh lijjii távjá vááijuvliih já epilyetittetteeh. Tääl kuolij viekkiimist já mittedmist láá tärhis njuolgâdusah.

Kyele kukkodâh mitteduvvoo viällud nuuvt, et mitto lii njuolgâdin kyele vyelni. Kyele kääibi keeči ferttee leđe mito nollásaje alne, peeccih vist ferttee leđe oohtân čarvum mito alne. Mittedemtärkkivuotâ lii ohtâ millimeetter.

Kyele tiäddu mitteduvvoo viekkimpiergâsáin, mon tärkkivuotâ lii ohtâ grammâ. Hiäivulâš viekkimpiergâs kávnoo ovdâmerkkân käävpist teikkâ poostâst. Jis kyele viekkim ij lah tállân máhđulâš, te tot ferttee kalmaattiđ olesin.

Sehe kukkodâh- já tiäddumittedmist ferttiv leđe kyehti ulguupiälásii tuođâšteijee, ovdâmerkkân käävpi vyebdeeh. Viekkiimist ferttee čäälliđ tuođâštâs, mast láá kyele šlaajâ, tiäddu, viekkimsaje já -äigi, viekkimpiergâs tijppâ sehe tuođâšteijei ohtâvuotâtiäđuh já vuáláčáluseh.

Puoh lasseen kyeleest ferttiiččii leđe pyereh čuovâkoveh nuuvt alda ko máhđulâš. Kyele paaldâst ferttiiččij leđe miinii uápis tiiŋgâid tego aavis teikkâ mielkkipurkki. Kukkodâhmittedmist kove ferttee valduđ jerdust mito nollásaje paajaabeln, kuittâg nuuvt et ubâ kyeli lii uáinusist.

Kyeli ličij pyeri kalmaattiđ olesin jotkâtutkâmuš várás. Kyele eertist ličij pyeri väldiđ aainâs-uv love čuomâsid já kuškâdiđ taid pävirseehâst.

Saalâsalmottâs ij vuolgâttuu njuolgist ulâttâskyelilävdikoodán, pic taggaar siärván teikkâ loostân, mii čuággá tiäđuid eromâš stuorrâ kuolijn. Tágáreh láá ovdâmerkkân Kalatalouden Keskusliitto já Suomen Vapaa-ajankalastajien Keskusjärjestö.

Tärhibeh njuolgâdusah sehe táálááh ulâttâsah láá uáinusist (suomâkielân) tääbbin.

Käldeeh:

– Matti Hannuksen mörköahven sai ennätys­tittelin – kalan lopullinen kohtalo on vielä avoin (yle.fi)

– Yli puolimetrinen mörköahven nousi avannosta – nyt Matti Hannus jännittää, onko lähes kolmen kilon vonkale ennätyskala (yle.fi)

– Tältä näyttää Suomen suurin muikku! Ennätyskalalautakunta hyväksyi kolme uutta SE:tä (www.findance.com)

Kove: Gilles San Martin (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge juhlo uđâsmittum sämi­tigge­laavâ Säämi aalmug­peeivi Anarist

Sämitigge viättá juuhlijd uđđâ sämitiggelaavâ já vaaljâpaje 1.9.2024–31.12.2027 kunnen Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist vástuppeeivi 6.2.2026 tme 11 rääjist. Tilálâšvuođâ lii máhđulâš čuávvuđ meid káidusin njuolgâ vuolgâttâs...

Aalmugij­koskâsii komo­vuotâ­sajat­tuvvâst leijee astronaut­juávhu maccâm enâmân toleduvvoo astronaut tiervâs­vuotâ­čuolmâ keežild

NASA tieđeet, et aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv ISS (International Space Station) astronautjuávkku 11 máccá Enâmân tolebiššáá ko lâi vuávájum. Algâalgâlâš vuávám lâi macâttiđ taam juávhu Enâmân kuovâmáánust...

Sveeici uđđâvuođâ­juhlom nuuvâi tragedian – Baari pyelimist ruáppánii 40 olmožid

Sveeicist Valais kantonist, Crans-Montana mađhâšemkuávlust sattui uđđâvuođâááptu sorolâš tragedia, ko Le Constellation ‑nommâsâš baari puállái. Pyelimist jammii 40 olmožid já lammâšuvvii 115 olmožid. Sveeici...

Talvâsâš hettee eellim já jotoluv eromâšávt Vuáládâh­enâmijn

Koskâ-Euroopist, eromâšávt Vuáládâhenâmijn, muotâ lii siävuttâm eellim já jotoluv ollásávt. Amsterdam kirdemkiedist Schipholist láá macâttum 300–700 kirdemvuárrud peeivist. Luáppijâi maŋa-uv loppâookon lii lopedum muotâ,...

Skaamâ ivneh

Skammâmáánu. Talle álgá skammâ, ige innig oinuu piäiváš kuhes ääigán. Skammâ meerhâš tom, ete peivi ij paijaan almeroobdâ paajaabeln. Tavveen, Ucjuuvâst já Anarist, tot...