Suomâ já Suomâ Sämitigge kiäsádâteh Barents euroarktisii rääđist

Suomâ kiäsádât Barents euroarktisii rääđist. Olgominister Elina Valtonen paahud olgoministeriö tiäđáttâsâst, ete ohtsâšpargohäämi ij innig västid taan ääigi tárboid, peic tondiet šaddeh pajaluvâi orroo ráhtuseh. Valtosii mield Barents-ohtsâšpargo tooimâi kuittâg pyereest ovdil Ruošâ volliittem Ukrainan.

Sämitige jeessân Janne Hirvasvuopio tuáimá saavâjođetteijen Barents euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávhust, mast lii lamaš tehálâš rooli Tave-enâmij já Ruošâ algâaalmugij ovtâstitmist. Sun ana Suomâ haldâttâs miärádâs vaidâlitten já tiädut sämmilij merhâšume purrâmuštoorvon, biodiversiteetân já šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee koččâmušâin.

Barents euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávkku lii porgâm iheluuvij ääigi puátusijd pyevtitteijee pargo algâaalmugij oovdân. Ovdâmerkkân njuhčâmáánust 2023 tot ornij vuossâmuu Barents kuávlu algâaalmugij njunoščuákkim, The Sámi Summit, Brysselist oovtâst Euroop parlamentáin. Tilálâšvuođâst sämmiláid teháliih ääših, tego šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsah, tuálvojii njuolgist Euroop union miärádâs tahhee váimusân. Ruošâ volliittemsuáđi čuávumuššân Barents euroarktisii rääđi rooli lii kuittâg uccom.

Meid Suomâ Sämitigge kiäsádât ohtsâšpargoost Barents euroarktisijn raađijn. Suijân toos lii ruttâvänivuotâ. Barents euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávkku juátká tooimâs ive 2025 loopân, mon maŋa Suomâ Sämitigge áigu iärániđ tast.

Puátteevuođâst Suomâ Sämitigge áigu vuáijuđ EU-aššijd já ohtsâšpaargon Euroop unionáin. Ulmen lii toohâđ sämmilij já Euroop parlament koskâsii kyeimivuotâsopâmuš, mii nanodičij sämmilij uásálâšvuođâ EU-miärádâstohâmân Brysselist já meid Suomâst. Tave-eennâmlâš ohtsâšpargo-uv tiäđust-uv juátkoo.

Käldee:

– Suomâ já Sämitigge kiäsádâteh Barents euroarktâsii rääđist – Sämitigge kiäččá EU suundán (samediggi.fi)

Kove: Tiina-maija.varto (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...