Kirjeárvuštâllâm: Kuobžâ-Saammâl

Kirje ”Kuobžâ-Saammâl” almostui ive 2020. Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi, já tom lii čáállám Matti Morottaja.

Kirjeest ”Kuobžâ-Saammâl” Matti Morottaja muštâl eejis elimist aaibâs aalgâ rääjist ton loopân, já kirjeest lohá-uv ”iäččán eellimkerdi”. Kirje álgá toin naalijn, ete Morottaja maainâst, kost já kuás Kuobžâ-Saammâl šoodâi – ive 1899 Pááđáár riddoost. Morottaja addel suu eeji puoh noomâid: Kuobžâ-Saammâl ađai Meniš-Anttii Saammâl ađai Sammeli Morottaja. Ive 1899 Suomâ kuulâi vala Ruošân, já tom Morottaja kaavnât-uv, mutâ ij muštâl tast tađe eenâb.

Kirjeest láá maaŋgah pitáh, moh muštâleh tast, ete maht Kuobžâ-Saammâl finnij eledis. Eellim tallaa Anarist, já tiäđust-uv ubâ Suomâst, ij lamaš ollágin älkkee. Tom Matti Morottaja čielgee muu mielâst hirmâd pyereest. Onnáá peeivi mii eellim lii taggaar, ete ij innig taarbâš jotteeđ kuhes maađhijd ergijguin tondiet ko haalijd suáittiđ skipárân, kote áásá ovdâmerkkân Ruávinjaargâst. Morottaja muštâl tallaa ääigi ulmuin mijjân uáli jo čeeppiht já čielgâsávt. Já toos mun lijkkojim ennuv, ete sun ain lasettij huumor talle ko sun mainâstij eejis fiäránijn. Uási täin mainâsijn láá puáttám suu viiljâ Hans Morottaja kirjeest ”Tovlááh muštoh”, mii lii muu mielâst viehâ siämmáálágán kirje.

Kirjestis Matti Morottaja muštâl jieijâs pärnivuođâst-uv, já maggaar roolâ suu eejist lâi ton ääigi. Morottaja čáálá, ete suu eejist lijjii sehe pyereh já hyenes peleh, mutâ sun čielgee, ete Kuobžâ-Saammâl korrâvuotâ poođij suu vaigâdis pärnivuođâ keežild. Peerâ lâi sunjin kuittâg tehálâš. Morottaja maainâst asâttâhääigist já tallaa škoovlâ jotemist. Matti Morottaja jieš kiävttá sääni ”asuntola”, siämmáánáál ko maaŋgah anarâšah suu suhâpuolvâst. Eellim asâttuvâst já kukken pääihist lâi vaigâd, eromâšávt ko škoovlân koolgâi pääcciđ jo čiččâmihásâžžân, já tast maŋa lâi tuše pággu piergiđ. Sáámástmist čuovvuu ráŋgáštâsah, já Morottaja čáálá-uv, ete sun tuostâi sárnuđ anarâškielân vala ucceeb ko karodiđ.

Tast maŋa ko mun lijjim luuhâm ubâ kirje, muu mielâst oroi, ete mun iberdâm tovláid anarâšâid pyerebeht ko ovdil. Mun jurdâččim siämmáánáál meiddei tast maŋa ko mun lijjim luuhâm kirje ”Tovlááh muštoh”. Lii tehálâš kuldâliđ já luuhâđ taid aašijd, maid kielâmiäštáreh halijdeh ettâđ, tastko toin naalijn mij uáppeeh oppâp vala lase taan oskomettum kielâst, mon mij lep luhâmin. ”Kuobžâ-Saammâl” lii älkkee luuhâđ, tastko tekstâ ij lah hirmâd ennuv, celkkuuh láá távjá uánihááh, já fáárust láá maaŋgah mielâkiddiivááh koveh. Matti Morottaja kielâ lii hirmâd riges, já tom luhâmáin uáppá ennuv uđđâ saanijd, mii lii tiäđust-uv ain ávhálâš.

Jis tun halijdah oppâđ eenâb anarâšâi ärbivuáválii kulttuurist já jis tágáreh puáris mainâseh mudoi-uv kiäsutteh tuu, te Matti Morottaja kirje ”Kuobžâ-Saammâl” lii muu mielâst pyeri muulsâiähtu. Tuáivu mield taat kirje lii siämmáá mielâkiddiivâš tunjin-uv.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...