Uccâ Queen Chapel -nommâsii kirhoost pappâ Edward Alston lii särnidâm gullahkielân jyehi pasepeeivi paijeel love ihheed. Kirkko lii Hilton Head Island -suolluu taavaabeln Ovtâstum staatâi Maadâ-Carolina-uásistaatâst. Tot kulá afriklii metodist-pispálii kiirkon (eŋg. African Methodist Episcopal Church ađai AME).
Pappâ Alston lii pajasšoddâm Hilton Head -suollust já lii pärnivuođâs rääjist sárnum gullahkielâ. Puárásub páihálij ulmui mield sun lii majemuš pappâ tääbbin, kii särnid gullahkielân. Jiešalnees sun sáttá leđe áinoo gullahkielâ pappâ ubâ 765 kilomeetter riddokuávlust Tave-Carolinast Floridan, Gullah Geechee -aalmug maddârij enâmijn.
Alston muádlov servikoddálâžžâd láá puoh algâalgâliih suolluu ässeeh, já suullân peeli sist mättih sárnuđ já iberdeh gullahkielâ. Maŋgâseh láá palvâlâm tääbbin suhâpuolvâst nuubán, siämmást ko Gullah-ulmui meeri lii kiäppánâm čuuvtij. Áárvu mield sij láá tääl 1 500, ko pyeremui aaigij Hilton Head -suollust ellii suullân 40 000 Gullah-olmožid.
Gullah-aalmug assimilistem já uđđâ uhkeh
Gullahkielâ lii kreolikielâ, mii lii suolluu ässei maddârij, afriklij orjij, kielâ. Kielâ vuáđuduvá eŋgâlâškielân, já tast kávnojeh ennuv lovnâsäänih sehe kielâ- já ceelhâopâliih vaikuttâsah viestârafriklijn kielâin. Gullahkielâ lii hyelkkikielâ eres kreolikieláid Karibia kuávlust. Tot šoodâi kommunikaatiovyehhin ulmui kooskâst, kiäh sarnuu maŋgâ kielâ, ovdâmerkkân euroopliih uárjikävppijâsah, uárjiomâsteijeeh já jieškote-uvlágáneh afrikliih etnisiih čeerdah. Gullahkielâ lii maŋgâčyet ihheed puáris.
Maŋeláá Gullah-aalmug viigâi assimilistuđ Amerik válduaalmugân. Talle gullahkielâ onnui ”cuovkkânâm eŋgâlâskiellân” teikkâ ”puástu eŋgâlâškiellân”. Škoovlâst máttáátteijeeh movtijdittii párnáid sárnuđ virgálii eŋgâlâskielâ já ráŋgášii sii gullahkielâ kevttimist. Taan stigma tiet motomeh gullahkielâ sárnooh joskii sárnumist gullahkielâ almolijn soojijn teikkâ joba ollásávt, iäge máttááttâm kielâ párnáidis. Gullahkielâ kevttim kiäppánij čuuvtij, já onnáá peeivi tot lii uhkevuálásâš kielâ.
Gullah-aalmug lii kuittâg siäiluttâm eenâb afriklii kielâ- já kulttuuräärbis ko eres afroamerikliih siärvuseh Ovdâstum staatâin. Aalmugân kuleh afriklij orjij maajeeldpuátteeh, kiäh ääsih Ovtâstum staatâin maadânuorttii riddokuávlust. Sierrim tiet aalmug lii siäiluttâm jieijâs eellimvyevi, kielâ, purrâmušäärbi, jiegâlijd taavijd sehe tyejiäärbi. Šoŋŋâdâhnubástus vist lii stuorrâ vaarâ aalmugân. Ulmuuh sättih monâttiđ enâmijdis já uási ärbistis kiärdášuvvee šuármutuulvij, merâase pajanem já eres šoŋŋânubástusâi vaikuttâsâi tiet.
Improvistum čäällimvyehi
”De Nyew Testament” (anarâškielân Uđđâ testament) lii vuossâmuš kuheshámásâš kirjálâš tyeji, mii lii almostum gullahkielân. Uđđâ testament jurgâlui gullahkielân ivij 1979–2005, ađai jurgâlempargo piištij 26 ihheed. Proojeekt aalgij ko kyehti ulguupiälásii ráámmátjurgâleijee, kiäh láin varrim St Helena Island -suollui Hilton Head -suolluu alda, iävtuttáin idea siärváduv jesânáid. Aalgâst sij iä lam moovtâ jurgâlemprojektist, tastko sijjân lâi máttááttum, et gullahkielâ lii hyenes eŋgâlâškielâ ige ton kevttimân kolgâččij ruokâsmittiđ ulmuid. Maŋeláá ko jurgâlempargo árvu čielgâi, te páiháliih ulmuuh uásálistii paargon aktiivlávt. Gullahkielâst ij lah sänikirje teikkâ ortografia, nuuvt ete čalluid ferttij improvisistiđ.
Sunn m’Cheaux, kii máttát gullahkielâ Harvard-ollâopâttuvâst, iätá, ete ”De Nyew Testament” kolgâččij uáiniđ vuolgâsaijeen ige loppân. Kielâ juátká ovdánmis vala maaŋgâ suhâpuolvâ ääigi. Tego maaŋgâi kreolikielâiguin, gullahkielân jurgâlmist čuolmân lii tot, ete lijjii tagareh laavah já raijiittâsah, moh estii taan kielân čäällim. m’Cheaux mielâst kielâsiärvus kolgâččij velttiđ normâdem sehe uáinu ”olmânáál teikkâ puástud”. Sun osko, et kielâ čälimist puáhtá šoddâđ táválâš äšši tonttáá, et kielâ normâduvvoo.
Gullahkielâlii vuoiŋâlii eellim puátteevuotâ smietâttit
Uđđâ testament jurgâlus gullahkielân almostui ive 2005. Tast láá vuobdum 47 000 kirjed pirrâ maailm. Ulmen lâi meid, et tekstâ ličij puáttám aktiivlii kiävtun Hilton Head -suollust sehe ton aldakuávlui siärvusij kirhoin. Ive 2012 suulâin tollui čuákkim suolluu pappáid, vâi sij ruokâsmiččii väldiđ kirje anon immeelpalvâlusâinis. Tain härvis paapâin, kiäh valdii gullahkielâlii uđđâ testament kiävtun, lii pááccám tuše Alston. AME-laavâ mield sun kalga kuittâg pääcciđ iäláttâhân, ko sun tiävdá 75 ihheed – ađai vala taan ive.
”Jis olmooš, kote puátá muu maŋa, ij määti sárnuđ teikkâ luuhâđ pase čalluid gullahkielân, te suolluu kulttuurân páácá räigi,” sun iätá.
Alston lii servikode historjást kuhemustáá toimâm särnideijee. Sun lii jođettâm servikoddees 30 ihheed. Juurdâ iäláttâhân päcimist toovât sust sehe tuđâvâšvuođâ já melankolia tobdoid. Ohtâ suu huolâin lii puátteevuotâ: sun tuáivuččij, ete nuorâ rävisulmuuh liččii eenâb fáárust taan kirho elimist.
Käldeeh:
– The last Gullah sermon? End of an era looms for endangered language (www.theguardian.com)
– ‘I Gullah Geechee, too’: the educators keeping a language of enslaved Africans alive (www.theguardian.com)
– Gullah Language (gullaheritage.com)
– Climate change threatens the coastal Gullah Geechee (www.nbcnews.com)
Kove: No machine-readable author provided. Flash Gordon1~commonswiki assumed (Wikimedia Commons)