Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitigge­laavâ Anarist

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitiggelaavâ Anarist Säämi aalmugpeeivi 6.2.2026. Taažâ já Ruotâ Sämitigeh puohtii jieijâs tiervâttâs tilálâšvuotân. Taah sahâvuáruh tiäduttii ohtsijd háástuid já sämmilij vuoigâdvuođâi ovdedem merhâšume rasta rajij.

Suomâ täsivääldi president Alexander Stubb lâi vuolgâttâm tiervâttâs. Máttááttâsminister Anders Adlerkreutz toolâi sahâvuáru já siämmáánáál europarlamentikkár Anna-Maja Henriksson já vuoigâdvuotâministeriö demokratia- já almosvuoigâdvuotâuásáduv hovdâ Johanna Suurpää‑uv.

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi kiijtij sahâvuárustis Säämi aalmug já sämmilij ustevijd siđhesvuođâst já piäránaddelhánnáávuođâst. Sun tiäduttij, et sämitiggelaavâ uđâsmittem lii vaattâm ennuv naavcâid sämmilijn já et ubâ proosees lii lamaš mielâttes kukke, tastko tot lii pištám 30 ihheed. Sun ilodij tast, et kuhes pijne lii nuuhâm já et meid nuáđi laavâ uđâsmitmist lii meddâl čuávuváin suhâpuolvâin. Sun ana aalmugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâid kuávdáš äššin sämitiggelaavâ uđâsmitmist.

– Mij ep liččii taan tiileest, jis OA ij liččii adelâm Suomân muáittámušâid Sämitige vaaljâluvâttâllâm kuáttá. Suomâ staatâ ferttij porgâđ maidnii. Aalmugijkoskâsâš vuoigâdvuotâ já njuolgâdusvuáđusâš oornig láá uccâ aalmugij já enâmij toorjân, saavâjođetteijee Näkkäläjärvi muštottij.

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi

Täsivääldi president Alexander Stubb ceelhij tiervâttâsâstis, et vuáđulaavâst nomâttum sämmilij eromâš sajattuvvâst huolâ anneem lii mii puohâi ohtsâš pargo. Sun tiäduttij, et uđđâ laavâ mield sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttem já sämikulttuur jiešiävtulii ovdedem puáhtá puátteevuođâst pyerebeht turvâstiđ.

– Sämitige toimâ lii merhâšittee uási sämmilij jiešhaldâšem já vuoigâdvuođâi turviimist. Sämitige já virgeomâhái savâstâllâm jotkuumist já sämmilij kulâmist kalga anneeđ huolâ puoh ohtsâškode taasijn meridem ohtâvuođâst, president joođhij.

Suomâ staatâ tiervâttâs juuhlán puovtij máttááttâsminister Anders Adlercreutz. Sun eeđâi, et ráđádâlmijn ij lah merhâšittee tuše tot, mii ceehijn lohá, pic tot, moin naalijn mij toimâp. Eromâšávt taat kuáská virgeomâhái já Sämitige koskâsii ohtsâšpargo- já ráđádâllâmvuovvijd.

Máttááttâsminister Anders Adlercreutz

Jieijâs tiervâttâs puovtij meid europarlamentikkár Anna-Maja Henriksson. Sun tooimâi ovdil vuoigâdvuotâministerin já lâi fáárust sämitiggelaavâ uđâsmitmist maaŋgâin vaaljâpoojijn. Sun juátká ohtsâšpargo sämmilijgijn tääl Euroop parlament jesânin.

Europarlamentikkár Anna-Maja Henriksson

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs (THL) hovdâ Mika Salminen ráđádâlâi sämmilij ovdâsteijeigijn sosiaal- já tiervâsvuotâkoččâmušâin. Kooveest sun lii oovtâst Sämitige sosiaal- já tiervâsvuotâčällein Riitta Lehtola-Kososáin.

Mika Salminen já Riitta Lehtola-Kosonen

Ehidispeeivi tilálâšvuođâst uárnejui val paaneelsavâstâllâm, mon moderistij Suvi West. Panelisteh muštâččii sämitiggelaavâ uđâsmittemproosees já jorgettii kejâstuv laavâ olášutmân. Anu Avaskari muštottij, et anarâšâi sajattâh ij lah val nuuvtkin nanos já et tom ferttee ain nonniđ.

Panelisteh

Peeivi ääigi Aanaar markkânist lâi ennuv eres-uv ohjelm. Eereeb iärrás Aanaar servikodde ornij rukkoospuudâ kirhoost, já Säämi Söster lâi ornim servikoddetáálun piärgumáállás já lahcâkááhu kuossijd. Säämi Sösterist Inker-Anne Äärelä muštâl, et purâdeijeeh lijjii 112, já piärgumääli vuoššui 30 litterid.

Juhlepeeivi majemužžân numerin lâi Ulla Pirttijärvi & Ulda konsert Sajosist.

Ulla Pirttijärvi

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Uuđâs tivvum 24.2.2026 tme 16.16: Meddâlistum puástutiätu piärgumáállás falâdeijest.

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...