Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid. 50 000 vuáláčálusid, moh váttojeh ääši kieđâvušmân ovdâskoddeest, lijjii čuákist vuálá pirrâmpeeivist. Aalmuglâšáánnum luovâttii ovdâskoodán Tiina Vuolle, Pavel Tahkovuori, Elisa Aaltola, Eeva Ylimäki já Jemina Fallenius. Čuákkimohtâduv hovdâ Antti Linna vaaldij tom vuástá.

Ánumist iävtuttuvvoo, et čevđipyevtittem loopâtmân rahtuuččij aalmuglâš vuávám, mon mield čevđikäärdih sirduuččii kuáhtulii sirdumääigi maŋa historján. Ton lasseen syergi pargeeh uážuččii torjuu eres suorgijd sirduumân.

Čevđiráhtulâšvuođâst lii jo kuhháá savâstâllum ton eettisij čuolmâi tiet. Stuorrâ uásist eurooplijn enâmijn tot lii-uv kieldum tâi nuuhâm, já meid stuorrâ uási syemmilijn tuárjuh čevđikärdidem kiäldu. Moonnâm ive tohhum koijâdâllâmtutkâmuš mield 83 prosentid syemmilijn vuástálisteh tááláá čevđikärdidem. Aalmugáánnum kampanjakoodinator Tiina Vuolle iätá, et meid eenâbloho ovdâskode aalmugovdâsteijein almottij ovdil ovdâskoddevaaljâi, et sij tuárjuh čevđikärdidem kiäldu. 

Ellei killáámušâi lasseen lii savâstâllum syergi vaikuttâsâst ulmui tiervâsvuotân ton maŋa ko loddeinfluenssa njuámui čevđielleid maaŋgâ käärdist Suomâst moonnâm ive. Meid ekonomia piäjá smiettâđ: čevđikäärdih láá finnim Suomâ staatâst taan ive jo masa 37 miljovn eurod sajanmáávsuid loddeinfluenssa tiet, veikkâ syergist maŋgâ finnoduv lii restâlum jo kuhháá ovdil loddeinfluenssa puáttim. Sajanmáávsuh per loddeinfluenssan jáámmám tâi loddeinfluenssa tiet kuddum ellee láá ton lasseen lamaš čuuvtij alebeh ko maid čevđikäärdih liččii uážžum ellee čeevđi vyebdimist.

Lávurduv čohčâmáánu 14. peeivi uárnejuvvojeh mielâčáittuseh čevđikärdidem vuástá maaŋgâin kaavpugijn pirrâ Suomâ. Uáivitábáhtume álgá Helsigist tijme 14 Ryevdirađetorist. Ton lasseen toorjâtábáhtumeh tuállojeh siämmáá ääigi Kouvolast, Kuopiost, Tamperest, Tuurkust, Oulust já Ruávinjaargâst.

Käldeeh:

– Kansalaisaloite turkistarhauksen lakkauttamiseksi luovutettiin eduskunnalle (www.eduskunta.fi)

– Kansalaisaloite turkistarhauksen kieltämiseksi eduskunnalle – keräsi tarvittavat kannatusilmoitukset päivässä (www.mtvuutiset.fi)

– Turkistarhoille maksettu tänä vuonna jo lähes 37 miljoonaa euroa korvauksia (animaliamedia.fi)

– Turkistarhaus historiaan -tukimielenosoitukset (animaliamedia.fi)

Kove: Oikeutta eläimille (flickr)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...