Suomâ já Suomâ Sämitigge kiäsádâteh Baareenc euroarktisii rääđist

Suomâ kiäsádât Baareenc euroarktisii rääđist. Olgominister Elina Valtonen paahud olgoministeriö tiäđáttâsâst, ete ohtsâšpargohäämi ij innig västid taan ääigi tárboid, peic tondiet šaddeh pajaluvâi orroo ráhtuseh. Valtosii mield Baareenc-ohtsâšpargo tooimâi kuittâg pyereest ovdil Ruošâ volliittem Ukrainan.

Sämitige jeessân Janne Hirvasvuopio tuáimá saavâjođetteijen Baareenc euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávhust, mast lii lamaš tehálâš rooli Tave-enâmij já Ruošâ algâaalmugij ovtâstitmist. Sun ana Suomâ haldâttâs miärádâs vaidâlitten já tiädut sämmilij merhâšume purrâmuštoorvon, biodiversiteetân já šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee koččâmušâin.

Baareenc euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávkku lii porgâm iheluuvij ääigi puátusijd pyevtitteijee pargo algâaalmugij oovdân. Ovdâmerkkân njuhčâmáánust 2023 tot ornij vuossâmuu Baareenc kuávlu algâaalmugij njunoščuákkim, The Sámi Summit, Brysselist oovtâst Euroop parlamentáin. Tilálâšvuođâst sämmiláid teháliih ääših, tego šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsah, tuálvojii njuolgist Euroop union miärádâs tahhee váimusân. Ruošâ volliittemsuáđi čuávumuššân Baareenc euroarktisii rääđi rooli lii kuittâg uccom.

Meid Suomâ Sämitigge kiäsádât ohtsâšpargoost Baareenc euroarktisijn raađijn. Suijân toos lii ruttâvänivuotâ. Baareenc euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávkku juátká tooimâs ive 2025 loopân, mon maŋa Suomâ Sämitigge áigu iärániđ tast.

Puátteevuođâst Suomâ Sämitigge áigu vuáijuđ EU-aššijd já ohtsâšpaargon Euroop unionáin. Ulmen lii toohâđ sämmilij já Euroop parlament koskâsii kyeimivuotâsopâmuš, mii nanodičij sämmilij uásálâšvuođâ EU-miärádâstohâmân Brysselist já meid Suomâst. Tave-eennâmlâš ohtsâšpargo-uv tiäđust-uv juátkoo.

Käldee:

– Suomâ já Sämitigge kiäsádâteh Barents euroarktâsii rääđist – Sämitigge kiäččá EU suundán (samediggi.fi)

Kove: Tiina-maija.varto (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...