Kirjeárvuštâllâm: Kuobžâ-Saammâl

Kirje ”Kuobžâ-Saammâl” almostui ive 2020. Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi, já tom lii čáállám Matti Morottaja.

Kirjeest ”Kuobžâ-Saammâl” Matti Morottaja muštâl eejis elimist aaibâs aalgâ rääjist ton loopân, já kirjeest lohá-uv ”iäččán eellimkerdi”. Kirje álgá toin naalijn, ete Morottaja maainâst, kost já kuás Kuobžâ-Saammâl šoodâi – ive 1899 Pááđáár riddoost. Morottaja addel suu eeji puoh noomâid: Kuobžâ-Saammâl ađai Meniš-Anttii Saammâl ađai Sammeli Morottaja. Ive 1899 Suomâ kuulâi vala Ruošân, já tom Morottaja kaavnât-uv, mutâ ij muštâl tast tađe eenâb.

Kirjeest láá maaŋgah pitáh, moh muštâleh tast, ete maht Kuobžâ-Saammâl finnij eledis. Eellim tallaa Anarist, já tiäđust-uv ubâ Suomâst, ij lamaš ollágin älkkee. Tom Matti Morottaja čielgee muu mielâst hirmâd pyereest. Onnáá peeivi mii eellim lii taggaar, ete ij innig taarbâš jotteeđ kuhes maađhijd ergijguin tondiet ko haalijd suáittiđ skipárân, kote áásá ovdâmerkkân Ruávinjaargâst. Morottaja muštâl tallaa ääigi ulmuin mijjân uáli jo čeeppiht já čielgâsávt. Já toos mun lijkkojim ennuv, ete sun ain lasettij huumor talle ko sun mainâstij eejis fiäránijn. Uási täin mainâsijn láá puáttám suu viiljâ Hans Morottaja kirjeest ”Tovlááh muštoh”, mii lii muu mielâst viehâ siämmáálágán kirje.

Kirjestis Matti Morottaja muštâl jieijâs pärnivuođâst-uv, já maggaar roolâ suu eejist lâi ton ääigi. Morottaja čáálá, ete suu eejist lijjii sehe pyereh já hyenes peleh, mutâ sun čielgee, ete Kuobžâ-Saammâl korrâvuotâ poođij suu vaigâdis pärnivuođâ keežild. Peerâ lâi sunjin kuittâg tehálâš. Morottaja maainâst asâttâhääigist já tallaa škoovlâ jotemist. Matti Morottaja jieš kiävttá sääni ”asuntola”, siämmáánáál ko maaŋgah anarâšah suu suhâpuolvâst. Eellim asâttuvâst já kukken pääihist lâi vaigâd, eromâšávt ko škoovlân koolgâi pääcciđ jo čiččâmihásâžžân, já tast maŋa lâi tuše pággu piergiđ. Sáámástmist čuovvuu ráŋgáštâsah, já Morottaja čáálá-uv, ete sun tuostâi sárnuđ anarâškielân vala ucceeb ko karodiđ.

Tast maŋa ko mun lijjim luuhâm ubâ kirje, muu mielâst oroi, ete mun iberdâm tovláid anarâšâid pyerebeht ko ovdil. Mun jurdâččim siämmáánáál meiddei tast maŋa ko mun lijjim luuhâm kirje ”Tovlááh muštoh”. Lii tehálâš kuldâliđ já luuhâđ taid aašijd, maid kielâmiäštáreh halijdeh ettâđ, tastko toin naalijn mij uáppeeh oppâp vala lase taan oskomettum kielâst, mon mij lep luhâmin. ”Kuobžâ-Saammâl” lii älkkee luuhâđ, tastko tekstâ ij lah hirmâd ennuv, celkkuuh láá távjá uánihááh, já fáárust láá maaŋgah mielâkiddiivááh koveh. Matti Morottaja kielâ lii hirmâd riges, já tom luhâmáin uáppá ennuv uđđâ saanijd, mii lii tiäđust-uv ain ávhálâš.

Jis tun halijdah oppâđ eenâb anarâšâi ärbivuáválii kulttuurist já jis tágáreh puáris mainâseh mudoi-uv kiäsutteh tuu, te Matti Morottaja kirje ”Kuobžâ-Saammâl” lii muu mielâst pyeri muulsâiähtu. Tuáivu mield taat kirje lii siämmáá mielâkiddiivâš tunjin-uv.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...